2-09-56000/12 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Pxxx Txxxxx esitas 04.09.2009. a Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon tegi 16.09.2009.a asjas otsuse, millega rahuldas avalduse. Kostja esitas27.10.2009.a kohtule taotluse töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses, kus palus jätta avaldaja nõue täies ulatuses rahuldamata. Hageja nõue ja põhjendused Pxxx Txxxxxx poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, mida kohus käsitleb ITLS § 24 lg 4 tulenevalt hagina, palus hageja tunnistada tühiseks töölepingu ülesütlemine kostja poolt ja välja mõista kostjalt hüvitis. Avalduse ja lisade kohaselt asus hageja 11.01.2007.a OÜ-sse Joosti Aiand tööle agronoomina, katseajaga 4 kuud. 31.08.2009.a lõpetas tööandja ootamatult temaga töölepingu, põhjendusel, et „töötaja ei ole pikka aega tulnud toime agronoomi tööülesannetega ebapiisava tööoskuse ja töökohale sobimatu kohanematuse tõttu. PxxxxTxxxxx leidis, et temaga töösuhte lõpetamine nimetatud motiivil on vastuolus hea usu põhimõttega. Mingeid märkusi varem tööandja juhtkonna poolt tema tööle ei tehtud. Tööandja tegi 17.08.2009.a temale ettepaneku muuta töölepingut, millega vormistada teda agronoomi kohalt tööliseks, maksta ainult miinimumpalka ja lisada ametijuhend. Pxxx Txxxxx ei olnud töölepingu muutmisega nõus ning väljendas seda suuliselt 26.08.2009.a. 31.08.2009.a vastas Pxxx Txxxxx tööandja ettepanekule kirjaliku keeldumisega, millele järgnes tööandja otsus lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel alates 01.septembrist 2009.a. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastavuse ja hea usu põhimõttega vastuolu tõttu tühine ning palus mõista tööandjalt tema kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagimenetluse käigus esitas hageja 19.08.2010.a täiendavad seisukohad, milles vaidles vastu kostja taotlusele töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus on aegunud. Kostja ei järginud taotlust esitades ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud ühe kuu pikkust tähtaega. Töövaidlusasja toimikust nähtub, et töövaidluskomisjoni otsus toimetati kostjale kätte 23. septembril 2009.a. Seega möödus kostja jaoks kohtusse pöördumise tähtaeg 23.oktoobril 2009.a. Kuna kostja esitas kohtule taotluse pooltevahelise vaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks 27.oktoobril 2009.a, on tema taotlus aegunud ja hageja taotleb kostja taotluse suhtes aegumise kohaldamist. Hageja leiab, et kostja taotluses esitatud sisulised väited on ebaõiged ega anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja jäi asja sisuliste põhjenduste osas töövaidluskomisjoni avalduses esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et ei esinenud asjaolusid, mille tõttu olnuks tööandajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Hageja teatas, et temaga 11.01.2007.a sõlmitud töölepingu juurde ei kuulunud ametijuhendit nagu väidab kostja ja talle seda ka tööle asumisel ei tutvustatud. Seni ei teinud tööandaja hagejale töökohustuste täitmise osas mingeid etteheiteidega hoiatanud teda võimaliku töölepingu ülesütlemisega. Kostja pole ka esitanud tõendeid oma väite kohta nagu polnuks hageja pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale mittesobivuse või kohanematuse tõttu. Hagejale oli arusaamatu, et kui tema tööoskus oli kostja arvates ebapiisav juba esimestel töökuudel, siis miks ei lõpetatud temaga töölepingut juba siis katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kostja seisukohad on samuti vastuolulised: talle pakuti 17.08.2009.a töölise ametikohta, samas kui kostja väitel oli ta sellel ametikohal suusõnalise kokkuleppe alusel juba alates 2007.aastast. Tööleping lõpetati seetõttu, et ta ei olevat pikka aega tulnud toime agronoomi

