Tsiviilasi nr.2-10-25837
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-25837
Tsiviilasi
NS hagi MTOÜ vastu töötasu ja hüvitiste saamiseks
Tsiviilasja hind
71 199 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja NS , ik xxx, elukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja Sergei R , xxx Kostja MTOÜ, rk xxx, asukoht xxx Kostja esindaja Heli V , Heli R Tööõigusabi AS,
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt. Rahuldada NS nõue 2009 a novembrikuu, 2009 a detsembrikuu ja 2010 a jaanuarikuu palga nõudes ja mõista MTOÜ-lt välja 57 225 krooni NS kasuks. Välja mõista MTOÜ-lt viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Jätta NS nõue MTOÜ vastu kasutamata puhkuse eest hüvitiste saamiseks rahuldamata. Lõpetada menetlus NS nõudes MTOÜ vastu detsembrist 2009 kuni septembrini 2009 saamata jäänud töötasu ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 31.05.2010 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 235 930,74 krooni, hüvitis kolme kuu keskmise palga suuruses summas töölepingu ülesütlemisel, kokku 58 456,40 krooni ja viivis saamata töötasult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja loobus menetluse käigust kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise nõudest ja perioodil detsembrist 2009 kuni septembrini 2009 saamata jäänud palga nõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata töötasu perioodi 2009 oktoober kuni 2010 a märts netosummas 55 145 krooni või brutosummana 71 199 krooni. Hagi täiendusele lisatud arvestuse kohaselt sisaldab lõpparve saamata töötasu perioodi 2009 oktoober kuni 2010 aprill eest ja kasutamata puhkusekompensatsiooni summas 12 047 krooni. Hagiavalduse kohaselt asus kostja 01.02.2007 hagejaga sõlmitud töölepingu alusel tööle keevitaja-ehitustöölisena. Kuni 01.01.2009 oli hageja töötasu suuruseks oli 600 krooni tööpäeva eest ja edasi 720 krooni tööpäeva eest. Kostja ei maksnud hagejale palk kokkulepitud mahus ja rikkus sellega öölepingut. Kostja on jätnud tasumata 2009 a septembri töötasu summas 10 800 krooni, 2009 a novembri ja detsembri töötasu summas 15 120 krooni ning 2010 a jaanuari töötasu summas 15 125 krooni maksmisega kuni 12.11.2009. Samuti on maksmata 2010 a veebruari ja märtsi eest summas 4350 krooni. Hageja on välja maksmata jätnud ka kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Hageja lõpparve suurus 30.04.2010 oleks pidanud olema 74 014 krooni, kuid kostja tasus üksnes 18 869 krooni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja esitas 31.10.2010 nõude täpsustuses uue nõudena kasutamata puhkusekompensatsiooni nõude. Varasemalt ei ole hageja seda nõudnud, sest hageja hagiavalduses esitatud nõue sisaldas endas saamata jäänud töötasu ja hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, millest hageja on loobunud. Kostja palub selle nõude puhul kohaldada aegumist, kuigi nõue on ise alusetu. Töölepingu ülesütlemisel teatas kostja hagejale töölepingu lõpetamisel makstavad summad, tasaarvelduse teostamise ja tasumisele kuuluvad lõpliku summa, millest peeti kinni seadusega kehtestatud maksud. Ülesütlemisavalduses on märgitud saamata töötasu 2009 a oktoobri eest summas 13 449 krooni, saamata töötasu perioodi veebruar kuni aprill 2010 eest summas 13 050 krooni, puhkusekompensatsiooni 16 päeva eest summas 4430 krooni ja saamata jäänud haigushüvitis summas 1755 krooni. Kostja tasaarvestas summa 8160 krooni tööle mitteilmumisega tekitaud kahju. Hageja on avalduse kätte saanud 7.05.2010, mida kinnitab hageja ka hagiavalduses Lõpparve ise maksti hagejale välja juba 30.04.2010, seega pidi hageja oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt 07.05.2010, kuid nõue kasutamata puhkuse hüvitamiseks esitati alles 2.11.2010 kohtule adresseeritud hagi täpsustuses. Nimetatud hüvitis ei ole ei töötasu ega ka hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, seega esitas hageja oma
