TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Sirje Õunpuu

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-6616

Tsiviilasi

V G avaldus A G’i surnuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Isiku surnuks tunnistamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: V G (XXX, elukoht XXX). Puudutatud isikud: A G (isikukood XXX, viimane elukoht teadmata). S G (isikukood XXX, elukoht XXX); A G (isikukood XXX, elukoht XXX);

RESOLUTSIOON

Asjaolud

Avaldaja taotleb tunnistada surnuks tema endine abikaasa A G, kelle kohta igasugused andmed puuduvad peale 2000.a. ja keda ei ole õnnestunud leida ka politsei kaasabil. Politseisse pöördus 2008. Surnuks tunnistamine on vajalik omandiküsimuste lahendamiseks, ühisvara kasutamiseks ja käsutamiseks. Korteriomand kus avaldaja elab koos täiskasvanud poegadega on abielu ühisvara ja selle käsutamine ei ole võimalik. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on KP sündinud XXX.a. Tema elukoha kohta andmed puuduvad. Avaldaja, V G ja A Gi abielu on registreeritud XXX.a. ja lahutatud XXX.a. Abikaasadel on kaks täiskasvanud poega: S G ja A G . TsÜS § 19 lg.1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. § 20 lg.1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg ning lg.2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Avaldaja V G seletuse kohaselt tema abikaasa A G kuritarvitas alkoholi paljude aastate jooksul. Seepärast andis kohtusse abielulahutuse avalduse. Abikaasa oli nii ära joonud, et ei suutnud pliiatsit käes hoida, et kohtukutsele allkirja anda. Jõi ka odekolonni. Kuna perekond tahtis A Gi alkoholismi ravile saata, siis viimane vihastas ja lahkus kodust. Elas asotsiaalset viisil. Viimati käis kodus 1999/2000 aastavahetusel, oli purjus, kuid puhtaks pestud. Pärast seda ei ole teda keegi näinud. A G tervis oli halb, tal kordusid epilepsia hood umbes kuu või pooleteise järgi. Kiirabiarst ütles kord, et A G on vere asemel juba alkohol. Eestis on lähimatest sugulastes A G õepoeg, kes samuti mingisugust teavet onu kohta ei oma, samuti puudub Venemaal elavatel sugulastel tema kohta igasugune teave. A G puudus kodakondsus, tema dokumendid on ammu aegunud, mistõttu ei olnud tal võimalik lahkuda Eestist. Kui A G oleks elus, oleks ta endast kindlasti märku andnud. Siseministeerium on kohtule teatanud, et Siseministeeriumi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Piirivalveameti ja Politseiameti andmekogudest nähtuvalt on A G väljastatud elamisluba kehtivusega 28.06.1995.a. kuni 28.06.2000.a., uusi taotlusi esitatud ei ole. Piirikontrolliinfosüsteemis puuduvad märked A G piiriületuse kohta, samuti ei nähtu seost, mille kohaselt oleks tundmatutest laipadest leidnud mõni tuvastamist kõnealuse isikuna. Arvestades A G eluviisi ja tema tervislikku seisundit, leiab kohus, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et ta ei ole elus. Tema elusoleku kohta puuduvad andmed enam kui 10 aasta jooksul. Vastuseks kohtu teatele, mis on avaldatud 21.04.2010.a. Ametlikes Teadaannetes ja mis kutsus üles igaüht andma andmeid nimetatud isiku kohta, andmeid saabunud ei ole. Isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata. Seetõttu tuleb tema surmaajaks lugeda esimese aasta lõpp pärast 2000.a., mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed ja selleks on 31.detsember 2001.a.