TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas 1(4)

teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab I.G.

hääleõiguse.

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne linnavalitsus.

Asjaolud Avaldaja taotleb eestkostja määramist I.G.le, kellel esineb sügav puue, mille tulemusena ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist. I.G. ei tule igapäevaelu toimingutega toime ning ei suuda iseseisvalt oma varalisi ja isiklikke õigusi ja huve kaitsta. Ta elab koos oma vanematega (M.G. ja A.G.) kolmetoalises korteris, mis on rahuldavas seisukorras. Elamis- ja hooldustingimused on vanemate ja L.S. poolt tagatud. I.G. vanematel on seoses vanuse ja tervisliku seisundiga raskendatud puudutatud isiku vajaduste rahuldamine, neid abistab L.S.. Avaldaja on arvamusel, et L.S. saab oma isikuomaduste ja võimete poolest olla täisealise isiku eestkostjaks. Avaldaja palub määrata I.G. eestkostjaks L.S.. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg.2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 08.10.2010.a. aktist nr.KP-69-10/1456 (tl 41-42) nähtub, et I.G. põeb nõrgamõistuslikkust, diagnoos „Raske vaimne alaareng olulise käitumishäirega“. Psüühikahäire, mis esineb I.G.l on oma olemuselt püsiv ja tema paranemist ei ole ette näha. I.G. ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima ning selline seisund on püsiv. I.G. tervislik seisund ei võimalda tal õigesti hinnata, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve

2(4)

ja selline võimetus on kestva loomuga. Kohtu poolt määratava eestkostja ülesannete ring peaks olema kõikehõlmav ning arvestades haiguse prognoosi, ei ole ette näha, et eestkoste vajadus tulevikus ära langeks. I.G. tervislik seisund ei võimalda tal kohtule avaldada oma tahet eestkostja määramise küsimuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.G. on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab I.G. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades I.G. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et I.G. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. I.G.l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. L.S. on andnud nõusoleku olla täisealisele õele eestkostjaks. I.G. vanemad on nõus, et nende tütre eestkostjaks määratakse L.S.. Kohus määrab I.G. eestkostjaks L.S. kuni 02.12.2015. a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult

3(4)

eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning I.G. esindajale.

Helgi Vinni Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.