Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Ühistu liige E. M. puhastab tasuta ventilatsioonikambrit. Kostja korteris peab ka ventilatsioon hästi töötama. Tunnistaja I. K. ütluse järgi oli korteri seisund normaalne. Kostja korteris olev hallitus on siiani tõendamata ja kostja takistab väidetava hallituse ja põhjusliku seose kindlakstegemist, üldšahtid on korras ning teistes korterites on tõmme olemas. Kostjal puudub vastav kompetents, et anda oma hinnang elamu ventilatsiooni seisundi kohta. Kostja väited kanalisatsiooni, valgustuse ja koristamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Juhatuse 28.06.2005 koosoleku otsusega arvestati kostjale veetarbimist, lähtudes kahest inimesest. Vee arvestamisel juhindus juhatus Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1992 määrusest nr 36 "Vee tarbimisnormid tarbija poolt kulutatud või tänavakraanidest võetud veekoguse määramiseks veemõõtjate puudumisel" (kehtinud kuni 2.09.2002). Kostjale tehtud arvestused 2005.a tarbitud vee eest olid õiglased. Kostja ei olnud veetarbimise arvestustega nõus ja abieluvara jagamise tõttu eelmise naisega ning ei paigaldanud vaatamata juhatuse korduvale ettepanekule tahtlikult veearvestit oma korteris. KÜ põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma juhatuse poolt kindlaksmääratud elamu majandamise jooksvate kulutuste, s.h prügiveo eest. Korter nr X oli D. M. antud üle 30.12.2005. Jaanuaris-veebruaris 2006.a tegi kostja ja tema abikaasa korteris remonti, mille käigus nad viskasid suuregabariidilise prügi konteineri kõrvale. Hageja tellis prügiveo, et suuregabariidiline prügi ära vedada. Arvestused kostjale on tehtud AS Cleanaway arvete ja hinna alusel. Hageja esitas küttearvestuse metoodika suvekuude perioodil ja tarnija arved perioodil juuni-august 2007.a ja antenni (kaabel TV) kasutamise määrad jaanuaris-veebruaris 2008.a, prügiveo 2009.a. Erinevus antenni määra arvestamisel on tingitud sellest, et 2007.a detsembris kasutasid antenni 141 korterit, 2008.a jaanuaris aga 140 korterit. Veemõõtjate taatluseks kogus hageja raha 2008.a sihtfondi. KÜS § 151 lg 1 järgi tegutseb korteriühistu n.ö isemajandamise alusel, mis tähendab korteriomanike rahavahendite arvel. Selleks võib korteriühistu koguda ka sihtmakseid. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 23 299 krooni 65 senti ja viivis 9804 krooni 47 senti, samuti põhinõudelt viivis 0,07% iga päeva eest alates 1.10.2009 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus

suuregabariidilist prügi ei ole kostja ega tema perekond tekitanud. Sellise prügi äraviimise eest peavad maksma kõik hageja liikmed sõltumata sellest, kas nad on prügi tekitanud-toonud. 2008.a maikuu arvel on eraldi näha prügiveo rida. Hageja liikmete üldkoosolek ei ole õiguspäraselt võtnud vastu otsust seoses laenu võtmise, laenu tagastamise igakuuliste tagasimaksetega hageja liikmete poolt jne. Kostjale on saanud teatavaks, et mitmete hageja liikmete allkirju võltsiti laenu võtmise otsustuse tegemisel, mistõttu on selles osas alustatud ka kriminaalmenetlust 2006.a detsembris. Kostja korteris ei toimi täielikult ventilatsioon, mis on toonud kaasa kõrgenenud niiskuse, hallituse ning ebameeldiva haisu (sealhulgas kõrvalkorterites). Kostja poolt hagejale (vahetult tema juhatusele) esitatud palvele ventilatsioon puhastada pole reageeritud. Hageja elamu paneeli vuugid (avad) on tehtud selliselt, et vesi (ja/või hallitus) tekib paneelide vahele. Kanalisatsioon hageja keldris pidevalt ummistub, mistõttu on koridoris väga ebameeldiv hais, samuti erinevat liiki putukad. Valgustus üldkasutatavas hageja koridoris lülitatakse sisse kindlaksmääratud ajal, mitte aga kooskõlas tegeliku pimenemisega. Koristamine hageja üldkasutatavas koridoris on vaid esimesel korrusel, ülejäänutel puudub. Soojemal ajal pole faktiliselt hageja elamut köetud, kuigi kütte eest on sellele vaatamata hageja kostjalt raha soovinud. Kostja vastuhagi

