TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-10-46028

ASJAOLUD

Avaldaja esita Viru Maakohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avaldaja palub lõpetada eestkoste J V suhtes, kuna eestkoste seadmise alused on ära langenud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et puudutatud isikule oli Narva Linnakohtu 28. jaanuari 1998 kohtuotsusega seatud eestkoste ja määratud eestkostjaks avaldaja. Eestkoste seadmise põhjuseks oli eestkostetava põetud lastehalvatus. Avaldaja on seisukohal, et eestkostetaval on küll füüsiline puue, kuid puudub psüühikahäire, mis takistaks tal oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, füüsiline puue ei mõjuta eestkostetava võimet tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Vastavalt Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusele 14. augustist 2009 nr 540755 on eestkostetaval raskele puudele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ja keha struktuurimuutus ning keskmisele puudele vastav liigutuste funktsiooni kõrvalekalle, töövõimetus 100% üldhaigestumisest. Narva Haigla psühhiaatri 07. septembri 2010 arvamuse kohaselt on eestkostetaval liikumise tserbraalparalüüs liikumise piiratusega, vaimsete võimete alanemist ei esine, psühhiaatri ravi ei vaja. Klassitunnistustest on näha, et eestkostetav on lõpetanud aastatel 1997 kuni 1999 õpingud 11. ja 12. klassis hinnetega 5 ja 4, kusjuures hinne 5 on enamuses ainetes. Eestkostetavale on antud sertifikaat, et ta on õppinud inglise keele kursustel. Eestkostja ärakuulamisest selgus, et eestkostetav saab aru oma tegude tähendusest ja käitumisest ning selline olukord ei ole ajutine, eestkostja arvamuse kohaselt ei vaja eestkostetav enam eestkostet, kuna tal on füüsiline, mitte psüühiline puue. Eestkostetava ärakuulamise käigus kohus veendus, et isikul ei ole mõttetegevuse häiret, eestkostetav oskab ennast väljendada selgelt ja arusaadavalt, kõne loogiline, arutleb vabalt oma puude ja sellega seotud elukorralduse üle, soovib leida tööd interneti vahendusel, on varem teinud interneti vahendusel juhuslikke töid, mis vajavad loomingulist mõtlemist. Eestkostetav nõustub, et eestkoste tuleb lõpetada. Eestkosteasutuse esindaja avaldas arvamust, et eestkoste määramise alused on ära langenud ja eestkoste tuleb lõpetada. Kohus ei pea vajalikuks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist, kuna asja materjalides on psühhiaatri arvamus eestkostetava psüühilise tervise osas ning ärakuulamisel ei tekkinud kohtul kahtlust, et eestkostetava psüühiline seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest või neid juhtida. Perekonnaseaduse (PKS) § 216 kohaselt, täisealiste isikute üle enne käesoleva seaduse jõustumist nende teovõimetuks tunnistamisel seatud eestkoste muutub käesoleva seaduse kohaseks eestkosteks. Eestkoste seadmisel jäävad kindlaksmääratud eestkostja ülesanded (pädevus) edasi kehtima. Lähtuvalt PKS § 202, täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Vastavalt PKS § 203 lg 1, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, 2(4)

2-10-46028 tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 lg 1 kohaselt, kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Kohus leiab, et eestkostetaval ei ole tuvastatud vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud psüühikahäiret, mille tõttu eestkostetav kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste tuleb lõpetada, kuna eestkoste seadmise alused on ära langenud. PKS § 197 lg 1 – lg 3 kohaselt, kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Eestkostja vabastamisel teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. Kui eestkostet teostab mitu isikut ühiselt ja vabastatakse ainult üks eestkostja, täidab eestkostja ülesandeid edasi teine eestkostja. Kohus lõpetab eestkoste ja seega tuleb eestkostja vabastada eestkostja ametist. Seoses eestkoste lõpetamisega ei pea kohus tegema edaspidiseid korraldusi eestkoste teostamiseks. Lähtuvalt PKS § 199, eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande. Eestkostjal tuleb eestkostetavale välja anda kogu eestkostetavale kuuluv valitsetav vara ja esitada vara valitsemise kohta aruande. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 2, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. /---/. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Teatavakstegemine Vastavalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. 3(4)

2-10-46028 Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele käesoleva seadustiku § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtumäärus tuleb teatavaks teha eestkostjale, eestkostetavale ja eestkosteasutusele. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates kohtumääruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.