AVhagi OÜ E vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise väljamõistmise nõudes. Hagi hind 38 797.50 krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AV(isikukood xxx, elukoht xxx ) Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin M Kostja: OÜ E (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja: advokaat Triinu H
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10.11.2010. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AV hagiavaldus OÜ E vastu.
2.Tuvastada AVja OÜ E vahel 05.07.2005. a sõlmitud töölepingu nr 6 ülesütlemise tühisus ja lõpetada AV tööleping nr 6 01.09.2009. a.
3.Välja mõista OÜ-lt E hüvitis summas 6 466 (kuus tuhat nelisada kuuskümmend kuus) krooni ja 25 senti AV kasuks. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 22.04.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle OÜ-sse E alates 01.08.2005 müüja-konsultandi ametikohale. Viimati töötas Hageja kaupluse juhataja ametikohal, kuid alates 27. juulist 2009. aastal viibis rasedus- ja sünnituspuhkusel.
2.14.08.2009 sai Hageja tähitud kirja teel kätte Kostja 30.07.2009 käskkirja nr H-97, millest nähtuvalt teavitati Hagejat töölepingu lõpetamisest TLS § 88 punkti 5 alusel alates 01.09.2009.
3.Käesoleval juhul on Kostja põhistanud töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 5 alusel asjaoluga, et väidetavalt on Hageja on tahtlikult petnud Kostjat tööefektiivsuse taseme kunstliku tõstmise läbi ning kaupluse lao paranduskandeid tehes tekitanud Kostjale varalist kahju. Hageja hinnangul on Kostja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 alusel tingituna seadusest tuleneva aluse töölepingu ülesütlemiseks puudumise tõttu või, alternatiivselt, vastuolus hea usu põhimõttega TLS § 106 tähenduses.
4.Teenindusefektiivsuse näitajal põhinevat palgasüsteemi hakati Kostja poolt juurutama alates 01.03.2009. a., kusjuures mingisugust koolitust Hagejale läbi ei viidud ega selgitatud uue palgasüsteemi rakendamise võimalikke eripärasid. Niipalju kui Hageja mõistis, siis vastavalt uuele palgasüsteemile kuulus lisatasu/tulemustasu hea töö eest müüjatel 13 kr/h ja juhatajal 2500 krooni kuus Kostja juhatuses arutamisele ning töötajatele väljamaksmisele alates 25%lise teenindusefektiivsuse saavutamisest. Enne uuele palgasüsteemile üleminekut tasus Kostja töötajatele lisatasu hea töö eest igakuiselt. Niipalju kui Hageja mõistis, arvutatakse teenindusefektiivsuse protsenti järgmiselt: kaupluse sissepääsul asuvate turvaväravate külge on paigaldatud kliendiloendur ning kauplust külastanud klientide arv jagatakse kassas sooritatud ostude arvuga. Märtsis ja aprillis 2009 oli teenindusefektiivsus vähemalt 25% ning töötajatele maksti kokkulepitud lisatasu. Üllatuslikult on Kostja asunud seisukohale, et müüjad, vahetusevanemad ja kaupluse juhataja on Kostjat tahtlikult petnud ja saanud lisatasu alusetult.
5.Kostja poolt läbiviidud nn sisejuurdluse tulemusena tuvastati väidetavalt, et müügitiim (kokku 7 töötajat) on alates veebruarist 2009 pahatahtlikult tõstnud teenindusefektiivsuse näitajaid, registreerides kassas põhiostust eraldi ostuna kilekotte ja tootekatalooge, mille väärtus on 0 krooni. Samas peab Kostja kilekottide ja tootekataloogide kassas registreerimist vajalikuks, et tagada enne vastava kauba lõppemist nende õigeaegne tellimine kauplustesse. Samuti täidab registreerimine statistilisi eesmärke.
6.Kostja etteheited seoses nn 0-ostude registreerimisega Hagejale on ainetud, kuna faktiliselt ei ole ostutehingute arvu kunstlikult suurendatud. Klientide ostude pakendamiseks kasutatud kilekottide ning klientidele kaasa antud tootekataloogide registreerimine põhiostudest leidis aset üksnes erandlikel juhtudel kui mainitud toodete registreerimine kassas ei olnud ajapuudusel või müüja hajameelsusest tingituna toimunud üheaegselt põhiostuga. Samuti on oluline arvestada, et Kostja ei olnud kordagi juhtinud töötajate tähelepanu sellele, et kilekotte ja/või tootekatalooge ei võiks põhiostust eraldi kassas registreerida. Vastavaid piiranguid ei ole sätestatud ka üheski töösuhet reguleerivas dokumendis (sisekorraeeskirjad, ametijuhend). Lisaks ei olnud Hagejal vähimatki alust eeldada, et nn 0-ostude registreerimine saaks mõjutada efektiivsusnäitaja arvutamist, kuna faktiliselt nn 0-ostude korral müügitšekil reaalset müügikäivet ei kajastu.