olnud võimalik sel põhjendusel neid küsimusi üldkoosolekul arutada. Hageja põhikirja järgi tuleb üldkoosoleku toimumise teates ära näidata koosoleku päevakord (p 6.4). Et tegu on põhimõtteliste küsimustega, ei ole õiguspärane, kui nimetatud küsimusi näidatakse mingite muude päevakorrapunktide all. Seega ei olnud hageja üldkoosolek pädev vastavaid otsuseid vastu võtma. Teise isiku eest (asemel) allkirja andmise, teise isiku asemel üldkoosolekul osalemise ja hääletamise keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Kuna isikud, kes tegelikult 23.03.2005 üldkoosolekule end kirjalikult ei registreerinud, seal osalemiseks ja hääletamiseks oma tahet ei väljendanud, on kõnesolevad tehingud, üldkoosolekul osalemiseks allkirja andmine (TsÜS § 87 on täiendav tühisuse alus allkirja andmise (kirjaliku vorminõude järgimata jätmise) osas TsÜS 83 lg 2 kõrval), üldkoosolekul osalemine ja üldkoosolekul hääletamine, tühised TsÜS § 87 tähenduses. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seega on erinevatel põhjendustel eelmärgitud hageja üldkoosoleku otsused õigusvastased. Tulenevalt hageja põhikirjast ei olnud 23.03.2005 üldkoosolek otsustusvõimeline ja seega polnud ka võimalik sel päeval mingeid otsuseid vastu võtta. Vastuhagi ei ole aegunud, kuna kostjale said vaidlusalused otsused teatavaks juulis 2008. Tallinna Linnavolikogu 26.08.1999 määrusega nr 25 kinnitatud Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (mis kehtis ka 2005.a teises pooles) p 3.2.2 kohaselt tuli veearvesti puudumisel määrata veetarvitus linnavolikogu (seega mitte linnavalitsuse) poolt kinnitatud vee kasutamise normide järgi. Selle eeskirja p 3.2.4 nägi ette, et veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Vee arvestamisel on Tallinna linnas peetud asjakohaseks just eluruumide üldpinda, nähtub näiteks ka Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 määrusega nr 65 kinnitatud elamus tarbitud vee arvestamise korrast. Selle korra kohaselt on tulnud teha vastavad tehted ka seoses eluruumide üldpindalaga, kusjuures see kord on puudutanud ka juhtumeid, kui elamus pole täielikult kasutusel veemõõturid. Kui eeldada 23.03.2005 hageja liikmete üldkoosoleku otsuse nr 3 õiguspärasust, siis kostjalt on laenu tagastamiseks nõutud rohkem. Kuivõrd 25.04.2008 hageja liikmete üldkoosoleku protokolli alusel kinnitati uueks remondifondi makse suuruseks 4 kr/m2 kohta (aprillist kuni septembrini 6 kr/m2), siis järelikult oli laenu tagastamise nõudmine 190 krooni 44 senti sel põhjendusel õigusvastane, teades, et remondifondi makse pidanuks sisaldama laenu tagastamise makset. Kui liita liigselt nõutud laenu tagastamise maksed, siis on alusetult nõutud ja vastavalt ka saadud summa 4552 krooni 31 senti. Hagejal ei olnud võimalik muuta korteriomandite pindala näitajaid. Hageja esitatud juhatuse 15.09.2006 protokollist nr 8 ei nähtu, milline oleks olnud taolise otsustuse õiguslik alus. Kostja omandi suurus tuleneb kinnistusraamatust. Eksitav on hageja väide, nagu oleks hageja liikmete üldkoosolek kinnitanud 25.04.2008 oma otsusega hageja juhatuse 15.09.2006 otsustuse seoses korteri pindade vastava suurendamisega. 25.04.2008 üldkoosolekul ei võtnud ühistu liikmed vastu ühtegi otsust, millega oleks kinnitatud mõni hageja juhatuse otsus seoses hageja liikmetele kuuluvate korterite pindadega. 25.04.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsus kinnitada teenindusfondi tasustamise suurendamine on tühine. Otsuse sisu on arusaamatu või vastuoluline. Hageja liikmete üldkoosoleku pädevuses ei ole teenindusfondi tasustamise kinnitamine ja seda ei olnud päevakorras. Taoline tasustamise kinnitamine rikuks hageja liikmete omandiõigust, kui nad peaksid hakkama kandma kulusid vastavalt eluruumi üldpinnale. Hageja juhatusel puudus 6.01.2006 ja 1.02.2006 õigus võtta vastu otsuseid, et kohustada kostjat tasuma väidetava suuregabariidilise prügi äraveo eest. Niisuguste otsuste tegemiseks puudus hageja juhatusel õiguslik alus. Seega on alusetud 2006.a jaanuari ja veebruari arvetel näidatud lisamaksu summad (kokku 550 krooni).

