6.Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast jõustumist Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord
1 (4)
2-10-28110 Menetlusosalistel on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, muudel isikutel aga 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud teadaanded avaldamisest alates.
ASJAOLUD
1.14. juunil 2010.a esitatud avalduse kohaselt jäi 2005.a maikuus teadmata kadunuks avaldaja poeg V. L. (isikukood xxx). Avaldajal puuduvad igasugused andmed oma poja või tema asukoha kohta. V. L. ei ole ühendust võtnud ei avaldajaga ega oma sugulastega. 01.07.2005.a esitas valaja avalduse politseile. V. L. kadumisest on möödunud 5 aastat, tema asukohta ei ole õnnestunud kindlaks määrata. Avaldaja palus tunnistada teadmata kadunud isik V. L. surnuks.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUSED
2.29. juunil 2010.a teatas Jõhvi Vallavalitsus kohtule, et kuna V. L. ei ole Jõhvi valla elanik, ei saa puudutatud isik esitada seisukohta.
3.Siseministeerium oma 29. juuli 2010.a esitatud vastuses nõustus avaldusega, leides, et esitatud andmete alusel võib kohus tunnistada V. L. surnuks. Vastuse kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti poolt ministeeriumile edastatud informatsiooni järgi V. L. on politsei poolt teadmata kadununa otsitav alates 29.06.2005.a. 01.07.2005.a alustati kriminaalmenetlus nr 05244001542 KarS § 113 alusel, mille käigus tuvastati, et V. L. on tapetud, kuid surnukeha asukohta tuvastamine ei andnud tulemusi. V. L. väljastati 26.06.2003.a elamisluba kehtivusega kuni 25.06.2005.a. Uut taotlust elamisluba saamiseks esitatud ei ole. Piirikontrollisüsteemis puuduvad andmed tema piiriületusest peale 2004.a.
4.Puudutatud isikud A. L. ja V. D. ei ole kirjalikke seisukohti kohtule esitanud. Kohtla-Järve linna kaasas kohus menetlusse vahetult enne asja arutamisele määramist.
KOHTUISTUNG
5.Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Tema seletuste järgi prokuratuuri poolt avaldajale saadetud määruses on kirjas, et V. L. on tapetud ning väidetavate tapjate nimed on teada. Kriminaalasja menetlus on lõpetatud, kuna laipa ei ole üles leitud. Avaldaja teada poeg tapeti juunis 2005.a. Alates 12. juunist 2005.a ei tea avaldaja pojast midagi. Enne seda poeg helistas talle iga päev. Kuna pärast seda üle kahe nädala poeg ei helistanud ega vastanud telefonikõnedele, siis sai avaldaja aru, et poeg on tapetud. Poeg tegeles äriga, tal oli OÜ Antibork.. Avaldaja esitas avalduse, lähtudes lapselapse huvidest, et laps saaks toitjakaotuspensioni.
6.Puudutatud isiku, V. L. tütre, A. L. seletuste kohaselt ei ole ta ise kohtule avaldust esitanud, see oli vanaema initsiatiiv. Oma isast ei tea ta midagi, informatsiooni isast ta on saanud ainult vanaemalt.
7.Puudutatud isiku V. D. seletuste kohaselt on ta V. L. endine abikaasa. Tegelikult ei elanud ta koos V. L. enne tema surma juba 8 aastat. Puudutatud isik abiellus teist korda ega suhelnud V. L..
2 (4)
2-10-28110
8.Jõhvi valla esindaja toetas avaldust, kuna isiku surma fakti peaks kindlasti tuvastama.
9.Kohtla-Järve linna esindaja seletuste kohaselt puuduvad andmed V. L. elusoleku kohta. On teada, et V.L. on kadunud suvel 2005.a, sellest ajast tema kohta andmeid ei ole. Esindaja leidis, et isiku võib surnuks tunnistada.
10.Siseministri esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 04.11.2010.a esitatud avalduses palus esinda tsiviilasja arutada ilma tema osavõtuta, kuna Siseministeerium on oma seisukoha avaldanud ja täiendavaid andmeid lisada ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute arvamustega, kuulanud ära istungile ilmunud puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Avaldaja nõudeks on isiku surnuks tunnistamine. Isiku surnuks tunnistamise õiguslikud alused on ammendavalt reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19, mille 1. lõike kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
13.Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi oli V. L. registreeritud elukoha aadressiks xxx (t. lk. 8). Siseministri 29.07.2010.a vastuse kohaselt V. L. väljastati 26.06.2003.a elamisluba kehtivusega kuni 25.06.2005.a. Piirikontrollisüsteemis puuduvad andmed tema piiriületusest peale 2004.a (t. lk. 38).
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 229 lg1 järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Viru Ringkonnaprokuratuuri 26.08.2010.a kriminaalasja nr 05244001542 menetluse lõpetamise määruse kohaselt 01.07.2005.a algatas Ida Politseiprefektuur kriminaalasja menetlust KarS § 113 tunnustel, selles, et 12.06.2005.a on kadunud V. L. (isikukood xxx). Tema sõiduauto xx reg nr xxx xxx leiti 01.07.2005.a Narvas. Politsei arvas, et isik on tapetud. Määruse kohaselt V. L. on tapetud, kuid süüdlase isiku tuvastamise võimatuse ning surnukeha mitteleidmise tõttu lõpetati kriminaalasja menetlus (t. lk. 77-81).
15.TsMS § 229 lg2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Kohtuistungil antud avaldaja seletuste kohaselt alates 12. juunist 2005.a ei tea ta oma pojast midagi. Enne seda poeg helistas talle iga päev, kuid pärast seda ei helistanud poeg enam avaldajale ega vastanud avaldaja kõnedele.
16.Avalduse lahendamiseks 25.08.2010.a kohus vastavalt TsMS § 510 lg 1 avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles kutsus teadmata kadunud isikut üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta kahe kuu jooksul alates teate avaldamisest, surnuks tunnistamise hoiatusel. Samuti kutsus kohus kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid V. L. kohta (t. lk. 49). Ükski isik ei ole kohtule V. L. elusolekust teatanud.
3 (4)
2-10-28110
17.TsÜS § 20 lg 1 järgi surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt tapeti V. L. 12.05.2005.a. Sellest ajast alates ei ka avaldajal andmeid V. L. elusoleku kohta. Eeltoodu alusel tunnistab kohus V. L. surnuks ja loeb tema surmaajaks 12.06.2005.a.
MENETLUSKULUD
18..Avaldaja on tasunud 14.06.2010.a avalduse esitamise eest riigilõivu 200 krooni (t. lk. 7). Teisi menetluskulusid ei ole menetlusosalistel tekkinud.
19.TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus ei nõustu avaldaja väidega avalduse lapselapse, s.o A. L. huvides esitamise kohta. Avalduse esitamisel oli surnuks tunnistatud isiku laps A. L. juba täisealine ja tal oli õigus esitada avaldus oma nimel. Kuna avaldaja ja A. L. on surnuks tunnistatud isiku pärandvara pärijad, siis kohtulahend tehakse muu hulgas ka avaldaja huvides. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
20.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 511, § 512, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.