7.Kostja väide, et Külli Tihase on juhtinud tähelepanu sellele, et kilekotte ja katalooge ei vormistata tehinguks kaubast eraldi, on ebaõige. Igal juhul ei saa Kostja tõendada tööülesandeid tunnistaja ütlustega, kuna TLS § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab tööülesannete kirjeldus sisalduma kirjalikus dokumendis ning TLS § 5 lg 4 kohaselt andmete muudatused esitatakse
töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Seega ei saa Kostja tõendada Hageja töökohustusi pelgalt tunnistajate ütlustega selle kohta, mida väidetavalt Hagejale öeldi.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööandja maksis Hagejale lisatasu PalS § 2 lg 4 mõttes kuni 2009. aasta kevadeni Kostja ühepoolsete otsuste alusel, kusjuures lisatasu maksmise eeldusena ei esitatud Hagejale mistahes lisatingimusi. Samuti puudub vaidlus selles, et Kostja soovis muuta Hageja suhtes rakendatavat palgasüsteemi. Puudub vaidlus ka selles, et Hagejaga ei ole sõlmitud mistahes töölepingute lisa ega Hagejale ei ole tutvustatud allkirja vastu mistahes dokumenti, mis kirjeldaks, kuidas toimub lisatasu maksmine alates 2009. aasta märtsist. Kostja on üksnes väitnud, et töötajatele „tutvustati“ uut palgasüsteemi. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mida töötajatele väidetavalt tutvustati ning kus oleks kirjeldatud detailselt Kostja ettepanekut lisatasu maksmise kohta või selle kohta, millisel juhul ja millise arvestuse järgi makstakse lisatasu.
9.Seega, kuna Hageja kohustused said tuleneda üksnes Kostjaga sõlmitud töölepingust ning Kostja ei ole sõlmitud mistahes kokkuleppeid selle kohta, kuidas toimub lisatasu maksmine ning mis on lisatasu maksmise eelduseks (muuhulgas märtsist 2009. aastal), ei saanud Hageja ka teoeetiliselt rikkuda töölepingut ega Kostjat petta või teha muud tegu, mis põhjustaks tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes. Kostjal oli igal ajal vaba otsustamaks, kas maksta Hagejale lisatasu või mitte ja millises summas seda maksta. Kuna Hagejal ei olnud seaduse ega töölepingu alusel subjektiivset õigust nõuda lisatasu (isegi kui töötaja teenindus oli efektiivne) ei olnud Hagejal ka teoreetiliselt võimalik Kostjat petta lisatasu saamiseks. Tuleb rõhutada, et Hageja esitas Kostjale muuhulgas täpsed andmed niinimetatud 0tehingute kohta ning kõigi muude tehingute kohta, mistõttu Hagejal ei olnud ka teoreetiliselt võimalik käituda pahauskselt ja Kostjat eksitada (seda kinnitavad muuhulgas Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud detailsed tabelid). Kui Kostja leidis, et niinimetatud 0-müüke ei saa arvestada Hageja teeninduse efektiivsuse arvestamisel, oleks Kostja saanud seda arvestada enda diskretsiooniotsuse tegemisel, kas maksta Hagejale lisatasu või mitte ning millises summas seda maksta. Ei saa jätta märkimata, et Kostja ei ole tõendanud (ega saagi tõendada), millist reaalset varalist kahju põhjustas Hageja väidetav töötajate poolt 0-müükide teostamine.
10.Sarnaselt Kostjale antud selgitusega märgib Hageja, et faktiliselt palus Hageja seoses miinusmüükidega (üle müüdud toodetega) kaupluse teenindusjuhil TT üle vaadata kaupluse laoseis ning võimalusel teha vajalikud parandused ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Nn miinusmüük on tekkinud tingituna asjaolust, et teatud tooteid on kauplusesse saabunud rohkem kauba saatelehel märgitust. Laoseis fikseeritakse kauba saatelehtedel toodud kogustest lähtudes. Seetõttu tekkis laoarvestuses olukord, kus faktiliselt enam laekunud toodete müümise järgselt oli konkreetset toodet nö üle müüdud (konkreetse toote kogus oli laoarvestus kajastatud miinusega, st müüdud oli rohkem tooteid kui laoarvestuse kohaselt pidanuks laos olema). Laoseisu korrigeerimiseks on tehtud nö ülemüüdud toodete koguse osas 0-hinnaga tagasiost. Eeltoodud viisil laoseisu korrigeerimisega Kostjale mistahes varalist kahju tekitatud ei ole (see ei olekski võimalik).
