TK ́i hagi OÜ S vastu saamata jäänud 2009.a. septembri, oktoobri ja novembri töötasu summas 36.304,40 krooni väljamõistmiseks ning töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ülesütlemisest vähem ettetetatatud aja eest summas 3034.- krooni
Tsiviilasja hind
64.338.- krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja TK (ik XXX, elukoht XXX);
esindajad
Kostja OÜ S (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Heta Biin ja Pihlakas, asukoht Tammsaare Ärikeskus, Tammsaare tee 47, Tallinn)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 31.08.2010.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada OÜ S 13.11.2009.a. käskkirjaga nr 13,11,2009-1 TK iga töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada TKi ja OÜ S vahel 27.08.2009.a. sõlmitud tööleping 13.11.2009.a.
Välja mõista OÜ-lt S TK kasuks vähem makstud töötasu 2009.a. septembrikuu, oktoobrikuu ja novembrikuu eest kokku 15.660,80 (viisteist tuhat kuussada kuuskümmend krooni ja 80 senti) krooni.
5.Välja mõista OÜ-lt S TK kasuks hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 31,94 (kolmkümmend üks krooni ja 94 senti) krooni.
Menetluskulude jaotamine.
6.Jätta TK menetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % OÜ S kanda.
7.Jätta OÜ S menetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % TK kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.TK asus tööle OÜ-sse S ehitustöölisena 27.08.2009.a. suulise töölepingu alusel. Töötajale kohaldati poolte kokkuleppel 4 kuulist katseaega. Hageja töökohaks oli Soome Vabariik.
2.13.11.2009-1 käskkirjaga ütles tööandja töötajale töölepingu üles käskkirjas märgitud TLS § 86 lg 1 ja § 96 lg 3 alusel ilma etteteatamistähtaega järgimata. Käskkirjas toodud põhjenduste kohaselt selgus katseajal, et TK puudusid oskused ja töötahe tööülesannete täitmiseks ning 12.11..2009.a. ründas TK kostja juhatuse liiget Riho Mandrit füüsiliselt ehituobjektil keeldudes edaspidiseid tööülesandeid täitmast.
3.Töötaja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega ja esitas Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles märgitu kohaselt vaidlustab ta oma vallandamise, kuid töösuhet ta jätkata ei soovi, kuid soovib kätte saada väljamaksmata töötasu, milleks oli 10 EUR-i tunnis puhtalt kätte , lõpparve ning hüvitise 15 päeva eest, mis talle on ette nähtud töösuhte ülesütlemise eest.
4.Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 20.01.2010.a. nr 9.22/6131-2009 rahuldati TK avaldus OÜ S vastu osaliselt. Töövaidluskomisjoni toimikus oleva otsuse kohaselt luges töövaidluskomisjon tuvastatuks, et tööleping TK ja OÜ S vahel ei lõppenud ülesütlemisega, töövaidluskomisjon luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 13.11.2009.a.ning mõistis välja töötasud kokku 17.341,80 krooni viivitamata täitmisega ja hüvitise 8026.- krooni vähem etteteatatud aja eest.
Lk (9)
Kohtuistungil selgus asja sisulise arutelu käigus, et esialgu väljastas töövaidluskomisjon pooltele otsuse, milles hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest välja mõistetud ei olnud, hiljem väljastati pooltele uus otsus, kus hüvitis samuti välja mõisteti. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ei töötaja ega tööandja.
5.Töötaja esitas Harju Maakohtusse hagi, milles palub kostjalt välja mõista saamata jäänud septembrikuu tasu summas 16.086,40 krooni, saamata jäänud oktoobrikuu tasu summas 13.212,80 krooni, saamata jäänud novembrikuu tasu summas 7005,20 krooni ja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem teavitatud aja eest summas 3034.- krooni, kuna töövaidluskomisjoni esialgse otsuse kohaselt hüvitist välja ei mõistetud.
6.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ka tööandja, kes esitas 25.02.2010.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale taotluse läbi vaadata hagimenetluses TK poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus.
7.Harju Maakohus liitis tsiviilasjad 4. juunil 2010.a. ühte menetlusse. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
8.Hageja väidab hagiavalduses, et teatas tööle asumisel kostjale, et alla 8 EUR-i ta palka saada ei tahaks. Tööandja ei vaielnud sellele vastu, millest tulenevalt oli hageja teadlik, et tema töötasuks on 8 EUR-i ehk 124,80 EEK-i tunnis.