Kuigi hageja juhatuse 28.06.2005 koosolekul olevat justkui osalenud ka juhatuse liige Kaidanovitš, pole ta siiski koosoleku protokollile alla kirjutanud ehk ta ei osalenud koosolekul. Kuigi hageja juhatuse 6.01.2006 koosolekul olevat justkui osalenud ka juhatuse liikmed Šapkin ja Muuga, pole nad siiski koosoleku protokollile alla kirjutanud ehk nad ei osalenud koosolekul. “Vesi ja kanalisatsioon” ning “Vee soojendamine” rubriikide osas jäävad selgusetuks 2005.a augusti-detsembri ja 2006.a jaanuari arvetelt nähtuvad maksumuse arvestamise näitajad. Detsembris 2005, milles oli 31 päeva, oli, võttes aluseks AS Tallinna Vesi veebilehelt pärineva teabe, seega keskmine veetarbimine inimese kohta 3,131 m3 (kuus) (31 x 0,101). Hageja pole tõendanud, et kostja oleks 2006.a ühendanud siseremondi käigus rõdu eluruumiga ilma projektita ja korteriomanike kooskõlastamiseta, suurendanud sellega oma ruume ning et kostja ei tasu vastavalt kütte eest. Ventilatsiooni toimimise probleem (tegemata puhastus) on tõstatatud 21.04.2006 üldkoosolekul ja ka 13.04.2007 üldkoosolekul. Kui hageja nõuab kostjalt raha mingite tööde tegemise, teenuste osutamise vms eest, siis on ka hagejal kohustus tõendada, et vastavad tööd on ka tegelikult tehtud, teatavad teenused ka tegelikkuses osutatud jne. Hageja vastus vastuhagile

nr X. Kostja on tulenevalt KÜS § 5 lg-st 1 korteriühistu liige. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXXXXX XXX XX asuvas elamus korteriomand nr X kuulus kuni 3.02.2006 kostja abikaasa D. M.. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õiguslik alus jätta hagejale osaliselt tasumata osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning kas hageja 23.03.2005 üldkoosoleku otsused on tühised. Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja ei ole saanud ettenähtud ulatuses hooldus- ja kommunaalteenuseid ning kas kostja on õigustatud jätma tasumata hageja laenumakseid. Hageja põhikirja (edaspidi põhikiri) p 2.2 kohaselt eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule-ühistu liikmele. KÜS § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega pidi kostja kandma õiguseelneja kohustused hageja ees. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Järelikult on kostja kui korteriühistu liige kohustatud hagejale tasuma majandamiskulude ja saadud teenuste eest. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 6.5 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Hageja põhikirja p 6.6 kohaselt annab üldkoosolekul iga korter (korteriomand) ühe hääle. Seega pidanuks 23.03.2005 osalema üldkoosolekul vähemalt 77 hageja liiget. 