A. S. ́i hagi OÜ M. vastu saamata jäänud töötasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2010.a otsus
Apellatsioonkaebuse hind
50 000 krooni
Vastuapellatsioonkaebuse hind
36 809 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu M. apellatsioonkaebus ja A. S. ́i vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): A. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX, aadress: XXXXXXXXX X-XX, XXXXX XXXXX), tehinguline esindaja Sergei Ivanov; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastuapellatsioonkaebuse osas vastustaja): OÜ M. (registrikood XXXXXXXX, asukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXX X, XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja Katrin Sarap
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.06.2010.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.
Teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses ja mõistetakse OÜ-lt M. A. S. ́i kasuks välja 86 809 krooni, millest lugeda täidetuks 28 160 krooni.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja, OÜ M. kanda.
6.2.Mõista OÜ-lt M. A. S. ́i kasuks välja 86 809 krooni, millest lugeda täidetuks 28 160 krooni.
6.3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja, OÜ M. kanda.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
8.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A. S. esitas 28.01.2009 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ M. vastu, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse (TLS) § 77 alusel ebaseaduslikuks ning tööle ennistamise nõudest loobumise tõttu mõista OÜ-lt M. välja TLS § 117 lg 2 alusel hüvitis kuue kuu keskmine palga ulatuses, summas 90 000 krooni, saamata jäänud töötasu 87 432 krooni, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 14 720 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 15 000 krooni. Tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 11 palus avalduse esitaja tööandjalt välja mõista 50 000 krooni. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 18.02.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-02/425-2009 avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt M. A. S.i kasuks välja saamata jäänud töötasu 50 000 krooni (bruto), millest kuulus viivitamatule täitmisele 28 160 krooni (bruto). OÜ M. esitas 18.03.2009 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas. A. S. esitas 25.01.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus OÜ-lt M. välja mõista perioodi mai kuni november 2008.a eest saamata jäänud töötasu summas 86 809 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 18.02.2008 sõlmitud töölepingu alusel. Tööleping lõpetati 30.11.2008 seoses töölepingu tähtaja möödumisega. Kostja ei maksnud hagejale töötasu alates 2008.a juunist, 2008.a mais maksis kostja ettenähtud palgast, s.o 13 440 kroonist ainult 6560 kooni.
Kostja vastuväited
2.Kostja kinnitusel ei ilmunud hageja peale 20.05.2008 tööle, mistõttu puudub hagejal õigus saada palka aja eest, mil ta ei töötanud.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-11587
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 29.06.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 50 000 krooni, millest luges täidetuks 28 160 krooni, mis kuulus viivitamatule täitmisele töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kuna pooled ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega hageja nõuded jäid rahuldamata, on tulenevalt ITLS § 25 lg-st 1 töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud, mistõttu maakohus hageja vastavaid nõudeid ei käsitle. Tulenevalt ITLS § 24 lg-st 3 vaatas kohus hageja nõude läbi töövaidluskomisjonile esitatud ulatuses, s.o saamata jäänud töötasu 50 000 krooni osas. Kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 49 p 1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning maksma selle eest palka. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud hagejale tööd anda, kui ta oleks tööle tulnud. Kostja võttis omaks, et ta ei ole hagejale maksnud palka peale 20. maid kuni töölepingu lõpetamiseni 30.11.2008. Arvestades, et töölepingu kohaselt oli hageja tööajanorm 8 tundi päevas ja tasu 80 krooni tunnis, ning asjaolu, et kostja ei maksnud hagejale palka 21.05 kuni 30.11.2008, tuleb hageja töötasu nõue 50 000 krooni ulatuses rahuldada. Nimetatud summalt tuleb kinni pidada tulumaks. Kostjal on õigus pärast tulumaksu kinnipidamist hagejale väljamakstavast summast maha arvata summa, mis maksti hagejale välja töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmise korras.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjale on teadmata, milliste kuude eest esitas hageja töötasu nõude summas 50 000 krooni. Arvestades hageja tööajanormi ja töötasu, ei ole perioodi 21.05 kuni 30.11.2008 eest töötasu suuruseks 50 000 krooni. Hageja oli kuupalgaline, mistõttu oleks kohus pidanud tuvastama, milliste kuude eest hageja töötasu nõuab. Hageja ei ole tõendanud, et ta käis vaidlusalusel perioodil tööl või nõudis enda tööga kindlustamist. Hageja ei tulnud tööle. Kostja rõhutab, et töötasu saab nõuda töö eest, kuid hageja pole tööd teinud.
Vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi mai kuni november 2008.a eest saamata jäänud palk 86 809 krooni, millest lugeda täidetuks 28 160 krooni. Hageja arvates ei erinenud maakohtule esitatud nõuded töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest, muutus vaid nõude suurus. Alates 2008.a maist ei kindlustanud kostja hagejat tööga ja maksis mais palka 10 päeva eest. Alates 2008.a juunist kuni 30.11.2008 ei kindlustanud kostja hagejat tööga ega maksnud sellel ajavahemikul palka.
Vastustajate seisukohad
6.Pooled vaidlevad vastaspoole kaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-11587 Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täielikult. Kuigi maakohus märkis vaidlustatud otsuses ekslikult, et hagi rahuldatakse, siis kohtuotsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast, nagu ka tsiviilasja materjalidest nähtub, et see tegelikult nii ei olnud. Hageja esitas maakohtusse hagi 86 160 krooni nõudes, millest maakohus rahuldas hagi üksnes 50 000 krooni ulatuses. Seega ei ole maakohtu otsuse resolutsioon õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et töötasu nõudes tuleb hagi rahuldada. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus põhjendusi ei korda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hagi tuleb 50 000 krooni ületavas osas jätta rahuldamata.
8.Maakohus leidis, et kuna pooled ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, milles töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded 50 000 krooni ületavas osas rahuldamata, siis ei saa hageja vastavaid nõudeid enam maakohtusse esitada. Maakohus leidis veel, et kohus ei saa käsitleda hageja töötasunõuet suuremas ulatuses, kui ta nõudis töövaidluskomisjonis, so 50 000 krooni ületavas osas. Ringkonnakohus sellise maakohtu käsitlusega ei nõustu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (töövaidluskomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 11 kohaselt ei lahendata töövaidluskomisjonides rahalisi nõudeid, mis ületavad 50 000 krooni. Seega ei saanud töövaidluskomisjon sellist summat ületavaid nõudeid menetleda ega selles osas nõudest loobumisi vastu võtta ega vastavas osas nõuet rahuldamata jätta. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja palganõuet ei ole 50 000 krooni ületavas osas töövaidluskomisjonis läbi vaadatud. Kuigi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral saab kohtusse esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjoni, ei piira ITLS § 24 lg 3 hageja võimalust esitada paralleelselt töövaidluskomisjoni esitatud nõuetega ka muid nõudeid, mis on töövaidluskomisjonis läbi vaadatud nõuetega piisavalt sarnased ja mille läbivaatamine töövaidluskomisjoni nõuetega oleks menetlusökonoomiliselt põhjendatud. See, et hageja ei esitanud töövaidluskomisjoni palganõuet 50 000 krooni ületavas osas, ei tähenda, et hageja ei võiks vastavat nõuet otse maakohtusse esitada. Reeglina tuleks vastavat nõuet menetleda ülejäänud palgaosa nõudega samas menetluses. Hageja on maakohtusse esitanud hagi, milles ta nõuab palka nii töövaidluskomisjonis nõutud ulatuses kui ka osas, mida töövaidluskomisjon ei lahendanud. Maakohus ei teinud määrust, millega ta oleks keeldunud hagi osaliselt menetlusse võtmast. Samuti ei ole maakohus töövaidluskomisjonis menetletud nõuet muust palganõudest eraldanud. Maakohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioonis, et hagi rahuldatakse. Kohtuotsuse motiveerivas osas märkis maakohus, et kohus ei käsita nõudeid osas, mis ületavad 50 000 krooni. Olukorras, kus hageja nõuab kohtu kaudu enam kui 86 000 krooni, ning maakohus ei ole keeldunud hagi osaliselt menetlusse võtmast ega jätnud hagi osaliselt läbi vaatamata, ei saa kohus märkida, et ta teatud nõudeid ei käsita. Seetõttu tulnuks maakohtul menetleda palganõuet ka 50 000 krooni ületavas osas, mida maakohus teinud ei ole. Ringkonnakohus saab vastava vea parandada.