9.13.11.2009.a. andis kostja hagejale käskkirja, milles kostja ütles hagejale töösuhte üles TLS § 86 lg 1 alusel ning käskkirjas märgitu kohaselt kuulus töösuhe ülesütlemisele ilma etteteatamistähtaega järgimata lähtudes TLS § 96 lõikest 3. Käskkirjas viitab kostja hageja vägivaldsele käitumisele 12.11.2009.a. Hageja väidab, et ei ole käitunud 12.11.2009 kostja suhtes vägivaldselt, vaid kostja oli see, kes hagejat ründas. Hageja on seisukohal, et ebaõiged ja alusetud on kostja viited käskkirjas ka hageja mittenõuetekohastele töökohustuste täitmisele, sest kostja ei ole hagejale sellekohaseid etteheiteid teinud. Hageja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt puudus kostjal alus talle töölepingut üles öelda ja töölepingu ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks.
10.Hageja leiab, et kostja ei saanud talle töölepingut üles öelda ka ilma etteteatamistähtaega järgimata ning kostja viide TLS § 93 lõikele 3 ei ole töölepingu ülesütlemisel TLS § 86 lg 1 alusel kohaldatav. TLS § 93 lg 3 kohaselt võib etteteatamistähtaega mitte järgida siis, kui tööleping öeldakse üles TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel.
11.TLS § 100 lg 5 kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma hüvitist ulatuses, mida hagejal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Seega oli kostja kohustatud hagejale tasuma töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitatud aja eest ehk 15 kalendripäeva eest tasu summas 9984 EEK (8 tundi x 124,80eek x 10 tööpäeva). Kostja tasus 06.01.2010 hagejale hüvitise summas 6 950 EEK. Seega on kostja tasunud vähem 3 034 EEK, mille hageja palub välja mõista.
12.Võttes arvesse asjaolu, et hageja tunnipalk oli kostja juures töötamise ajal 124,80 EEK on kostja jätnud hagejale tasumata töötasu järgmiselt: 2009.a. septembris 16.086,40 krooni, arvestades asjaoluga, et hageja töötas kostja juures septembris 193 töötundi, millest tööandja on tasunud 8000.- krooni;
Lk (9)
2009.a. oktoobris 13.212,80 krooni, arvestades asjaoluga, et hageja töötas kostja juures sel kuul 186 töötundi ja kostja on tasunud 10.000.- krooni; 2009.a. novembris 7005,20 krooni, arvestades asjaoluga, et hageja töötas kostja juures 92 töötundi ja kostja on maksnud hagejale palka selle aja eest 4476,40 krooni. Kokku on kostja maksnud hagejale seega vähem palka 36.304.- krooni, mille hageja palub välja mõista.
13.Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et ta oli lähetatud tööle Soome Vabariiki, kohaldusid talle Soomes töötamisel töötasu miinimummäärad, mis on kehtestatud üldiselt kohaldatavateks tunnistatud kollektiivlepingutes. Hagejale kohaldus Soomes tunnitasu miinimummäär 8,95 EUR-i tunnis. Hageja töösuhtele Soome Vabariigis kohaldus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 96/71/EÜ, mille artikli 1 lõike 3 kohaselt „kohaldatakse direktiivi niivõrd, kuivõrd lõikes 1 nimetatud ettevõtjad võtavad ühe järgmistest riikidevahelistest meetmetest: a) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kus lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töösuhte. Lähtuvalt direktiivi artiklist 3 lõikest 1 tagavad liikmesriigid olenemata töösuhte suhtes kohaldatavatest õigusaktidest, et artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad kindlustavad oma territooriumile lähetatud töötajatele töötingimused, mille liikmesriik, milles töö tehakse, on sätestanud õigusnormidega ja/või lõike 8 tähenduses üldiselt kohaldamiseks tunnistatud kollektiivlepingutega või vahekohtu otsusega, niivõrd kuivõrd need käsitlevad lisas nimetatud toiminguid, järgmistes küsimustes: c) töötasu miinimummäärad, kaasarvatud ületunnitöötasud; seda punkti ei kohaldata täiendavate kutsealaste vanaduspensioniskeemide suhtes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel määratakse lõike 1 punktis c nimetatud töötasu miinimummäärade mõiste vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele ja/või tasudele, mille territooriumiletöötaja lähetatakse. Sarnaselt Eestis kehtivale Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusele, mille § 5 lg 1 p 4 kohaselt kohaldub lähetatud töötajale Eestis kehtestatud töötasu, kehtib Soome lähetatud töötajatele Soome lähetatud töötajate töötingimuste seadus. Sellest lähtuvalt kohaldus hagejale Soomes kehtinud töötasu miinimumnõuded.