11.Käesoleval juhul Kostja Hageja tähelepanu väidetavale rikkumisele ei juhtinud ega taganud ka adekvaatse koolitusega Hageja teadlikkust uue palgasüsteemi komponendiks oleva efektiivsusnäitaja arvestamise põhimõtetest. Kirjeldatud olukorras ei olnud ega saanudki Hageja olla teadlik sellest, et kilekottide ja tootekataloogide kassas registreerimine võib olla käsitletav töökohustuste rikkumisena. Kostja ei saa õigustada pelga viitega hea usu põhimõttele enda seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist pooltevahelise töösuhte reguleerimisel. Lisaks eeltoodule peab Hageja oluliseks rõhutada, et Kostja ei ole tõendanud, et nn 0-ostude registreerimisest tingituna saavutati lisatasu maksmise eelduseks olev 25%-line
teenindusefektiivsus. Hageja märgib, et juhul kui ka nn 0-ostusid arvestamata lisatasu maksmise eelduseks olev tase saavutati, siis on ebaõige ning pahatahtlik Kostja väide, justkui oleks lisatasu töötajale makstud alusetult ning seeläbi Kostjale kahju tekitatud. Kostja vastus
12.Kohtule 28.07.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja oli petnud tööandjat sel teel, et oli mitme kuu jooksul eesmärgiga saada lisatasu tõstnud kunstlikult teenindusefektiivsuse taset, vormistades 0-krooniseid kilekottide ja kataloogide müüke. Tulenevalt hageja poolt tegelikust kõrgemana näidatud teenindusefektiivsusest maksis kostja hagejale lisatasu hea töö eest 2009. aasta märtsis 2 500 krooni ja aprillis 2 500 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja vormistas kaubaostudest eraldi 0-krooniste kilekottide ja kataloogide müüke ning selle tulemusel tekkisid kassas n.ö nullmüügid, mis olid küll kajastatud müügitehingutena, kuid millega ei kaasnenud tegelikku käivet.
13.Hageja on oma avalduses töövaidluskomisjonile märkinud, et tööandja ei olnud mitte kunagi juhtinud tema tähelepanu sellele, et kilekotte ja/või tootekatalooge ei võiks kassas põhiostust eraldi registreerida. Samuti märgib kostja, et uue lisatasusüsteemi kehtima hakkamisega toimus muutus hageja müügikäitumises. Varasemate nulltehingute näol ei olnud tegemist kilekottide ja kataloogide eraldi tehinguteks vormistamisega, vaid ostetud kaupade vahetamisega, kuid peale uue lisatasusüsteemi kehtima hakkamist hakati kilekotte ja katalooge vormistama eraldi tehingutena. Kostja kehtestas uue lisatasusüsteemi eesmärgiga motiveerida töötajaid müügiefektiivsuse tõstmiseks, mis pidi hagejale olema mõistlikult arusaadav. Kostja sidus müügiefektiivsuse tehingute arvuga. Olukorras, kus töötajad vormistavad n.ö nulloste ehk tehinguid, mis kajastuvad küll tehingute arvus, kuid millega ei kaasne müügikäivet, ei saa juttu olla kõrgemast müügiefektiivsusest.
