Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-8131
Kohtuasi
C.R-i avaldus F.X üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.R-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Puudutatud isik (eestkostetav) F.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Puudutatud isik (eestkostetava poeg) W.U XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand
(isikukood
Puudutatud isik (eestkostja) Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Liisa Päeske Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.03.2025 määrus osas, millega maakohus määras Tallinna Linnavalitsuse F.X eestkostjaks (resolutsiooni p 2), ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
C.R (avaldaja, eestkostet vajava isiku tütar) esitas 22.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada F.X (puudutatud isik I, eestkostet vajav isik) üle eestkoste ja määrata avaldaja tema eestkostjaks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku I tervislik seisund alates 2015. aastast halvenenud ning ta vajab abi igapäevaelu korraldamisel. Ta ei orienteeru ajas ega ruumis ning eksib ka kohtades, kus ta on varem aastaid käinud. Samuti ei suuda puudutatud isik I hakkama saada enda rahaasjade ajamisega. Puudutatud isiku I tervislik seisund viitab psüühilise seisundi tuntavale halvenemisele, sh esinevad dementsusseisundi tunnused. Avaldaja mõistab eestkostja ülesandeid ja kohustusi ning puuduvad tema isikust või muudest asjaoludest tulenevad põhjused, mis välistaksid tema eestkostjaks sobivuse. Avaldaja on suhelnud puudutatud isikule I eestkostja seadmise küsimuses ka Mustamäe Linnaosa Valitsusega ning ka neil ei ole olnud vastuväiteid selle kohta, et avaldaja saab puudutatud isiku I eestkostjaks. Avaldaja vend, W.U (puudutatud isik II, eestkostet vajava isiku poeg), ei ole tema käitumisest ja suhtumisest emasse ning mitteseaduskuulekast käitumisest tulenevalt sobilik olema eestkostjaks.
2.Harju Maakohus algatas 02.06.2024 määrusega puudutatud isiku I üle eestkoste seadmise ja talle eestkostja määramise menetluse ning kaasas puudutatud isikutena menetlusse puudutatud isiku I, puudutatud isiku II ja Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu).
3.Maakohus määras 20.06.2024 määrusega puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimine ülesandeks SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ekspertiis tehti 03.07.2024.
4.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis 15.07.2024 seisukohas, et puudutatud isik I vajab eestkostet rahaasjade korraldamiseks, asjaajamiseks ning enda esindamiseks kõigi kinnisvaraga seotud tehingute tegemisel. Tallinna linna hinnangul on puudutatud isiku I huvides, kui talle määrataks eestkostjaks Tallinna linn. Puudutatud isiku I iseseisev toimetulek on viimaste aastate jooksul halvenenud, ta ei käi üksi väljas, ta vajab abi toidu ja ravimite toomisel, arstiabi korraldamisel, ametiasutustes saatmisel, asjaajamisel ning maksete tasumisel. Mõlemad lapsed soovivad oma ema teineteise eest kaitsta, põhjustades oma käitumisega emale hingelist ja emotsionaalset kahju. Puudutatud isik I on kergesti mõjutatav oma laste poolt, kelle omavahelised konfliktsed suhted on seotud ema korteri kasutamise ja omamisega. Arvestades pikaajaliselt väljakujunenud peresuhteid, isiku haavatavust lähedaste poolt ja tervislikku seisundit, püsib oht, et eestkostet seadmata võib puudutatud isik I oma seisundist tulenevalt tekitada endale varalist kahju.