14.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma pangakonto väljavõtte Swedbankist, millest nähtub millal ja kui palju on OÜ S hagejale ülekandeid teinud ajavahemikul 09.09.2009.a. – 31.11.2009.a., hageja enda poolt peetud töötundide arvestuse ja tööde kirjelduse kostja juures töötamise ajal, töölepingu ülesütlemise käskkirja nr 13,11,2009-1., Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse nr 9.22/6131-2009, TK ja RM vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse 22. augustist 2009.a., hageja palgateatised 2009.a. augusti kuni novembri kohta ja Soome AÜ E internetileheküljelt XXXväljatrüki 2009.a. algaja ehitustöölise miinimumpalga suuruse kohta.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
15.Kostja ei nõutu hageja väitega nagu oleks nad kokku leppinud tunnitasu suuruseks 8 EUR-i tunnis. Ka hageja enda väited kokkulepitud tunnitasu suurusest on erinevad töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkis TK, et temaga suulises vormis sõlmitud töölepingu kohaselt pidi ta saama palka 10 EUR-i tunnis puhtalt kätte, kohtusse esitatud hagiavalduses väidab hageja, et nõustub osaliselt töövaidluskomisjoni otsusega, mille kohaselt tuleb tema töötasuks lugeda 124,80 EEK-i tunnis, hageja poolt kohtule esitatud väljatrükk Lk (9)
Soomes tegutseva ehitusala töötajate ametiühingu Rakennusliitto netisaidist aadressiga www.rakennusliitto.fi kohaselt olevat algaja ehitustöölise miinimumtunnipalk 8,95 EUR tunnis, mis on hageja väidetel Soomes kohustuslikult makstav miinimumtasu ehitustöölisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja ei tea isegi kui suures tunnipalgas poolte vahel kokku lepiti ning hageja ei ole tema väiteid kokkulepitud palga suurusest ka tõendanud. Kostja peab vajalikuks märkida, et töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt oli palgakokkuleppe sisuks 8 EUR-i tunnis, mida töövaidluskomisjon iseenda poolt kehtestatud valuutakursi kursi alusel luges võrdseks 124,80 eesti krooniga. Taoline tuletustehing ei vasta aga eesti krooni ja euro kursile ning on väär. Kostja väidetel leppisid pooled kokku selles, et töötaja saab katseajal vähemalt kehtestatud miinimumpalka, millele lisandub päevaraha 500.- krooni päevas ja tööandja majanduslikele võimalisutele vastav ja töötaja panust arvestav palgaosa, mis ületab miinimumpalka. TLS § 29 lg 2 sätestab, et juhul kui töötajale lepingu järgi makstava tasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtu, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. OÜ-s S kollektiivlepingut sõlmitud ei ole. Sarnastel asjaoludel makstavat tasu tõendavad Statistikaameti andmebaasis olevad andmed, mille kohaselt 2007.a. oli ehitustöölise keskmine brutotasu 14.579.- krooni kuus ja mediaan 12.880.- krooni, millest keskmiselt 21 tööpäeva puhul kuus ja 8-tunnis tööpäeva puhul oleks olnud keskmine mediaantasu 76,6 krooni. Sarnastel asjaoludel makstavat tasu tõendavad ka OÜ-s S makstavad palgaandmed. Kostja ei vaidle vastu hageja 16. 09. 2010 kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades väljendatud Direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 kohaldamise põhimõttele, kuid rõhutab, et hageja poolt kohtule esitatud väljatrükk Soome ametiühingu Rakennusliitto netisaidist ei tõenda vähimalgi määral Soomes kehtivaid palgakokkuleppeid põhjusel, et puudub igasugune viide kas ja kelle poolt või vahel on vastavad palgamäärad kehtestatud või palgakokkulepped väidetavalt sõlmitud. Ka ei oma kohtule esitatud väljatrükk netisaidist dokumentaalsele tõendile iseloomulikke tunnuseid. Soomes ehitustöölistele makstav miinimumtunnipalk ei ole Eestis üldteada asjaolu.