14.Olukorras, kus lisatasu maksmine sõltus tehingute arvust, kuid hageja vormistas eraldi tehingutena kilekottide ja kataloogide andmise klientidele, ei olnud hageja käitumine heauskne. Seejuures ei teavitanud hageja kunagi kostjat sellest, nagu oleks kilekottide või kataloogide lisamine ostule tehniliselt problemaatiline. Kuigi kostja ei olnud eraldi dokumendina kehtestanud korda, kuidas tuleb kassas vormistada kilekottide lisamine kaubale, oli hageja oma varasema töösuhte jooksul olnud sellest ometi teadlik. Nulltehingute registreerimine kassas peale lisatasusüsteemi kehtima hakkamist oli ilmselt tingitud soovist näidata müügiefektiivsust kunstlikult kõrgemana. Samas kuna kilekottide ja kataloogide müükidega ei kaasnenud tegelikku müügikäivet, pidi hageja olema teadlik sellest, et müügiefektiivsus tegelikkuses ei tõuse. Lisaks toimus 25. veebruaril 2009.a Kristiine kaupluses, kus töötas ka hageja, töötajatele koosolek, mille käigus selgitati töötajatele, et tööandja suhtub väga rangelt kõigisse püüetesse müügiefektiivsust kunstlikult suuremana näidata, sealhulgas nullmüükidesse ja ühe kliendi ostude registreerimisse erinevatel kassatšekkidel. Samuti selgitab kostja, et kataloogide nulltehingutena vormistamine oli lisaks lubamatu ka seetõttu, et töötajaid, sealhulgas hagejat oli teavitatud sellest, et kevad/suvi 2009 kataloogi võis töötaja kaubale tasuta lisada vaid juhul, kui ostu suurus oli 1000 krooni või enam. Olukorras, kus kataloogid vormistati kauba müügist eraldi ning nende andmine ei olnud seotud ühegi konkreetse ostuga, ei ole võimalik veenduda, milliste ostudega anti kaasa kataloogidega ning kas need ostud vastasid kostja poolt kehtestatud nõuetele. Lisaks registreeriti kassasüsteemis kataloogide müüke, tagasioste ja vahetusi, mis ei saa kuidagi olla põhjendatav kataloogi lisamise inimliku unustamisega ning mis omakorda kunstlikult kergitas müügitehingute arvu.
15.Kostja palub kohtul arvestada ka asjaolu, et müügiefektiivsuse kunstlikult suuremana näitamisega põhjustas hageja kostjale kahju. Kostja maksis hagejale 2009. aasta märtsi ja aprilli
eest hea töö eest lisatasu kokku 5 000 krooni, mis baseerus näilikul müügiefektiivsusel. Kui kostja oleks olnud teadlik tehingute tegelikust arvust, s.t arvust ilma nulltehinguteta, ei oleks kostja hagejale sellist lisatasu maksnud. Lisatasu maksmine oli tingitud asjaolust, et hageja oli kassas nulltehingute registreerimisega kunstlikult kergitanud müügitehingute arvu ning seega kauplust külastanud isikute ja nende hulgas ostu sooritanute suhet. Ühtlasi selgitab kostja, et hageja töölepingu ülesütlemine ei olnud tingitud hageja rasedusest, vaid hagejapoolsest lepingurikkumisest. Lisaks oli hageja pannud toime teisegi tõsise töökohustuste rikkumise, andes talle alluvale töötajale TT’ele korralduse vormistada puudujäägi katteks lattu 0-kroonise hinnaga tooteid. Müüjatel oli lubatud vormistada kassas asendusi ainult ühe toote (sama hinna ja stiiliga) piires, kui erinevus oli üksnes toote suurusnumbrites. Hageja korraldusel aga töötaja mitte ei asendanud ühe suurusnumbri toodet arvepidamises teise suurusnumbri tootega, vaid märkis puuduoleva toote hinnaks 0 krooni. Taolise teoga põhjustas hageja inventuuris vahe andmetes arvelolevate kaupade ja tegeliku laoseisu vahel. Tegelikkuses ei ole lubatud rahalise väärtusega tehingute 0-ks märkimine, vaid vahed peab parandatakse inventuuri käigus ja koostöös kesklaoga, kus korrigeeritakse kauba saatedokumente.
16.Kostja esitab alternatiivselt tasaarvestusvastuväite. Nimelt on kostja tehingute arvu alusel maksnud hagejale lisatasu hea töö eest 2009. aasta märtsis 2500 krooni ja aprilli 2500 krooni. Seega on hageja saanud alusetult kokku 5000 krooni lisatasu, mille osas on kostjal õigus nõuda selle tagastamist hagejalt. Seoses sellega esitab kostja tasaarvestusvastuväite ja tasaarvestab oma nõude 5000 krooni lisatasu tagastamiseks hagejale potentsiaalselt väljamõistetava hüvitisega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
17.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli 05. juulil 2005.a sõlmitud tööleping nr 6, mille alusel asus hageja müüja-konsultandi ametikohale. Alates 01.10.2008. a töötas hageja kaupluse juhataja ametikohal. Alates 27. juulist 2009. a viibis hageja rasedus- ja sünnituspuhkusel. Tööandja ütles töölepingu 30. juuli 2009.a avaldusega üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel selliselt, et töölepingu lõppemise ajaks oli 1. september 2009.a.
