TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-10-46402 agressiivne. Viimase aasta vältel on ta võimetu vägivaldseks käitumiseks, mistõttu tema ravi ja hooldus võiks jätkuda erihoolekandeteenusel kohtumääruse alusel kinnises hooldekodus. Avaldaja on seisukohal, et esinevad kõik asjaolud A U kinnisesse asutusse paigutamiseks, nimelt tal on raske psüühikahäire, mille tõttu pole ta võimeline oma tegudest aru saama, ta on ohtlik endale ja teistele ning muude abinõude rakendamine tema suhtes pole võimalik. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja paigutada A U tema nõusolekuta peale võimaliku sundravilt vabanemist hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele. Viru Maakohus võttis 28. septembri 2010 määrusega avalduse menetlusse ning määras A U advokaadi riigi arvel. Samal kuupäeval määras kohus ära kuulata teda erinõude korras ning määras tema suhtes ekspertiisi. Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad Puudutatud isik A U avaldas ärakuulamisel kohtule, et ta ei ole nõus erihooldekodusse paigutamisega, ei ole nõus kinnisesse asutusse paigutamisega, ta soovib jääda Jämejalga. A U eestkostja L Z esitas 08. oktoobril 2010 kohtule omapoolse seisukoha avalduse suhtes. Eestkostja arvates vajab A U erihooldust, järelevalvet ja juhendamist, temal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ega oma tegusid juhtida. A U puudub haiguskriitika ning ta võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele, mistõttu tuleb ta paigutadatugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. A U esindaja advokaat Tiina Mare Hiob esitas kohtule 11. novembril 2010 oma seisukoha, mille kohaselt suhtles advokaat sundraviosakonna juhatajaga Siim Kailiga, kes kinnitas ravi jätkamise vajadust erihooldusteenusel, A. U on ohtlik endale ja teistele, tal puudub haiguskriitika, ilma ravita võib A U käitumine muutuda agressiivseks. Advokaat on seisukohal, et ravilt vabastamisel võib A. U hakata jätkuvalt alkoholi tarvitama, lõpetada ravimite tarvitamise ning muutuda ohtlikuks iseendale ja teistele. Advokaat toetas Narva linna avaldust, kui on olemas tõendeid, et muid abinõusid A U suhtes pole võimalik kohaldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus A U hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et A U ei ole sugulasi, kes võiksid tema eest hoolitseda. Eestkostja kinnitas, et ilma tema paigutamiseta kinnisesse asutusse pole eestkostjal võimalik tagada eestkostetavale vajalikku hooldust ja järelevalvet. A U paigutamise kinnisesse asutusse vajadus on tõendatud puudutatud isikute kirjalikult esitatud arvamustega ning ekspertiisiga. Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis akti nr 109 kohaselt on A. U ajas, kohas, situatsioonis desorienteeritud, teab oma nime, sünniaega, muudes andmetes on desorienteeritud. Temal puudub haiguskriitika ja ravisoostumus, tahteaktiivsus on oluliselt alanenud, esineb väljakujunenud defekt tahteelus. Esineb oluline kognitiivse võimekuse alanemine, mis väljendub eneseteenindusoskuste kadumises ning igapäevatoimetustega hakkamasaamises. Ta on impulsiivse käitumisega, kõik häired on tasemel, mis häirivad tuntavalt igapäevaelus toimetulekuts. A U esineb raske dementsus, mille on põhjustanud alkoholi kuritarvitamine ja 2006. a saadud trauma. Eeltoodu alusel leidis psühhiaater Andrus Tikerpe, et A. U esineb püsivalt raske psüühikahäire, ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, tal puudub haigusteadvus, tema seisund võib ilma ravita oluliselt halveneda. A. U võib oma tervisliku seisundi tõttu käituda kahjustavalt nii enese kui ka teiste suhtes. Tema seisundi tõttu vajab ta paigutamist ööpäevaringse hooldamisega erihooldekodusse. A. U suhtes ei ole võimalik

2-10-46402 rakendada muid abinõusid kui hoolekandeasutusse paigutamine. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. Kohus on tuvastanud, et A U on raske dementsus, mis ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus on tuvastanud, et A U vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, sest ilma ravita tema seisund ägeneb, kuid ta ise ei saa sellest adekvaatselt aru, tal puudub haiguskriitika. Seega ravi jätkamiseks peab A. U jääma nende inimeste järelevalve alla, kes saavad tagada talle hooldust ning aidata igapäevaste toimingute toime tulla. Varem on A U olnud vägivaldne ja vägivaldsus võib jälle avalduda. Tema suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbi viinud ekspert on seisukohal, et A. U vajab paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnisesse erihooldekodusse, kus on tagatud jätkuv ravi, kontroll tema käitumise üle. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et A U on vajalik tema hoidmine kontrollitud keskkonnas, sest ta ise ei tunnista ravi vajalikkust ja korrapärasust. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik A U suhtes kasutada muid abinõusid, kui tema paigutamist ilma tema nõusolekuta ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest. TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.