16.Kostja väidab, et on TK kogu väljateenitud palga välja maksnud. TK sai palka 2009.a. augustis töötatud 32 töötunni eest summas 4239 krooni, millele lisandus päevaraha 2500 krooni ehk nelja tööpäeva eest kokku 6227 krooni. Septembris 2009 töötas TK 193,5 töötundi ja sai selle eest palka 8000 krooni, millele lisandus päevaraha 7000 krooni ehk kuus kokku 15 000 krooni. 2009.a. oktoobris sai hageja palka 186 töötunni eest summas 10 000 krooni, millele lisandus päevaraha 10 000 krooni ehk kokku kuus 20 000 krooni ja 2009.a. novembris sai hageja palka 92 töötunni eest sumas 4476 krooni ja päevaraha 5000 krooni, samuti töölepingu lõpetamise hüvitust 6950 krooni ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 2324 krooni ehk kokku 18750 krooni. Kostja on lisaks eelpooltoodule seisukohal, et hageja ei ole haginõudes arvesse võtnud väljamakstud päevaraha osa. Kuivõrd kostja töökoht oli Soomes ja selle üle poolte vahel vaidlus puudub, siis päevaraha ei oleks pidanud kuuluma maksmisele ja päevaraha saab käsitleda ainult töötasuna.
18.Töösuhte lõpetamise osas TK märgib kostja, et see lõpetati TLS § 86 lg 1 märgitud alusel TLS § 96 sätestatud tähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitus maksti TK välja
Lk (9)
06.01. 2010.a. Töölepingu ülesütlemiseks katseajal ei ole vaja mõjuva põhjuse olemasolu ja katseajaks ei seo lepingupooled end töölepingu ülesütlemise reeglitega. TK tungis kallale tööandja esindajale, mis on piisav alus lõpetada töötajaga tööleping katseajal.
19.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada hageja 2009.a. palgateatistega, puhkusetasu kompensatsiooni arvestusega, hageja palgakaardiga, hageja keskmise töötasu arvestusega ja OÜ S töötasu andmetega 2009.a. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et - TK asus tööle OÜ-sse S ehitustöölisena 27.08.2009.a. suulise töölepingu alusel; - hageja töötas Soome Vabariigis; - 13.11.2009-1 käskkirjaga etteteatamistähtaega järgimata;
ütles
tööandja
töötajale
töölepingu
üles
katseajal
- 06.01.2010.a. tasus kostja hagejale TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise katteks 6950.- krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas tööandja oli õigustaud töötajale töölepingu üles ütlema katseajal, kas ja kui palju pidi tööandja töötajale katseajal töölepingu ülesütlemisest ette teatama, kas hageja on õigustatud saama hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest ning kui suures töötasus pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppisid ning kas tööandja on töötajale välja maksnud kogu väljateenitud palga.
