Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Exxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) suri xxxxxxxxxx.a (t lk 11). Hageja, Axxxx Jxxxxxxx oli Exxxx Jxxxxxxx poeg (t lk 12-14). Kostja, Lxxxxx Vxxxxxxxoli alates 20.11.1997.a kuni ExxxxxJxxxxxxxxsurmani tema abikaasa (t lk 15-19). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada Exxxx Jxxxxxxx poolt 26.10.2009.a koostatud testamendi kehtetus. Hagiavalduse ja lisade kohaselt algatas Tartu notar Mati Allik kostja avalduse alusel 18.05.2010.a Exxxx Jxxxxxxx pärimismenetluse. Kostja esitas notarile testamendi, mille pärandaja oli koostanud omakäeliselt 26.10.2009.a. Testamendi kohaselt määras pärandaja kogu oma vara pärijaks kostja. Notar on pärimismenetluses lähtunud testamendist ja nimetanud kostja testamendijärgseks pärijaks ning käsitleb hagejat vaid võimaliku sundosa saamiseks õigustatud isikuna mitte aga võimaliku pärijana. Hageja ei nõustu notari seisukohaga ja leidis, et Exxxx Jxxxxxxx testament oli pärandi avanemise ajaks muutnud kehtetuks. Hageja esitas notarile ka eeltoodud seisukoha, kuid notar seda ei arvestanud väites, et kuni ei ole kohtuotsust testamendi kehtetuse kohta, on testament kehtiv. Hagejal on põhjendatud õiguslik huvi Exxxx Jxxxxxxx 26.10.2009.a omakäeliselt kirjutatud testamendi kehtetuse tuvastamiseks, kuivõrd testamendi kehtetuse korral oleks hageja esimese järjekorra pärija ning päriks eeldatavalt 1/3 pärandaja varast. Täiendavas seisukohas ja vastuses kompromissi sõlmimise ettepanekule leidis hageja, et nimetatud tsiviilasjas ei saa kompromissi sõlmida, kuna testament on ühepoolne tehing, mida teised isikud ei saa omavahelise lepinguga muuta. Samuti kaotaks testament oma mõtte, kui pärast pärandaja surma sõlmitaks kohtus kompromiss testamendi tühisuse kohta. See oleks testaatori tahtega vastuolus. Hageja vaidles vastu kostja esindaja käsitlusele PärS § 25 lg 1 osas. Pärimisseadus ei sätesta mistahes erandeid, mis annaks võimaluse lugeda omakäelise testamendi kehtivaks ka siis, kui selle tegemisest on möödunud 6 kuud ja pärandaja veel elab. Kostja vastuväited Kostja esindaja kirjalikus vastuses nõustus hageja käsitlusega tähtaegade arvutamisest. Siiski leidis esindaja, et on võimalik, et testament loetakse kehtivaks PärS § 25 lg 1 aluselnimetatud sätte kohaselt kehtib testament, kui kuus kuud pärast selle tegemist testaator elab. Kostja esindaja leidis, et „elama“ tähendab olukorda, kus testaator on tähtaja jooksul võimeline soovi korral testamenti muutma. Sellisel juhul oleks tagatud testaatori viimase tahte järgmine. Käesoleval juhul ei olnud ExxxxxJxxxxxxx viimastel haiglas viibitud päevadel võimeline tahet avaldama, kuid arvestades tema varaseimaid koduseid testamente oli tema tahe pidevalt ühesugune. Kostja leidis ka, et pooled võiksid lahendada asja kompromissiga. Kostja oli kompromissi korral valmis lähtuma testamendi kehtetusest. Kostja oli seisukohal, et eelkõige vajaks kompromissiga lahendamist menetluskulude küsimus, kuna kostja ei ole nõus, et ilma kohtuvaidluseks põhjust andmata peaks ta kandma kulusid vaidluse eest, mis tekkis sisuliselt hageja ja notari vahel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandaja Exxxx Jxxxxxxx tegi 26.10.2009.a omakäelise testamendi, millega ta määras kogu oma vara pärijaks kostja Lxxxxx Vxxxxxxx (t lk 20) Pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kohus leiab, et Exxx Jxxxxxxx poolt koostatud testament vastab eelnimetatud nõuetele ja seega on tegemist omakäelise testamendiga, mis on üks koduse testamendi alaliik (PärS § 20 lg 3). Pärimisseadus seab aga kodusele testamendile kehtivuse osas piirangud: PärS § 25 lg 1 sätestab, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Tähtaegu arvutatakse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 6.-s sätestatud reeglite järgi. Vastavalt TsÜS § 135 lg 1 algab tähtaega kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatud tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Exxxx Jxxxxxxx on testamendi teinud 26.10.2009, seega algab tähtaja kulgemine 27.10.2009 ja lõpeb 26.04.2010. Testaator suri aga alles järgmisel päeval, mistõttu oli ta tähtpäeva saabumisel veel elus ja tema poolt tehtud omakäeline testament on kehtetu. Kohus ei nõustu kostja esindaja käsitlusega PärS § 25 lg 1 osas. Nimetatud säte on kohtu hinnangul üheselt tõlgendatav. Pärimisseadus on andnud isikutele ka muid võimalusi omakäeliste testamentide kehtivuse pikendamiseks üle kuue kuu: PärS § 24 lg 2 kohaselt on võimalik anda testament notari hoiule ning sel juhul muutub see notariaalselt tõestatud testamendiks, mille kehtivusele ei ole ajalist piirangut. Samuti on alati isikul võimalik tehagi notariaalselt tõestatud testament. See on otstarbekas eriti juhul, kui isik on mitmel korral teinud samasiulise koduse testamendi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 10 000.- krooni ja hagi tagamise avalduselt 450 krooni (t lk 28). Pooled ei ole seni esitanud kohtule andmeid õigusabikulude osas. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Hageja palus hagis jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jagada, sest ei ole õige, et ilma kohtuvaidluseks põhjust andmata peaks ta kandma kulusid vaidluse eest, mis tekkis sisuliselt hageja ja notari vahel. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Lähtudes nimetatud sättest jätab kohus hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu poolte kanda võrdsetes osades, poolte õigusabikulud ja muud kohtuvälised kulud jätab kohus nende endi kanda ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu jätab kohu hageja kanda. Kohus leiab, et

vaidlus ei ole tekkinud kostja soovil ega süül: kostja ei saanud mõjutada ei testamendi kehtivuse tähtaega ega ka notari seisukohta selle kehtivuse osas. Seetõttu oleks ebaõiglane, kui ta peaks kandma kõik vaidluse lahendamisega seotud kulud. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et jagatavad menetluskulud on lahendi tegemise ajal selget ja üheselt määratavad. Kuna hageja tasutud riigilõiv 10 000 krooni jääb poolte kanda võrdsetes osades, tuleb kostjalt, Lxxxxx Vxxxxxxxxx pool sellest, s.o 5000 krooni hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.