puhkuse hüvitise nõude hilinemisega so ITLS 6 lg 1 sätestatud 4 kuulist tähtaega rikkudes, ka ei ole hageja tasunud riigilõivu, kuigi riigilõivuta saab hageda vaid töötasu nõudeid. Puhkuse arvestus on ka sisuliselt vale, sest hageja asus tööle 01.02.2007.a. Kuni 30.06.2009 kehtinud puhkuseseaduse kohaselt anti põhipuhkust 28 päeva tööaasta eest. Alates 01.07.2009 antakse põhipuhkust 28 päeva kalendriaasta eest. Puhkuseõigust andva aja hulka ei arvestata palgata (tasustamata) puhkuse aega. Hagejal puhkust õigus saada järgmiselt: 01.02.2007 – 31.01.2008 – 28 kalendripäeva 01.02.2008 – 31.01.2009 – 28 kalendripäeva 01.02.2009 – 30.06.2009 – 7 kalendripäeva (arvesse võetakse veebruar, märts ja aprill – kuigi aprillis palgata puhkus 15 päeva, siis arvesse võetav periood ka 15 p; mai, juuni palgata puhkused; 28:12*3=7) 01.07.2009 – 31.12.2009 – 5 päeva (arvesse võetakse august ja oktoober; juuli, september, okt. ja nov. palgata puhkused; 28:12*2=4,67, vastavalt TLS 138 ümardatult ülespoole 5 päeva) 01.01.2010 – 30.04.2010 – 7 kalendripäeva (arvesse võetakse veebruar-aprill; jaan. palgata puhus; 28:12*3=7) Kokku oli hagejal saada puhkust töötatud aja eest 75 kalendripäeva. Hageja on olnud puhkusel 02.02.2009 – 16.02.2009 (15 p) ; 24.02.2009 – 09.03.2009 (13 p) – 28 päeva; 10.03.2009 – 09.04.2009 – 31 päeva, kokku saadud puhkust 59 päeva. Kasutamata puhkus kokku seisuga 30.04.2010 oli seega 16 kalendripäeva, mis on hagejale lõppearvega välja makstud. Töötasu on hageja kostjale koos lõpparvega välja maksnud. Hageja töötasu suuruse arvestamisel tuleb silmas pidada, et hageja viibis nii palgata puhkusel kui ka töövõimetuslehel ja selle aja eest ei pea kostja hagejale töötasu maksma. Hageja oli 05.10.-13.10.2009 töövõimetu. Töötasu oli hagejal 2009 a oktoobri eest saada 15 tööpäeva eest netosummas 10800.- (brutosummas 13449.-). Hageja tunnistab tööandja arvestusi, oktoobri 2009 töötasu summas 13449.- krooni on arvestatud lõpparves. Tööandja haigushüvitise osa 1755.- krooni on samuti arvestatud lõpparves. Novembrist 2009 kuni jaanuarini 2010 rakendas kostja TLS § 37 sätestatud õigust vähendada ühepoolselt töötasu. Kostja tegi hagejale novembris 2009 ettepaneku töölepingu muutmiseks poolte kokkuleppel. Hageja sellega ei nõustunud. Hagejale teatati 2.11.2009, et alates 1.02.2010 vähendatakse kolmeks kuuks töötasu kehtestatud palga alammäärani. Hageja keeldus töötasu vähendamise teatele alla kirjutamast. Juhul, kui hageja leidis, et palgata puhkuse asemel oli tegemist tema arvates tööseisakuga, pidanuks ta selle asjaolu vaidlustama hiljemalt 4 kuu jooksul 2.11.2010 arvates. Tööseisaku tekkimiseks ja selle aja eest tasu saamiseks, peavad olema täidetud kõik TLS § 35 eeldused. Hageja puhul ei olnud need eeldused täidetud. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kuna novembris jätkusid tööd Soomes VW C objektil ning algasid montaažitööd J värvitsehhi objektil, kuhu ka hageja pidi tööle minema, ei olnud tegemist töö mitteandmisega. Hageja pidi minema tööle J objektile, kuid keeldus sinna minemast, samuti keeldus hageja minemast tööle välismaale ja teatas 2.11.2009.a. kokkusaamisel, et ta jääb kogu perioodiks palgata puhkusele ning lahkus. Tööandja maksis heas usus 2009.a. novembri kuu, samuti 2009 detsembri ja 2010 jaanuari kuude eest NS ’i eest sotsiaalmaksu miinimumpalgalt, kuna tööandja sai aru, et töötaja on palgata puhkusel.