5.Puudutatud isikule I määratud esindaja palus 17.07.2024 arvamuses avalduse rahuldada ja määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Esindaja hinnangul vastab avaldaja perekonnaseaduse (PKS) §-s 204 sätestatud nõuetele ning on võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Puudutatud isik I on palunud enda eestkostjaks määrata avaldaja, kuna ta on mitme aasta jooksul teda vajadusel abistanud, pärast 15.03.2024 aga sisuliselt pidevalt hooldanud, toonud talle toitu ja viinud teda vajadusel arsti juurde. 21.11.2024 seisukohas oli puudutatud isikule I määratud esindaja arvamusel, et puudutatud isiku I eestkostjaks tuleks määrata Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Esindaja arvates ei sobi puudutatud isik II ja poja abikaasa Y eestkostjaks, kuna neil puuduvad usalduslikud suhted puudutatud isikuga I. Samuti on puudutatud isik II kahel korral 2
2-24-8131 mõjutanud ema tema elukohaks olevat korterit endale kinkima. Esimesel korral nõustus ta puudutatud isiku I palvel korteri tagasi andma, teisel korral tühistati kinkeleping Harju Maakohtu 03.02.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15157. Avaldaja sobiks isikuomadustelt eestkostja ülesandeid täitma ja tal on usalduslikud suhted puudutatud isikuga I, keda ta on faktiliselt juba mitme aasta vältel elukondlikult abistanud, ent arvestades avaldaja ja puudutatud isiku II omavahelisi konfliktseid suhteid võib avaldaja eestkostjaks määramine tekitada uusi konfliktseid olukordi, mille esilekutsumise tõenäosus puudutatud isiku II poolt on äärmiselt suur.
6.Harju Maakohus kuulas 09.10.2024 kohtuistungil ära avaldaja ja puudutatud isiku I. Puudutatud isik I avaldas ärakuulamisel, et nõustub eestkoste määramisega ning soovib enda eestkostjaks tütart, kellega läbisaamine on tal väga hea, kes aitab teda koguaeg, käib poes ja viib arstile ning kaitseb teda. Puudutatud isik I selgitas, et poja abikaasa käib vahel tema juures magamas, ent poja abikaasal ei ole vaja teda aidata, sest tütar teeb kõik ära. Puudutatud isik I ei soovi poja abikaasat endale eestkostjaks. Puudutatud isik I avaldas, et ei ole mitte mingil juhul nõus, et tema poeg hakkaks tema eestkostjaks. Linna ei soovi puudutatud isik I samuti endale eestkostjaks, kuna seal on talle võõrad ja imelikud inimesed ning tal on olemas lähedane inimene (avaldaja), kes teda kogu aeg aitab. 06.11.2024 kohtuistungil kuulas Harju Maakohus ära puudutatud isikule I määratud esindaja, Tallinna linna esindaja, Y-i ja puudutatud isiku II. Tallinna linna esindaja oli seisukohal, et puudutatud isiku I eestkostjaks peaks olema Tallinna linn. Linna selgituse kohaselt on puudutatud isiku I tervis halvenenud, ta on emotsionaalne ja hingeline, soovib oma lastele head ja annab neile täitmatuid lubadusi, mis tekitab laste vahel konflikte, mis on kestnud pikka aega ja kahjustanud puudutatud isiku I vaimset tervist. See olukord on kestnud juba aastaid ning lapsed ei ole teinud olukorra lahendamiseks pingutusi. Tallinna linn avaldas, et tal ei ole teiste eestkostja kandidaatide osas kahtlusi, et nad saaksid eestkostja ülesannetega hakkama, kuid pigem on siin teised mured. Puudutatud isikule I määratud esindaja arvates oleks neljast eestkostja kandidaadist sobivaim kohalik omavalitsus. Kui määrata eestkostjaks avaldaja, tekitab see puudutatud isikule II probleeme. Sama oleks olukord siis, kui määrata eestkostjaks puudutatud isik II. Avaldaja on täiesti võimeline olema eestkostjaks, praegu ta abistab reaalselt ema, samuti saaksid teised hakkama, kui poleks neil sellist konfliktset suhet. Puudutatud isik II ja tema abikaasa Y avaldasid kohtule 06.11.2024 ärakuulamisel nõusolekut hakata puudutatud isiku I eestkostjaks ning esitasid kohtule 18.11.2024 kirjaliku avalduse, milles taotlesid enda eestkostjateks määramist, kinnitades, et nad on valmis ja võimelised täitma eestkostja kohustusi ning pakkuma vajalikku hoolt ja tuge. Samas avaldas puudutatud isik II ärakuulamisel, et nemad oleksid selle poolt, kui kohalik omavalitsus määrataks eestkostjaks, seal on professionaalid.
