Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2008 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle kostja juures müügiesindajana, põhipalgaga 12 306 krooni kuus. Hageja teatas kostjale 22.06.2009 töölepingu lõpetamisest kostja poolse töölepingu rikkumise tõttu. Kostja oli ühepoolselt vähendanud hageja palka alates märtsist 2009. Hagejal on saamata töötasu aprilli kuu eest summas 1769.33 krooni ja viivis 442 krooni, mais saamata jäänud palk summas 3715 krooni ja viivis 1032 krooni ning juunis samata jäänud palk 618.60 krooni. Töölepingu lõppemise päeval kostja hagejale lõpparvet üle ei kandnud, samuti ei tasunud kahe kuu keskmise palga suurust hüvitist. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, hüvitis töölepingu lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 33 066,50 krooni ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis summas 16 533.25 krooni. Hageja esitas 20.07.2009 töövaidluskomisjonile avalduse, mis rahuldati osaliselt. Töövaidluskomisjoni otsusega tühistati hagejale määratud distsiplinaarkaristus, kuid rahalise nõuded jäeti rahuldamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hageja töötas kostja juures müügiesindajana. Hageja ei täitnud 2009 aasta kevadel oma tööülesandeid nõuetekohaselt, ta puudus põhjuseta töölt, ei täitnud tööandja seaduslikke korraldusi ega tundnud huvi uute klientide hankimise vastu. Hageja personaalne müügitulemus, millest sõltus tema töötasu suurus, vähenes oluliselt. Kostja juhtis hageja tähelepanu tööülesannete nõuetekohasele täitmisele ja karistas teda 22.06.2009 käskkirjaga noomitusega. Distsiplinaarkaristuse määramine oli vormivigade tõttu tühine, kuid kohe pärast distsiplinaarkaristuse käskkirja kättesaamist teatas hageja, et lõpetab töölepingu alates 28.06.2009 kostja poolse rikkumise tõttu. Hageja jäi kohe pärast avalduse esitamist töövõimetulehele ja naasis tööle 07.07.2009. Kostja tegi hagejale ettepaneku lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel, kuid hageja keeldus. Kostja kandis 07.07.2009 hagejale üle osaliselt juunikuu palga ja 15.07.2009 väljamaksmata juunikuu töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni palga vähendamise ajal. Kostja poolt lepingu rikkumine, mis annaks võimaluse töölepingu hageja poolt TLS õ 82 lg 1 alusel lõpetada, ei ole tõendatud. Hageja puudus korduvalt põhjuseta töölt, selle aja eest ksotja hagejale palka ei maksnud, samuti viibis hageja haiguslehel. Kostja ei ole hageja põhipalka ühepoolselt vähendanud vaid maksis töölepingus kokku lepitud töötasu vastavalt kokkulepitud tasumäära ja tööl viibitud aja eest. Hageja poolt töölepingu lõpetamine on tühine tehing, sest lepingu ülesütlemiseks puudus alus. Kui hagejale jäi põhipalk väidetavalt välja maksmata juba aprillis 2009, siis ei ole hageja lepingut lõpetanud mõistliku aja jooksul, mõistlikuks ajaks viks olla neli kuud. Hageja pidi aru saama, et talle on vähem palka makstud. Kostja leiab, et lepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning seega ei tekkinud kostjal ka kohustust välja maksta lõpparvet, sellest tulenevalt on alusetu ka nõue maksta lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitist. Saamata jäänud töötasu nõue on alusetu. Hageja ja kostja ei ole töölepingut muutnud, hageja põhipalga suurus oli lepingu järgi 12 382 krooni. Hageja töötas jaanuaris ja veebruaris 2009 kõik tööpäevad, ei viibinud puhusel ega haiguslehel ning seetõttu maksti talle välja ka kogu palk. Hagejale maksti ka tulemustasu vastavalt lepingu lisale. Hageja oli 2009 aasta märtsis, aprillis, mais ja juunis osaliselt haige, puhkusel või puudus töölt

omavoliliselt ja selle võrra maksis kostja talle vähem palka, sest palga suurus sõltus tegelikult töötatud päevade arvust. Hageja ei täitnud nimetatud kuudel müügimahtu ja tulemustasu talle ei makstud. Viivise nõue kõrvalnõudena saamata jäänud palgalt on samuti alusetu, sest palk on välja makstud ja põhikohustust ei ole rikutud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Olles tutvunud hageja ja kostja seisukohtade ja kohtule esitatud tõenditega, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi töölepinguseadus, mis kehtis kuni 30.01.2009. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde müügiesindajana tööle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja esitas kostjale 22.06.2009 e-kirja teel avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi. Hageja on esitanud kostja vastu rahalised nõuded, mis kõik tulenevad väidetavast asjaolust, et kostja on töölepingu rikkunud ja hageja seetõttu töölepingu lõpetanud. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas kostja on töölepingut rikkunud st kas kostja on hagejale vähem palka maksnud ning millal hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et hageja põhipalk oli lepingu järgi kokkulepitult 12 382 krooni kuus. Hageja töötajaarvestusest ja kostja töövõimetuslehtedest nähtub, et kostja ei töötanud juuni tööpäevades 7 päeva, millest 1 päeva puudus põhjuseta ja 6 päeva viibis töövõimetulehel, mais puudus hageja tööpäevadest põhjuseta 6 päeva ning aprillis tööpäevadest põhjuseta ühel päeval ja viibis töövõimetuslehel 6 päeva. Hagejale vähemmakstud töötasu, mille väljamaksmist hageja nõuab, vastab proportsionaalselt mittetöötatud päevadele. Kohus asub seisukohale, et hageja ei maksnud kostjale mitte vähem palka vaid kostja jättis hagejale tasumata töötasu päevade eest, mil hageja tööd ei teinud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja tõendeid tööaja arvestuse kohta. Hageja nõude aluseks on kostja poolne töölepingu rikkumine, mis seisnes töötasu maksmata jätmises. Töölepingu rikkumine ei ole kohtus tõendamist leidnud, seega oli hageja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel põhjendamatu. Hüvitist töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 järgi on hagejal õigus nõuda üksnes siis, kui tööleping lõpetati seaduslikult so on leidnu aset kostja poolne lepingu rikkumine. Kuna kohtumenetluses lepingu rikkumist kostja poolt, ei tuvastatud, ei ole hageja õigustatud nõudma ka kahe kuu keskmise palga suurust hüvitist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ei lõppenud vastavalt TLS § 82 lg 1 viis päeva pärast töölepingu lõpetamisest etteteatamist so 28.06.2009 ning seega polnud kostjal ka kohustust välja maksta lõpparvet. Lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmist töötasu saab hüvitisena TLS § 119 lg 2 järgi nõuda üksnes siis, kui tekkis kohustus lõpparve välja maksta ja seda ei tehtud. Kostja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda ning hageja enda menetluskulud tuleb jätta samuti hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.