tööülesannetega, kuigi kostja väitel ta töötas töölise ametikohal, mistõttu ta ei olnud ka kohustatud täitma enam agronoomi tööülesandeid. Hageja teatas, et mingeid puudujääke tema töös ei esinenud ja teda ei ole tegelikkuses kunagi viidud üle agronoomi töökohalt töölise kohale. Kostja ei ole hagejat kunagi ka hoiatanud ning seetõttu ei ole täidetud TLS § 88 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud eeldused ning töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja teatas, et juhul, kui kohus leiab, et OÜ-u Joosti Aiand taotlus ei ole aegunud, palub ta rahuldada tema nõue kostja vastu ja tuvastada, et temaga töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetada tema tööleping alates 1. septembrist 2009. a ja mõista kostjalt tema kasuks välja hüvitis summas 18 006 krooni. Kostja vastuväited Osaühing Joosti Aiand (praegu Osaühing Eesti Roos) vaidles töövaidluskomisjonis vastu hageja nõuetele ja leidis, et tööleping on lõpetatud seaduslikul alusel, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Kostja poolt 27.10.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt töötas hageja Pxxx Txxxxx alates 11.01.2007. a OÜ-s Joosti Aiand agronoomina. Esimestel töökuudel ilmnes, et hageja, omades küll kõrgemat agronoomialast haridust, ei tule agronoomi töökohustuste täitmisega toime ja täidab neid ebaprofessionaalselt. Suusõnalise kokkuleppe alusel viidi hageja agronoomi ametist üle aiandi töölise ametikohale, säilitades töötajale agronoomile ettenähtud palga 6000 krooni kuus. Kahjuks osutus ka see töökoht hagejale ülejõukäivaks. Temale pandud aiandi töötaja töökohustusi täitis hageja vaid osaliselt, põhjendades seda asjaoluga, et tema rohkem ei jõua. Hageja töös aiandi töötajana ilmnesid suured puudused. Temale kinnitatud lõikerooside kasvuhoonete tootlikkus oli väga madal. Ebapiisavate oskuste ja valede töövõtete tõttu kannatas kasvuhoone ja sellega ka ettevõtte majanduslik olukord. Hagejale tehti korduvalt hoiatusi ja märkusi tema hooldamata kasvumajade kohta, nõuetele mittevastavate tööülesannete täitmise ja tegemata tööde kohta. Tootmisjuhi ja juhatuse liikme hoiatustele ja märkustele hageja kahjuks tähelepanu ei pööranud ning jätkas oma töökohustuste täitmist samasuguse hoolimatuse ja ebakompetentsusega nagu enne. Kostja kinnitas, et pidevad suusõnalised märkused ettevõtte juhtkonna poolt ning igapäevased ettepanekud hageja töö parandamiseks olid piisavad, et hageja saaks aru ja rakendaks oma tööoskusi paremini ja täidaks töökohustusi nõuetekohaselt. Kostja leidis, et hageja seisukoht kostja tegevuse vastuolust hea usu põhimõttega on väär. Hageja ei täitnud juba alates 2007. aastast alates agronoomi ülesandeid vaid aiandi töötaja töökohustusi, samas maksti talle palka vastavalt töölepingule ja agronoomi töökohale ettenähtud ulatuses. Kostja esitas 08.10.2010.a täiendavas vastuväited hageja taotlusele aegumise kohaldamiseks. Kostja ei ole aegumise taotlusega nõus, sest Tartu Ringkonnakohus on otsustanud teisiti. Tartu Ringkonnakohus on 10.06.2010.a teinud otsuse, mille kohaselt leiab, et kostja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus, millega keelduti tema taotlust menetlusse võtmast, tühistada. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Oma põhjendustes jääb ta kohtule varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja on taotluse juurde kohaldada aegumist ja teha asjas vaheotsus. Hageja leidis, et avalduse õigeaegne esitamine on kostja kohustus ja selle saatmine postiga tema risk. Tegemist on aegumistähtajaga ja seda ei saa ka ennistada. Kostja esindaja oli vaheotsuse tegemisega nõus. Kostja selgitas, et postitas taotluse kohtule vähemalt neli päeva enne tähtaega, mis langes laupäevasele päevale. Avaldus postitati reedel ja pidi eeldatavalt kohtusse jõudma esmaspäeval. Avalduse viibimine ei ole tingitud kostja käitumisest vaid viivitusest postiteenuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas lähtuvalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 on võimalik rahuldada hageja taotlus aegumise kohaldamiseks.

TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus tutvunud asjas esitatud seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kostja taotlus töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses on aegunud. Lähtudes TsMS § 449 lg 3 kolmandast lausest teeb kohus seega asjas lõppotsuse. Kohus käsitleb esmalt aegumise küsimust ja seejärel töövaidluse edasisse menetlusse puutavat. I Kohus tegi kindlaks, et Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 16.09.2009.a otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/4556-2009, millega otsustas rahuldada Pxxx Txxxxxxxavalduse Osaühingu Joosti Aiand vastu. Töövaidluskomisjon otsustas lugeda Osaühingu Joosti Aiand poolt Pxxx Txxxxxxxx sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 2 alusel tühiseks, lõpetada tööleping alates 31.08.2009. a ja välja mõista Osaühingult Joosti Aiand Pxxx Txxxxxx kasuks 3 kuu keskmine töötasu summas 18 006 krooni. Töövaidlusasja toimikust (tl 39) nähtub, et töövaidluskomisjon on pooltele otsuse kätte toimetanud elektroonselt 23. septembril 2009. a. Kostja kinnitas, et ta sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 23. 09. 2009. a (tl 32). Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Nimetatud sätte põhjal algas töövaidluse läbivaatamise taotluse esitamise tähtaeg 24. septembril 2009. a. Vastavalt TsÜS § 136 lg 3 saabus tähtpäev viimase kuu vastaval päeval, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatud tähtajaga. Nimetatud sättest ja ITLS § 24 lg 1 lähtudes lõppes töövaidluse läbivaatamise taotluse esitamise tähtaeg 23. oktoobril 2009.a. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Kostja taotlus töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtumenetluses saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja 27. oktoobril 2010. a (tl 1). Kostja väitel saatis ta taotluse ära tähtaegselt 23. oktoobril 2009. a ja taotlus jõudis kohtule hiljem postiteenuse osutaja tegevuse tõttu ning seetõttu, et 24. ja 25. oktoobril oli nädalavahetus. Kostja on esitanud tõendina koopia AS-i Eesti Post 23.10.2009.a kviitungist nr 994191 (tl 33), millest nähtub, et ta on postitanud 23.10.2009.a tähitud kirja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus ei loe kostja põhjendusi taotluse esitamisega hilinemise kohta asjakohaseks. Esmalt märgib kohus, et kostja postitas taotluse selle esitamise viimasel päeval, mitte aga paar päeva (nt. 2-3 päeva varem). Sellise hilinemisega postitamise korral ei saanudki kostja loota, et taotlus jõuab kohtusse samal päeval kui ta selle postitas ning viited postiteenuse osutaja süüle on asjakohatud. Samuti märgib kohus, et kostjal oli võimalus esitada taotlus kohtule ka meili teel tähtaegselt, mida ta aga ei teinud. ITLS § 24 lg 4 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kuigi sellise taotluse esitamise korral loetakse ITLS § 24 lg 4 teise lause järgi hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isikut, on taotluse enda esitamine ITLS § 24 lg 1 järgi aegumise mõttes võrdsustatud hagiga (RKO 3-2-1- 127-07 p 8). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja taotlus töövaidlusasja läbivaatamiseks on aegunud ja hageja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2010.a määruse (t lk 41-42) osas. Ringkonnakohus tühistanud maakohtu määruse põhjusel, et maakohus käsitles ITLS § 24 lg 1 tähtaega menetlusõigusliku tähtajana kuigi tegelikult on tegemist materiaalõigusliku tähtajaga, mille suhtes ei saa kohus aegumist omal algatusel kohaldada. Vastavalt TsÜS § 143 kohaselt arvestab asja lahendav organ nõude aegumist kohaldada üksnes kohustatud isiku taotlusel. Käesolevalt on hageja sellise taotluse esitanud ja nüüd maakohus lahendab taotluse. Aegumise kohaldamise keelamist kostja suhtes ringkonnakohtu lahendist ei tulene. II Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas 3-2-1-127-07 andnud analoogseks juhtumiks järgmise juhise: /Aegumise kohaldamise/ Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte - TsMS § 428 lg 1 p 2 – alusel. ITLS § 25 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Kuna kostja ei esitanud taotlust tähtaegselt, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna asjas on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, tuleb asjas menetlus lõpetada. Kohus lõpetab menetluse siiski otsusega, kuna lähtudes TsMS § 449 lg 3 tehakse aegumise kohaldamise asjas küsimuses otsus, mis võib olla kas vaheotsus või lõppotsus. Käesoleval juhul on tegemist lõppotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.