7.Puudutatud isik II avaldas 21.11.2024 lõplikus seisukohas, et ei ole nõus avaldaja määramisega eestkostjaks, leides, et avaldaja soov saada eestkostjaks ei ole siiras ega vasta puudutatud isiku I huvidele. Samuti leidis puudutatud isik II, et kumbki lastest eestkostjaks ei sobi, sest emma-kumma eestkostjaks määramisel pingeseisund eskaleeruks, ning avaldas, et eestkostjaks peaks olema neutraalne isik, kelleks on Tallinna linn. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus seadis 14.03.2025 määrusega puudutatud isiku I üle eestkoste ja määras puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) tema esindamiseks kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning talle elukoha, hoolduse, 3
2-24-8131 järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi tagamisel. Maakohus luges puudutatud isiku I valimisõiguse osas teovõimeliseks ja leidis, et puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Maakohus määras kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Samuti määras kohus, et otsustab hiljemalt 14.03.2030 eestkoste jätkamise ning eestkostja ülesannete laiendamise või kitsendamise vajaduse üle. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on antud juhul täidetud PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Puudutatud isiku I tervisliku seisundi tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Puudutatud isiku I huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Vahetul vestlusel tuvastas kohus, et puudutatud isik I suudab iseseisvalt teha pisitehinguid (vastavale seisukohale jõudis ka ekspert).
8.2.Eestkostja valikul tugines kohus PKS § 204 lg-le 1 ning § 205 lg-tele 1 ja 3. Puudutatud isiku I eestkostjaks saamiseks avaldasid nõusolekut avaldaja (eestkostet vajava isiku tütar), puudutatud isik II (eestkostet vajava isiku poeg) ja tema abikaasa ning kohalik omavalitsus. Puudutatud isiku I lapsed ei saa omavahel läbi ning sellega on tekkinud perekonnasiseselt palju pingeid ning erimeelsusi, millele ei ole tänaseni lahendust leitud. Mõlemad süüdistavad pidevalt teineteist ning omavaheline ära leppimine tundub olevat pea võimatu. Selle tüli keskel on aga nende eestkostet vajav vana ema. Puudutatud isiku I lapsi (ega ka ühe lapse abikaasat) ei saa puudutatud isiku I eestkostjaks määrata, kuivõrd see ei lahenda perekonnasiseseid pingeid ega probleeme, vaid süvendab neid ja ilmselgelt mõjub lastevaheline tülitsemine ka nende emale ja tema vaimsele tervisele halvasti. Lähtudes puudutatud isiku I huvidest, tuleb peres valitsevate pingete maandamiseks ja tülide vähendamiseks/välistamiseks määrata eestkostjaks neutraalne isik, kelleks on kohalik omavalitsus. Sellist lahendust toetavad ka kohalik omavalitsus ja riigi poolt määratud esindaja ning puudutatud isiku poeg. Puudutatud isik I on küll ise avaldanud, et ei soovi kohalikku omavalitsust enda eestkostjaks, kuid selleks toodud argumendid, et senimaani on tütar tema eest hästi hoolitsenud, ei ole põhjendatud ega asjakohased, kuivõrd puudub igasugune kahtlus, et ka kohalik omavalitsus oskab ja suudab puudutatud isiku I eest hoolitseda ning kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramine ei võta kuidagi tütrelt ära võimalust ema eest jätkuvalt hoolitseda. Samuti ole puudutatud isik I oma psüühilisest seisundist tulenevalt ilmselgelt enam võimeline enda parimaid huve mõistma laiemas kontekstis kui vahetu hooldus. Kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramise vastu on ka avaldaja, kuid ka tema argumendid, et linn ei ole seni üles näidanud hoolitsust ja tähelepanu ema suhtes ning et ta ei usu, et linn oleks emale toeks, abiks, seltsiks nii, nagu seda on olnud avaldaja, ei ole asjakohased ja põhjendatud. Kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramine ei võta avaldajalt õigust ja võimalust oma emale olla toeks, abiks ja seltsiks.
8.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.03.2030. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna linna, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata eestkostjaks avaldaja.