21.Kohus võtab kõigepealt seisukoha millises suuruses tunnitasu pidi tööandja töötajale maksma ja kontrollib siis kas kogu töötasu on hagejale välja makstud või mitte. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja palgateatised tõendavad, et kostja on hagejale välja arvestanud palka ja päevrahasid vaidlusaluste kuude eest järgmiselt: - 2009.a. septembrikuu eest palka 8000.- krooni 193 töötunni eest + päevaraha 7000.- krooni 14 päeva eest( TVK t/l 23), - 2009.a. oktoobri kuu eest palka 10.000.- krooni 186 töötunni eest + päevaraha 10.000.krooni 20 päeva eest (TVK t/l 19); - 2009.a. novembrikuu eest palka 4475.- krooni 92 tunni eest + päevaraha 5000.- krooni 10 päeva eest (TVK t/l 22). Hageja pangakonto väljavõtete kohaselt on kostja kandnud hagejale üle septembrikuu tasu 14.09.2009.a. 5000.- krooni + 12.10.2009.a. 8616.- krooni; oktoobrikuu tasu 17.11.2009.a. 18.151.- krooni ja novembrikuu tasu 30.11.2009.a. 10.222.- krooni. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töölepingut ja pooled vaidlevad selle üle millises suuruses tunnipalk poolte vahel sõlmitud suulises töölepingus kokku lepiti, kusjuures hageja ise nimetab kolme erinevat tunnitasu suurust ning ka kostja poolt palgateatistes märgitud tunnitasu suurused on igas kuus erinevad, tuleb käesoleval juhul juhinduda TLS § 29 lg 2 märgitust, mis sätestab, et juhul kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Arvestatud sellega, et kollektiivlepingut sõlmitud ei ole, mille üle pooltel vaidlus puudub, asub kohus seisukohale, et hageja brutotunnitasu suuruse tuvastamisel tuleb http://pub.stat.ee/pxjuhinduda Statistikaameti koduleheküljel
Lk (9)
web.2001/Dialog/SaveShow.asp, avaldatud andmetest, mille kohaselt oli 2007.a. (viimased andmed) täis- ja osalise tööajaga ehituses töötavate töötajate keskmine brutotunnitasu suuruseks 4,99 eurot. Arvutades selle ümber eesti kroonidesse kursiga 1 EUR = 15,6466 krooni, oli hageja keskmine brutotunnitasu suuruseks 78,07 krooni. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vajadus kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 96/71/EÜ ning otsuse tegemisel juhinduda ka Soomes tegutseva ehitusala töötajate ametiühingu Rakennusliitto netisaidist aadressiga www.rakennusliitto.fi väljatrükist, sest nimetatud tõendist ei nähtu kelle poolt või vahel on vastavad palgamäärad kehtestatud või palgakokkulepped väidetavalt sõlmitud. Kontrollides kas kostja on hagejale kogu palga välja maksnud juhindub kohus hageja poolt koostatud tööaja arvestamise tabelitest ja vaidlusalustel kuudel töötatud töötundidest, sest kostja ei ole esitanud tõendeid ega ümber lükanud hageja väiteid ja tõendeid, et ta just nii palju töötunde vaidlusalustel kuudel töötas. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et -
kuna hageja töötas 2009.a. septembris tema poolt koostatud tööaja tabeli kohaselt 198,5 töötundi (TVK t/l 7), pidi kostja maksma talle selle kuu eest palka 15.496,90 krooni. Arvestades assjaoluga, et kostja on maksnud hagejale palka tema enda poolt välja antud palgatõendi kohaselt 8000.- krooni (TVK t/l 21), on hagejal saamata 2009.a. septembrikuu eest palka 7496,90 krooni;
-
kuna hageja töötas 2009.a. oktoobrikuus tema enda poolt koostatud tööaja tabeli kohaselt 195 töötundi (TVK t/l 5), pidi kostja maksma talle selle kuu eest palka 15.223,65 krooni. Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud hagejale palka tema enda poolt välja antud palgatõendi kohaselt 10.000.- krooni ( TVK t/l 21), on hagejal saamata 2009.a. novembrikuu eest töötasu 5223,65 krooni.;
-
kuna hageja töötas 2009.a. novembris tema enda poolt koostatud tööaja tabeli kohaselt 95 töötundi (TVK t/l 6), pidi kostja maksma hagejale selle aja eest 7416,65 krooni. Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud hagejale palka 4476,40 krooni (TVK t/l 24), on novembrikuu eest hagejal kostjale maksmata töötasu 2940,25 krooni.
Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks täiendavalt töötasu kokku 15.660,80 krooni. Hageja selle nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TLS § 28 lg 2 p 2, mis kohustab tööandjat maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu ta ei olekski pidanud hagejale maksma päevaraha, sest hageja töökoht oligi Soome Vabariigis ning makstud päevaraha tuleb arvestada hageja töötasuks, ei ole õige ja on vastuolus ka kostja enda poolt esitatud tõenditega ja tema tegevusega, sest tööandja on hageja palgateatistes igakuiselt välja arvestanud ka saadava päevaraha ning selle ka vähemalt osaliselt välja maksnud nagu nähtub hageja pangakonto väljavõttest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ise väitis alguses menetluse käigus, et hagejaga lepiti kokku palgaks miinimumtasu + 500.- krooni päevaraha päevas.
