TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-40135 kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 22. oktoobril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).

2-10-40135 valimisõigust. T K on teovõimetu ja tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eeskostja peab tema igapäevaelu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eestkostet vajab T K oma elupäevade lõpuni, kuna vaimse seisundi paranemisele ei viida midagi, seisund või veelgi halveneda. T K esindaja arvamus T K riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Politšev 01.10.2010.a esitas kohtule kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt on esindaja külastanud 08.09.2010.a T K tema viibimiskohas Narva-Jõesuu Hooldekodus. Ärakuulamisel viibis tema poeg V K, kes viibib ka samas Hooldekodus. T K ütles, et soovib elada oma elukohas, kuna elutingimused on tal head. Samas ta mõistab, et vanuse ja tervisliku seisundi tõttu, ei tule ta toime igapäeva eluga ilma kellegi abita. Ta sooviks, et nad elaksid oma korteris koos poja V K, kes aitaks teda. Samas V K ei soovi elada koos emaga ning ei taha saada tema eestkostjaks. Nad ei tunne L Z ning ei soovi, et teda määrataks eestkostjaks. Nad kardavad, et ta ei tegutse T K huvides, mille tulemusena puudutatud isik kaotab oma korteriomandi. Vestluse käigus veendus esindaja selles, et T K ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu tulema toime iseseisva eluga ning vajab eestkostet. Esindaja leiab, et Narva linna valduse tuleb rahuldada ning seada T K üle eestkoste 5 aastaks ning määrata tema eestkostjaks L Z. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab T K psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa T K ühtegi tehingu iseseisvalt teha. T K poeg ei ole avaldanud arvamust T K eestkostja määramise vajaduse kohta. Ärakuulamisel avaldas, et ei soovi koos emaga elada ega tema eestkostjaks olla, seejuures ei soovi ka et 3/5

2-10-40135 eestkostjaks määrati L Z, keda ta ei tunne. Ekspert psühhiaater Aleksandr Spivak tuli järeldusele, et T K kannatab kroonilise psüühilise haiguse all, vaskulaarse nõrgamõistuslikkuse (dementsus) vormis. Vaimse seisundi tõttu ei ole T K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet kuni oma elupäevade lõpuni. T K esindaja on arvamusel, et T K tervisliku seisundi tõttu ei tule toime iseseisva eluga ning vajab eestkostet. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 02.09.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei ole T K võimalik ära kuulata. Kuna eksperdi väitel T K tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L Z on andnud oma kirjaliku nõusoleku T K eestkostjaks olemiseks (tl 3). Kuigi T K ja V K ei andnud oma nõusoleku L Z eestkostjaks määramiseks põhjendusel, et nad teda ei tunne. Kohus arvestab, et T K ja V K ei ole eestkostja kandidaati pakkunud ning et V K ei soovi olla ema eestkostjaks. T K eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, et oleks võimelised T K eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et L Z on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata T K eestkostjaks L Z. Kohus selgitab T K ja V K, et lähtudes perekonnaseaduse § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada T K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. 4/5

2-10-40135 Kohus seab T K üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 29.11.2013.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.