4
2-24-8131 Määruskaebuse kohaselt on maakohus lahendi tegemisel jätnud tähelepanuta olulised tõendid ning asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Maakohus valis eestkostja üksnes selle põhjal, et avaldaja ja puudutatud isiku II omavahelised suhted on halvad. Sellel puudub aga igasugune tähendus eestkostja määramisele. Avaldaja eestkostjaks määramine ei avaldaks avaldaja ja puudutatud isiku II omavahelistele suhtele mingit mõju, kuna suhted on olnud halvad väga pikka aega (eriti halvad üle 10 aasta) ning võib prognoosida, et need ka jäävad halvaks. Määrus ei tugine asjas kogutud tõenditele ning on vastuoluline. Avaldaja on igati sobilik eestkostja ülesandeid täitma. Sellega on nõustunud nii Tallinna linn kui ka puudutatud isikule I määratud esindaja. Samuti on puudutatud isik I korduvalt kinnitanud, et ta soovib eestkostjaks üksnes avaldajat. Avaldaja on faktiliselt ainus isik, kes on seni puudutatud isiku I eest hoolitsenud. Asja materjalide hulgas pole ühtegi tõendit selle kohta, et avaldaja ei oleks saanud puudutatud isiku I eest hoolitsemisega hakkama või oleks proovinud talle halba teha.
10.Tallinna linn oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuna määruskaebus ei ole eestkostetava huvides. Lisaks palus Tallinna linn TsMS § 238 lg 3 kohaldamisel eemaldada asja materjalide hulgast määruskaebuse lisana 1 esitatud helisalvestise, kuna tegemist on salajase lindistusega.
11.Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja puudutatud isiku II määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus määras Tallinna linna eestkostjaks, ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o Tallinna linna eestkostjaks määramise osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
15.Kolleegiumi hinnangul viitas maakohus puudutatud isikule I eestkostjat määrates küll PKS §-dele 204 ja 205, kuid eksis nende kohaldamisel. Sellest tulenevalt jättis maakohus tuvastamata ja kaalumata asja lahendamiseks olulised asjaolud ning määruse olulises ulatuses põhjendamata.
15.1.Ringkonnakohus märgib, et PKS § 204 lg 1 esimese lause järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma ning on PKS § 204 lg 4 järgi nõus enda eestkostjaks määramisega. Lisaks tuleb PKS § 204 lg 1 teise lause järgi arvestada ka selle isiku ja eestkostet vajava isiku vahelisi 5
2-24-8131 suhteid ning PKS § 204 lg 3 järgi eestkostet vajava isiku enda ettepanekut eestkostja isiku kohta, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Üksnes juhul, kui sobivat füüsilist isikut ei leita, võib PKS § 205 lg 1 järgi määrata eestkostjaks juriidilise isiku, ning kui ka juriidilist isikut ei ole võimalik eestkostjaks määrata, määratakse PKS § 205 lg 3 esimese lause järgi eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.1). Seejuures peab eestkostjaks määratud valla- või linnavalitsus PKS § 198 lg-te 1 ja 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 vähemalt kord aastas kontrollima, kas leidub mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, kes on valmis eestkostja ülesandeid täitma, ning teavitama sellest kohut ja taotlema enda eestkostja ülesannetest vabastamist. Seega tuleneb perekonnaseadusest üheselt, et sobiva füüsilise isiku olemasolu korral tuleb eestkostet vajava isiku eestkostjaks määrata füüsiline isik, mitte kohalik omavalitsus.
