TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

1(6)

2-10-23930

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule avalduse täiealisele isikule eestkostja määramiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja taotleb täisealisele isikule eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajav isik psüühikahäirega, mis kestvalt ei võimalda isikul aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. Viru Maakohtu 18. jaanuari 2007 kohtumäärusega seati eestkostet vajava isiku üle eestkoste ja eestkostjaks määrati A G. Eestkoste seati tähtajaga kuni 11. jaanuar 2010. Avaldaja on avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit novembris 2009 – SA Narva Haigla psühhiaatri tõend (t.l.-16,21), puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise ning 2(6)

2-10-23930 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsused (t.l.-17-20), rehabilitatsiooniplaan 19. aprillist 2010 (t.l.22-29). Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei kajasta eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit eestkostja määramise aja seisuga ning seetõttu määras kohus eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole eestkostet vajav isik suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ei suuda iseseisvalt korraldada oma elu ega langetama otsuseid, ei ole suuteline tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eestkostet vajava isiku seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, teda tuleb ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Eksperdi arvates vajab isik eestkostet kuni ravikuuri läbimiseni ja psüühilise seisundi paranemiseni. Eestkostja peab aitama eestkostet vajaval isikul lahendada olmeprobleeme, tegema eestkostet vajava isiku asemel tehinguid ning püüdma suunata eestkostet vajavat isikut psühhiaatri ravile. Eestkostet vajavale isikule on riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindaja külastas eestkostet vajavat isikut tema elukohas, eestkostet vajavat isikut kodus ei olnud, eluruumi uks oli lukustamata, korteris korralagedus. Teisel kodukülastusel keeldus eestkostet vajav isik esindajaga suhtlemisest ning lahkus kodust, esitades sealjuures esindajale nõudmise, et teda ei jälitataks. Esindaja kohtus A G, kes selgitas, et see on eestkostet vajava isiku tavapärane käitumine, väldib kohtumisi ja suhtlemist kõigi inimestega, uksi ei lukusta. Esindajal ei õnnestunud eestkostet vajavat isikut ära kuulata. Esindajale jäi mulje, et isiku käitumine ei ole adekvaatne. Esindaja on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja eestkostet vajavale isikule tuleb määrata eestkostja A G. Kohtul eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulata ei õnnestunud. Kohus külastas eestkostet vajava isiku elukohta 10. detsembril 2010. Eestkostet vajavat isikut kodus ei olnud, korteris valitses korralagedus, köögis oli toiduvalmistamine pooleli. Eestkostet vajava isiku elukohas viibis tema sugulane A G, kes on ka eestkostja kandidaat. A G selgitas, et enne kohtu külastust samal hommikul hüppas eestkostet vajav isik kortermaja teise korruse aknast palja jalu välja ning põgenes, et mitte kohtuda kohtunikuga. Lisaks teatas A G, et eestkostet vajav isik ei taha kellegagi tegemist teha ega suhtle mitte kellegagi, eestkostet vajav isik ei saa iseseisvalt hakkama, ta ei saa aru raha väärtusest, vajab kõrvalist abi. A G on seisukohal, et ta on võimeline eestkostja ülesandeid täitma, ta on olnud sama isiku eestkostja juba varemalt. Eestkostet vajava isiku elukohas oli veel korteriühistu esimees, kes teatas kohtule, et eestkostet vajav isik lõhub korteri sisustust, on põhjustanud alumise korruse uputuse selle tagajärjel, tasub korteri hooldus- ja kommunaalkulude eest kahe-kolme krooni kaupa ja mitme maksega ühe kuu jooksul, arved maksab tegelikult A G, eestkostet vajav isik ähvardab trepikoja elanikke ning viimasel ajal on muutunud agressiivseks. Kui kohus lahkus eestkostet vajava isiku maja juurest, peatas kohut A G, kes teatas, et eestkostet vajav isik on tulnud oma maja sissekäigu juurde. Kohus püüdis eestkostet vajavale isikule läheneda, et teda ära kuulata, kuid eestkostet vajav isik põgenes ning teda ära kuulata ei olnud võimalik. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid 3(6)

2-10-23930 juhtida. Eestkostet vajav isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 15. detsembril 2013. Avaldaja on esitanud eestkostja kandidaadiks A G. A G on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku hakata eestkostet vajavale isikule eestkostjaks kuni viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku eestkostjaks tuleb määrata A G. Kohus ei tuvastanud A G osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. A G vastab PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Et isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb ajutisele eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. A G on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui A G saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. 4(6)

2-10-23930 A G peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajav isik vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. A G on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. A G on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 15. detsember 2010. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. A G on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 15. detsembriks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/. Viru Maakohtu 25. mai 2010 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja –kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/ hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. 5(6)

2-10-23930

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.