Märgime, et hageja oli ka varasemalt korduvalt ja mitu kuud järjest palgata puhkust võtnud teise töö otsimise põhjendustega, mida tööandja siiski võimaldas põhjusel, et hageja oli keevitaja, kuid uut väljaõppinud ja kogemustega keevitajat on töötaja võimalikul lahkumisel keeruline leida. Et hageja lahkub töökohalt ja et temaga ei saa enam kontakti kuni kevadeni, oli ootamatu. Hagejaga püüti korduvalt saada ühendust telefoni teel, kuid tulemusteta. Nagu kostja oma vastuses selgitas, oli hageja telefoni number muutunud, kuid tööandjat ta sellest ei teavitanud. Hageja uue telefoni numbri sai tööandja teada juhuslikult alles aprilli kuus, kui juhatuse liige Aleksandr Kozlov käis hageja elukohas ja sai ühendust tema elukaaslasega, kes ütles, et hageja töötab Järvakandis ja andis uue telefoni numbri, misjärel tööandja sai hagejaga ühendust. Alates 1.02.2010 rakendus TLS § 37 lg 1 alusel töötasu vähendamine 3-ks kuuks vastavalt 02.11.2009.a. teatele. Hageja tööle ei ilmunud ja sisuliselt oli tegemist omavolilise puudumisega, mistõttu nõudeõigus nende kuude töötasule töötajal puudus, arvestas tööandja töötasu brutosummas 4350.- krooni igas nimetatud kuus ja maksis selle välja 30.04.2010 lõpparves. Nagu nähtub 31.10.2010 hageja lõpparve arvestusest, on hageja võtnud õigeks kostja esitatud töötasu andmed ja on loobunud nende kuude eest suurema töötasu, kui 4350.- krooni nõudest. Hagejal oli töölepingu ülesütlemisel saada: töötasu oktoober 2009 eest summas 13 449 krooni; töötasu veebruar-aprill 2010 summas 13 050 krooni (3*4350=13050); puhkusekompensatsiooni 16 päeva eest summas 4 430 krooni; saamatajäänud haigushüvitis summas 1 755 krooni. Kokku: 32 684.- krooni. Nagu 30.04.2010 töölepingu ülesütlemise avalduses töötajat teavitati, kuulus TLS § 74 lõige 3 alusel töötaja poolt hüvitamisele tööle mitteilmumisega tööandjale tekitatud kahju 1 kuu keskmise palga ulatuses summas 8 160 krooni, mis arvati tasaarvelduse korras maha lõpparvest. Kokku kuulus töölepingu ülesütlemisel tasumisele brutosummas 24 524 krooni, millest peeti kinni seadusega kehtestatud maksud. Peale maksude kinnipidamist (sh haigushüvitis kuulus maksustamisele ainult tulumaksuga) kuulus seega hagejale väljamaksmisele netosumma 18869.krooni. Hageja ei ole tasaarvestust ega haigushüvitise suurust vaidlustanud. Lõpparve summas 18869.- krooni maksis kostja hagejale välja 30.04.2010 ülekandega hageja pangaarvele. Ka nende vaidlustamisele kohaldub vastavalt ITLS § 6 lg 1 üldine neljakuuline tähtaeg. Kui hageja soovib vaidlustada tasaarvelduse tegemist lõpparvest või haigushüvitist, palub kostja kohaldada nimetatud nõuetele aegumist. Hageja ei ole vaidlustanud tööaja arvestust, puhkuse ja palgata puhkuse asjaolusid 4 kuu jooksul alates nendest teada saamisest 2.11.2009. Palga arvestamise aluste väljaselgitamiseks oleks tulnud TLS § 28 lg 2 p 12 järgi hagejapalgateatist küsida. Hageja ei ole palgateatist küsinud ja tema nõue aegumise kulgemine algas ajast, mil töötaja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama, seega mitte palga vähemmaksmisest kontole vaid ajast, mil hagejal tekkis õigus nõuda palgatõendi esitamist.
Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Olles tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud 31.05.2010 hagiavalduses kostja vastu jaanuarist 2009 kuni märtsini 2010 saamata jäänud töötasu, töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise saamise ja hagi esitamisest alates saamata töötasult viivise saamise nõude. Kohtule 1.11.2010 esitatud hagi täienduses esitas hageja kohtule kasutamata puhkuse hüvitamise nõude ja loobus jaanuarist 2009 kuni septembrini 2009 saamata jäänud töötasu ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise nõudest. Kohus leiab, et menetlus tuleb loobutud nõuete osas lõpetada TsMS § 428 lg 1
p 3 alusel. Saamata jäänud töötasu nõude lahendamiseks tuleb välja selgitada, kui suur oli hageja töötasu vaidlusalusel perioodil ja kas ning millal kostja on oma töötasu maksmise kohustuse täitnud. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et hageja asus kostja juures tööle keevitaja-ehitustöölisena 01.02.2007, tema töötasu suuruseks oli katseajal 600 krooni tööpäeva eest ja lepingu lisa nr 3 järgi oli hageja põhipalga suuruseks 720 krooni tööpäeva eest alates 01.01.2009. Kohtule esitatud töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelnud alates 30.04.2010. Hageja on küll esialgses hagiavalduses märkinud, et soovib hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest, kuid sellest nõudest loobunud. Kohus leiab, et ülesütlemise teate on hageja TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 mõttes kätte saanud 3.05.2010. Asjaolu, et avaldus ei ole adresseeritud hageja registrijärgsesse elukohta, ei teinud hagejal võimatuks seda kätte saada. Teatis kirja saabumisest postiasutusse tegi hagejale võimalikuks selle kättesaamise, seega ei ole asjas oluline, millal hageja otsustas oma võimalust reaalselt kasutada vaid see, millisest ajast alates oli ülesütlemise avalduse kättesaamine võimalik. Hageja loobus hüvitise nõudest, millest võib järeldada, et hageja ei vaidlusta ülesütlemise õiguspärasust. Hageja esitas omapoolse ülesütlemisavalduse 6.05.2010, kuid kohus leiab, et hageja ei saanud lepingut üles öelda, sest tööleping oli juba kostjapoolse ülesütlemisega lõppenud TLS § 83 ja VÕS § 186 p 6 järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole selgesõnaliselt esitanud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet nagu seda nõuab TLS § 105 lg 1. Seega on ülesütlemine kehtiv. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja maksis hagejale 2009 oktoobri töötasu välja lõpparves. Seega on kostja on töötasu maksmise kohustuse selle perioodi eest täitnud. Kohus möönab, et kostja täitis oma kohustuse hilinemisega, kuid hageja nõuab viiviste maksmist saamata töötasult üksnes alates hagiavalduse esitamisest mitte varasemalt. Kohtule esitatud töötasu vähendamise teatest nähtub, et tööandja vähendas hageja töötasu alates 1.02.2010 kehtiva palga alammäärani, perioodi eest veebruar kuni aprill 2010 on kostja töötasu välja maksnud lõpparves ja seega on töötasu maksmise kohustuse täitnud. Kohus möönab, et kostja täitis oma kohustuse hilinemisega, kuid hageja nõuab viiviste maksmist saamata töötasult üksnes alates hagiavalduse esitamisest mitte varasemalt. Kostja on 2009 a novembri, detsembri ja 2010 a jaanuari palga väljamaksmata jätmist põhjendanud asjaoluga, et hageja oli sel perioodil palgata puhkusel. Palgata puhkusele jäämise avalduse tegi hageja väidetavalt suuliselt 2.11.2009 kostja kontoris, kui ta keeldus allkirjastamast palga vähendamise teadet. Kostja ei ole siiski esitanud tõendeid selle asjaolu tõendamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja keeldus tööd tegemast. Kostja väide, et hageja töötasu aluseks olevate asjaolude nagu tööaja arvestus, tuvastamise nõue on aegunud, ei muuda aegunuks hageja nõuet töötasu välja mõistmiseks. Töötasu nõue aegumise tähtaeg on 3 aastat ITLS § 6 lg 3 järgi. Töötasu nõue põhineb lepingust tuleneval kohustusel. Kostja käsitlus, kus töötaja peaks esmalt 4 kuulise tähtaja jooksul vaidlustama tööaja arvestuse, mis on tööasu nõude aluseks ja seejärel on tal võimalik 3 aastat vaidlustada töötasu maksmata jätmine, ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Sooritusnõude esitamisel tuleb üldjuhul tuvastada kas selle nõude aluseks oleva asjaolud ilma eraldi tuvastusnõude esitamiseta. Töösuhte iseloomust tulenevalt on kehtestatud seaduses eriregulatsioon töösuhte lõppemise õiguspärasuse tuvastamisele ja muudele töösuhtest tulenevatele tuvastusnõuetele, kuid töötasu nõudele kehtiv 3 aastane aegumistähtaeg hõlmab endas ka nõude aluseksolevate asjaolude tuvastamist. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et hageja töötasu suuruseks oli 720 krooni tööpäeva eest, seega tuleb kostjalt välja mõista kolme kuu saamata jäänud töötasu brutosummas 57 225 krooni.
Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis saamata töötasult alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et kasutamata puhkuse hüvitise nõue ei ole põhjendatud, sest see on aegunud. Puhkuse hüvitis ei ole töötasu, seega kohaldub sellele 4 kuuline aegumistähtaeg. Hageja esitas oma nõude kasutamata puhkuse hüvitamiseks alles 1.11.2010 ja sedagi mitte otsesõnu väljendatuna vaid lihtsalt märkides hüvitise summa hagiavalduse täienduse lisasse. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.