15.2.Siinses asjas nõustusid enda eestkostjaks määramisega lisaks Tallinna linnale kolm füüsilist isikut – eestkostetava tütar, poeg ja poja abikaasa. Seega tuli maakohtul esmalt välja selgitada ja hinnata, kas need füüsilised isikud sobivad PKS § 204 lg 1 tähenduses isikuomadustelt ja võimetelt puudutatud isiku I huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma, arvestades mh puudutatud isiku I ja vastava isiku omavahelisi suhteid. Seejuures tuli kohtul iga nõusoleku andnud isiku puhul välja selgitada, kas see isik mõistab, milliseid ülesandeid tuleb tal eestkostjana täita, ning hinnata, kas isik suudab neid ülesandeid täita ning lähtuda ülesandeid täites eestkostet vajava isiku huvidest, aga ka seda, kas eestkostet vajav isik usaldab nõusoleku andnud isikut ning kas eestkostet vajaval isikul on selle isikuga isiklik kontakt ja hea läbisaamine (vt ka RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.2). Asjaolul, et nõusoleku andnud pereliikmete vahelised suhted on konfliktsed, ei ole üldjuhul tähtsust. Üksnes siis, kui konflikt teise pereliikmega ei võimaldaks isikul eestkostja ülesandeid eestkostetava huvides nõuetekohaselt ilmselgelt täita, saaks kohus järeldada, et isik ei ole eestkostjaks sobiv. Asja materjalidest ega maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks eestkostja määramiseks nõusoleku andnud füüsiliste isikute puhul tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et nad ei sobi isikuomadustelt või võimetelt eestkostja ülesandeid täitma. Vastupidi, maakohus nentis 06.11.2024 ärakuulamisel (06.11.2024 kohtuistungi helisalvestis, ajamärk 00:19:50), et kohtul ei ole kellegi kohta neist eestkostja kandidaatidest kahtlusi, et nad hakkama ei saaks („See võib mõnikord olla probleemiks, aga antud juhul ma seda tõesti ei näe“). Kuigi maakohus leidis, et füüsilisi isikuid ei saa eeskostjaks määrata, sest see süvendaks pereliikmete vahelisi tülisid ja see mõjuks ilmselgelt eestkostet vajavale isiku vaimsele tervisele halvasti, ei saa pelgalt pereliikmete vahelistest pingelistest suhetest järeldada seda, et keegi neist ei sobi eestkostjaks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kõigi isikute eestkostjaks sobivust puudutavad asjaolud ja pereliikmete vaheliste konfliktide võimaliku mõju eestkostja ülesannete täitmisele nõuetekohaselt välja selgitanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnevalt nimetatud eksimused kõrvaldada ning hinnata iga nõusoleku andnud isiku sobivust. Juhul, kui maakohus leiab, et ülalnimetatud füüsilised isikud või mõni neist sobib eestkostjaks, tuleb maakohtul määrata eestkostjaks füüsiline isik. Alles siis, kui maakohus tuvastab asjaolud, mille alusel saab järeldada, et ükski nõusoleku andnud füüsiline isik ei sobi PKS § 204 lg 1 tähenduses eestkostjaks, saab kohus määrata eestkostjaks kohaliku omavalitsuse. 6
2-24-8131
15.3.Lisaks tuleb maakohtul eestkostjat määrates arvestada eestkostet vajava isiku soovi eestkostjaks määratava isiku kohta PKS § 204 lg 3 tähenduses. Puudutatud isik I on siinses menetluses läbivalt (sh 09.10.2026 kohtuistungil) avaldanud, et ta soovib enda eestkostjaks tütart. Samal kohtuistungil avaldas puudutatud isik I, et ei soovi enda eestkostjaks poja naist ning ta ei ole mingil juhul nõus, et poeg hakkaks eestkostjaks, samuti ei soovi ta Tallinna linna enda eestkostjaks, sest tal on lähedane inimene (tütar) olemas ning linnaosa valitsuses on tema jaoks võõrad ja imelikud inimesed. Hoolimata eestkostet vajava isiku piiratud teovõimest, on eestkostet vajava isiku soov eestkostjaks määratava isiku osas tähtis. Ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et puudutatud isik I ei suuda eestkostja valiku osas kaasa rääkida. Seejuures kinnitab puudutatud isiku I suhtes 03.07.2024 tehtud ekspertiis (dtl 29–31), et tema vaimne seisund võimaldab tal avaldada seisukohta eestkoste määramise ning eestkostja isiku kohta. Iseenesest võib kohus jätta eestkostet vajava isiku soovi PKS § 204 lg 3 kohaselt järgimata, kui avaldatud soov on tema huvidega vastuolus, kuid sellise olukorraga on tegemist eelkõige siis, kui soovitud isik ei sobi eestkostjaks PKS § 204 lg 1 tähenduses. Kui eestkostet vajav isik soovib endale eestkostjaks isikut, kes sobib PKS § 204 lg 1 järgi eestkostjaks, ei saa sellise isiku eestkostjaks määramine olla eestkostet vajava isiku huvidega sedavõrd olulises vastuolus, et see tingiks eestkostet vajava isiku soovi arvestamata jätmise.
16.Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seda arvestades ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmise kohta. Uute tõendite vastuvõtmise üle saab otsustada maakohus asja uuel läbivaatamisel.
17.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus asjas menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus.
18.Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11–12).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.