9.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja vahel kehtis tööleping kuni 30.11.2008.a, et kostja ei maksnud hagejale palka alates 20.05.2008.a kuni töösuhte lõppemiseni, et hageja töölepingujärgne töötasu oli 80 krooni tunnis, ning et hageja tööajanorm oli 8 tundi päevas. Hageja esitas kohtule tööaja ja töötasu arvestuse, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu summas 86 809 krooni. Kostja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja vaidles hagile vastu üldiselt, leides, et töötasunõue on alusetu seetõttu, et hageja ei käinud tööl. Kuivõrd hageja esitas tööaja ja töötasu arvestuse, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, lähtub ringkonnakohus väljamõistetava töötasu suuruse osas sellest arvestusest.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-11587
10.Kuigi hageja kinnitas kohtule, et ta alates 20.05.2008.a kuni töösuhte lõppemiseni tööd ei teinud, ei nõustunud hageja sellega, et ta ei käinud tööl või et ta ei olnud nõus töölepingujärgseid ülesandeid täitma. Hageja väitis, et ta oli valmis tööd tegema, kuid kostja hagejale tööd ei andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asjaolu, et hageja keeldus tööd tegemast või muul viisil töölepingust tulenevaid kohustusi täitmast, oleks pidanud tõendama kostja. Kostja vastavaid asjaolusid tõendanud ei ole ning hageja kostja väiteid omaks võtnud ei ole. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis andis hagejale õiguse nõuda töötasu maksmist eespool nimetatud perioodi eest eespool nimetatud suuruses ning hagi kuulub 86 809 krooni ulatuses rahuldamisele. Kuigi kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja juures esines tööseisak töölepingu seaduse või palgaseaduse tähenduses, tuleks hagi rahuldada ka tööseisaku korral, sest palgaseaduse § 20 lg 2 näeb tööseisaku korral ette töötajale tasu maksmise töölepingujärgses palgamääras. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused, mis võimaldaksid hagejale tööseisaku tasu maksmata jätta.
11.Eespool toodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Maakohus ei ole jätnud TLS (varasemas redaktsioonis) § 50 p-de 1 ja 2 kohaldamata. Maakohus märkis õigesti, et vastavad asjaolud on tõendamata.
13.Kuigi maakohus ei märkinud, milliste kuude eest töötasu täpselt välja mõistetakse, ei pidanudki maakohus seda tegema. Töötasu osaliseks väljamõistmiseks piisab sellest, kui kohus tuvastab, et töötajal oli õigus saada töötasu pikema perioodi eest ning väljamõistetav tasu vastab väiksemale ajale kui see, mille eest töötasu välja mõistetakse. Käesolevas lõigus käsitletav kostja etteheide ei ole asjakohane veel ka seetõttu, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täielikult, mistõttu saab kostjale selgeks, millise perioodi eest töötasu nõue rahuldatakse.
14.Maakohus põhjendas otsuses, miks kohus ei nõustunud kostja väidetega, mis puudutasid seda, et hageja ei tulnud tööle. Kohus leidis, et vastavad kostja väited ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava järeldusega.
15.Hageja tõendas hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolusid (poolte vahel kehtis tööleping, mis nägi tasu maksmise ette). Hageja ei pidanud palga nõudmiseks tõendama, et ta nõudis tööd või et ta käis tööl. Töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist oleks pidanud tõendama kostja. Kohus ei nõustu sellega, et hageja oleks pidanud nõudma tööd nelja kuu jooksul töö andmata jätmisest alates (ITLS § 6 lg 1). Tööandja rikkus töötaja õigusi sellega, et ei maksnud töötajale palka. Palga nõude aegumistähtaeg on aga kolm aastat (ITLS § 6 lg 3).
Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-11587 jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.