18.Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 26. jaanuari 2010. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/4457-09 tuvastati 05. juulil 2005. aastal OÜ E ja AV vahel sõlmitud töölepingu nr 6 ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 5 järgi 01.09.2009. a. tühisus ning lõpetati juhindudes TLS § 107 lg 2 tööleping hageja taotlusel 01.09.2009. Sama otsusega mõisteti kostjalt välja hüvitis hageja kasuks summas 6 466,25 krooni.
19.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul lasub töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse tõendamise koormis kostjal, kuna hageja viibis alates 27. juulist 2009. a rasedus- ja sünnituspuhkusel.
20.TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töötajast tuleneval mõjuval põhjusel töölepingu üles öelda muuhulgas juhul, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et hageja oli petnud tööandjat sel teel, et oli mitme kuu jooksul eesmärgiga saada lisatasu tõstnud kunstlikult teenindusefektiivsuse taset, vormistades 0-krooniseid kilekottide ja kataloogide müüke. Tulenevalt hageja poolt tegelikust kõrgemana näidatud teenindusefektiivsusest maksis kostja hagejale lisatasu hea töö eest 2009. aasta märtsis 2 500 krooni ja aprillis 2 500 krooni.
21.TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööandja ei pidanud vajalikuks töötajat töölepingu lõpetamisele eelnevalt hoiatada, kuna pidas hageja tegevust tõsiseks rahalise iseloomuga lepingurikkumiseks.
22.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendamist leidnud, et hageja oleks petnud kostjat eesmärgiga saada lisatasu. TsÜS § 94 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vastavalt kostja töötasupoliitikale III lisatasu/tulemustasu hea töö eest püsib muutumatuna ning antud tasu kuulub arutamisele ja väljamaksmisele juhatuses alates 25%-lise teenindusefektiivsuse saavutamisel. Muudel juhtudel lisatasu/tulemustasu hea töö eest juhatuses arutamisele ei kuulu (TVK tl 32). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et töötajale lisatasu maksmine või mittemaksmine oli äriühingu juhatuse pädevuses ning töötajal ei olnud lisatasu võimalik endale juhatuselt nõuda või muul moel juhatust mõjutada. Juhatusel puudus kohustus töötajale lisatasu maksta ning see oli vastavalt töötasupoliitikale III juhatuse arutelu ja otsustuse küsimus. Kostja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt ei ole töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud müügitehingute arvestuse tabelid koostatud üksnes eesmärgiga esitada need töövaidlust lahendavale organile, vaid need on tööandja arvuti väljatrükk. Kohus on seisukohal, et kostja juhatusel oli seega lisatasu väljamaksmise otsustuse tegemisel põhjalik ülevaade töötaja poolt antud perioodil teostatud müügi, sealhulgas 0—krooniste müükide kohta. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et hageja ei saanud kostjat eksimusse viia ebaõigete asjaolude avaldamise teel, kuna kostjale olid kõik müügitehingud igapäevaselt nähtavad. Kostja juhtorganil oli võimalus 0-kroonistele müükidele koheselt reageerida juhul kui ta neid lubamatuks pidas. Kostja juhatus seda ei teinud, mistõttu võis hagejal jääda põhjendatult mulje, et ta toimib kilekottide ja tootekataloogide kassas registreerimisel kooskõlas ametijuhendi ja tööandaja sooviga. Kohus nõustub hagejaga selle, et vastavat piirangut ei ole kostja sätestanud üheski töötajaga töösuhet reguleerivas dokumendis.
23.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et hagejal ei olnud põhjust eeldada, et 0-ostude registreerimine mõjutab oluliselt efektiivsusnäitajat. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks 2009. a märtsis töötanud oluliselt vähemefektiivselt või madalamate käibenäitajatega kui 2009. aasta veebruaris. Samuti ei ole tõendatud, et teenindusefektiivsuse
taset oleks märtsis tõstetud. Kohtu hinnangul peaks kostjal olema sellisel juhul esitada võrreldavaid andmed märtsile eelnevate kuude kohta. Kostjal selliseid andmeid kohtule esitada ei ole. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei pea kostja ainuüksi käibenäitajaid oluliseks, vaid eesmärk on ka kliente juurde saada. Samas sätestab töötasupoliitika III punkt 5, et käibeeesmärkide saavutamisel makstakse töötajale tasu tehtud töö tundide eest. Kohus teeb sellest järelduse, et tööandja pidas siiski ka müügikäivet oluliseks ning töötasupoliitika III ei ole selles osas töötajale üheselt arusaadav. Olukorras, kus tööandja oli kehtestanud mitmetimõistetava töötasupoliitika pidi tööandja ka operatiivselt jälgima, kuidas uusi kehtestatud nõudeid täidetakse ning vajadusel ka juhtima töötajate tähelepanu puudustele. Käesoleval juhul on tööandja olnud viie aasta jooksul rahul töötaja töökohustuste täitmisega, mistõttu leiab kohus, et tööandja oleks pidanud töötajat hoiatama ning juhtima tähelepanu puudustele töös enne töölepingu lõpetamist.