22.Edasi kontrollib kohus kas kostja oli õigustatud hagejale töölepingu üles ütlema kasteajal ning nendel alustel, mida ta töölepingu ülesütlemise käskkirjas märgib. Pooled ei vaidle selle üle, et tööleping sõlmiti nende vahel 4-kuulise katseajaga ning ka selle üle, et tööandja ütles töötajale töölepingu üles 13.11.2009.a. katseajal nagu lubab TLS § 86 lg 1 sätestatud, kuid ütles töölepingu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata vaatamata TLS § 96 sätestatule. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja maksis hagejale TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise katteks 6950.- krooni.
Lk (9)
Kohus asub seisukohale, et tööandja ei saanud töötajale töölepingut üles öelda katseajal põhjusel, et töötaja väidetavalt ründas tööandjat, sest see oleks olnud vastuolus katseaja eesmärgiga, mida TLS § 86 lg 4 keelab, küll aga oli tööandjal õigus töötajale katseajal tööleping üles öelda põhjusel, et töötaja kogemused ja oskused ei vastanud ehitustöölisele esitatavatele nõuetele, sest katseaja eesmärgiks ongi välja selgitada kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (TLS § 6 lg 1). Kohus on aga seisukohal, et igal juhul peab tööandja vaidluse korral tõendama, et töölepingu ülesütlemine katseajal oli põhjendatud. Sellele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-2-20-00 ka Riigikohus. Arvestades asjaoluga, et kosta ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel ta otsustas töölepingu hagejale katseajal üles öelda, asub kohus seisukohale, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt hagejale on tühine tulenevalt TLS § 104 lg 1 sätestatust ja töölepingut ei saa TLS § 107 lg 1 sätestatu kohaselt lugeda lõppenuks ülesütlemisega, vaid tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.11.2009.a.
23.Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõudes välja mõista kostjalt täiendavalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest etteteatatud lühema tähtaja eest. Tulenevalt asjaolust, et tööandja oleks TLS § 96 kohaselt pidanud töölepingu katseajal ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, kuid tööandja ütles töölepingu üles ilma etteteatamistähtajata, mille üle pooltel vaidlus puudub, on töötajal õigus nõuda tööandjalt TLS § 100 lg 5 kohaselt hüvitist ulatuses, mida tal oleks õigus olnud saada etteteatamistähtaja järgimisel. Arvestades asjaoluga, et tööandja ütles töölepingu üles 13.11.2009.a. ilma etteteatamistähtajata, kuid oleks pidanud töölepingu üles ütlema alates 28. novembrist 2009.a., on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist suuruses mis vastab 10 tööpäeva eest makstavale keskmisele tööpäevatasule. Arvutades hageja keskmise tööpäevatasu välja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 § 2 lg 3, § 3 lg 1 ja lg 3 alusel hageja septembrikuu ja oktoobrikuu palkade alusel ning arvestades kohtuotsuse p-s 21 täiendavalt väljamõistetavat töötasu, kuuluks kostjalt väljamõistmisele hagejale hüvitist 6981,94 krooni {(15.496,90 + 15.223,65)/2009.a. septembrikuu ja oktoobrikuu palk/ : 44 /kalendaarsete tööpäevade arv 2009.a. septembris ja oktoobris/ x 10 /tööpäevade arv ajavahemikul 13-28 november 2009/}. Arvestades asjaoluga, et kostja maksis hagejale 06.01.2010.a. hüvitist summas 6950.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist 31,94 krooni.
Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
24.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud TK ja RM vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse 22. augustist 2009.a. ja Soome www.rakennusliito.fi väljatrüki 2009.a. algaja AÜ Ehitusliidu internetileheküljelt ehitustöölise miinimumpalga suuruse kohta ning kostja poolt esitatud OÜ S töötasu andmed 2009.a., kohtuotsuse põhjenduste p-s 21 märgitud põhjendustel ning põhjusel, et nimetatud tõendid ei tõenda kohtu seisukoha kohaselt hageja palga suurust kostja juures töötamise ajal. Menetluskulude jaotamine.
25.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise Lk (9)
tühisus ja 39 % ulatuses hageja rahalised nõuded kostja vastu, on õiglane jätta 50 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50 % hageja enda kanda ning 50 % kostja menetluskuludest kostja kanda ja 50 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 25.000.- krooni ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 36.304,40 krooni, töölepingu ülesütlemise tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest summas 3034.- krooni, on käesoleva hagi hinnaks 64.338.- krooni (36.304+3034+25.000). Kohtunik:
Lk (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.