24.Kostja on hagejale etteheitnud ka liiga kergekäelist kataloogide jagamist kaupluse külastajatele. Kostja hinnangul on hageja rikkunud tööandja instruktsiooni ning andnud kataloogi valedele isikutele. Kohtu hinnangul on kostja instruktsioon otseses vasturääkivuses hagejale antud tööülesandega leida uusi kliente. Vastavalt ametijuhendi punktile 2 pidi hageja leidma uusi võimalusi läbimüügi suurendamiseks. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt pidas hageja kauplust külastavat rasedat naist potentsiaalseks kliendiks ning kinkis talle kataloogi. Kohtu hinnangul on hageja tegutsenud kooskõlas ametijuhendiga ning potentsiaalsele kliendile kataloogi andmist tuleb pidada kaubanduses pigem tavapäraseks kui erakordseks tegevuseks, mis võiks õigustada töölepingu lõpetamist.
25.Kostja on hagejale ette heitnud ka teenindusjuhi poolt tehtud kaupluse lao paranduskandeid, mille tulemusel on kostjal kahju tekkinud. Ametijuhend p 3 kohaselt oli hageja kohustus kontrollida kaubavarusid kooskõlas ettevõtte eesmärkidega, planeerida ja teostada efektiivseid inventuure. Hageja selgituse kohaselt nn miinusmüük on tekkinud tingituna asjaolust, et teatud tooteid on kauplusesse saabunud rohkem kauba saatelehel märgitust. Laoseis fikseeritakse kauba saatelehtedel toodud kogustest lähtudes. Seetõttu tekkis laoarvestuses olukord, kus faktiliselt enam laekunud toodete müümise järgselt oli konkreetset toodet nö üle müüdud (konkreetse toote kogus oli laoarvestus kajastatud miinusega, st müüdud oli rohkem tooteid kui laoarvestuse kohaselt pidanuks laos olema). Laoseisu korrigeerimiseks on tehtud nö ülemüüdud toodete koguse osas 0-hinnaga tagasiost. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kostja ei olnud rahul teostatud paranduskannetega, tulnuks töötajat eelnevalt hoiatada ning juhtida töötaja tähelepanu vajadusele korraldada efektiivseid inventuure. Kostja on pidanud hageja rikkumist tõsiseks rahalise iseloomuga rikkumiseks. Samas ei ole kostja isegi orienteeruvat kahju suurust nimetanud. Hageja on leidnud, et laoseisu korrigeerimisega kostjale mingit varalist kahju tekitatud ei ole.
26.TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 lõpetab TLS § 107 lg 1 nimetatud juhul kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, kusjuures TLS § 109 lg 2 kohaselt maksab tööandja sellisel juhul töötajale, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 91, mille § 2 lg 1 ja 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.
Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine AV TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 01.09.2009. a on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. Samas puudub kohtu hinnangul seos töölepingu lõpetamisel ja töötaja rasedus- sünnituspuhkusel viibimisel. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu töötaja taotlusel 01.09.2009. a. Kohus tunnistab AV õigust hüvitisele TLS § 109 lg 2 järgi ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. summas 6 466,25 krooni. Kohtu hinnangul on töötaja keskmine töötasu (TVK tl 97-98) arvestatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 91, mistõttu puudub kohtul vajadus uue arvestuse koostamiseks. Kostja on esitanud tasaarvestusevastuväite ja tasaarvestab oma nõude 5 000 krooni lisatasu tagastamiseks hagejale potentsiaalselt väljamõistava hüvitisega. Kohtu hinnangul ei ole täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused. Nimelt puudub kostjal sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja juhatus oleks hagejale lisatasu alusetult maksnud. Hagejale lisatasu maksmise aluseks oli kostja juhatuse sellekohane otsustus. Menetluskulud
27.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.