23.03.2005 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 81 hageja liiget. Kostja väitel ei osalenud üldkoosolekul nõutav arv hageja liikmeid ja osa liikmete allkirju on võltsitud. Tunnistaja I. K. võttis õigeks, et ta ei osalenud 23.03.2005 üldkoosolekul ja puudub ka tunnistaja allkiri osalejate nimekirjast. Tunnistaja V. C. ütlustest nähtuvalt ei ole tema ega ka abikaasa allkiri osalejate nimekirjas. Ka ei mäletanud tunnistaja V. C., kas käis 23.03.2005 üldkoosolekul ja kas seal otsuseid vastu võeti. Tunnistaja V. C. võttis õigeks, et ühistu on laenu võtnud, aga ta ei tea, mis aastast. Tunnistaja V. C. kinnitas, et maksab korralikult ühistu poolt esitatud arveid. Võlgu tunnistajal hageja ees ei ole. Tunnistaja D. M. ütlustega on tõendatud, et ta allkirjastas üldkoosoleku osalejate nimekirja. Tunnistaja D. M. väitel kinnitab tema allkiri, et ta ilmus 23.03.2005 üldkoosolekule. Juhatuse esimees nimetas, et kokku tuli 42 inimest. Koosolek läks laiali, kuna ei olnud kvoorumit. Tunnistaja D. M. ütlustega on tuvastatud, et juhatuse esimees teatas, et kui keegi soovib teada laenu võtmise tingimuste kohta, siis ta lubas selgitada seda lähemalt. Seega andis tunnistaja D. M. vastuolulisi ütlusi koosoleku laialiminekust ja samas juhatuse esimehe laenu võtmise selgitusest. Tunnistaja D. M. kinnitas, et suvest 2005.a tulid hageja arved, millel olid laenumaksed. Tunnistaja D. M. võttis õigeks, et katuse remont tehti mais-juunis 2005.a. Kostja vande all antud seletusest nähtuvalt viibis ta 23.03.2005 üldkoosolekul, kuid tal ei olnud hääle- ega sõnaõigust. Paljasõnaline on kostja väide, et koosolekul puudus kvoorum, allkirjad olid võltsitud, et 30-st korterist 7 inimest ei olnud registreeritud ja et 17 allkirja oli võltsitud. Abikaasa käis nende isikute juures, kes kinnitasid, et nemad ei ole allkirja andnud. 23.03.2005 üldkoosolekul ei tahetud laenu võtta. Kui tekkis arvetes laenu tagastamise summa, siis arvas kostja, et toimus mingi korduv koosolek, kus otsustati laenu võtta. Kostja kinnitas, et maksis laenu hagejale kuni 2008.a hetkeni, kuni selgus, et ei olnud tehtud korduvat üldkoosolekut. Ebausutav on kostja väide, et

kostja tasus mitu aastat laenumakseid ja siis leidis, et puudub üldkoosoleku vastav otsus. Hageja juhatuse liikme A. A. vande all antud seletusest nähtuvalt oli 2005.a maja katus väga halvas seisus. Kõik 30 korterit, mis asusid viiendal korrusel, olid kriitilises seisus, mitme korteri vuuke oli vaja täita. Soojustatud oli kolm seina ja üks sein jäi soojustamata, samuti ka välisuksed oli halvas seisus. Koguti infot elanikelt, millised tööd on eelkõige vajalikud. Eelnimetatud tööd olid 2005.a majandusplaanis. Raha oli vähe ja otsustati võtta laenu. Peaaegu kõik elanikud said ankeedid, milles olid märgitud vajalikud tööd. Iga ettepaneku kohta oli märgitud kolm firmat. Juhatus esitas need 23.03.2005 üldkoosolekule. Kuna toimus eelnev töö, siis üldkoosolekust võtsid osa kõik viienda korruse elanikud. Kostja oli ka koos oma abikaasaga kohal, koosolek toimus samal päeval. Kuna pank nõudis koosoleku protokolli ja osalema pidi 50 % + 1 häält. Üldkoosolek viidi läbi rahulikult. Kostja hääletas koos abikaasaga kõikide ettepanekute poolt ning pärast koosolekut ta tegi mulle komplimendi, et kui hästi toimuvad koosolekud. Sel hetkel oli kostja Kopli 98 korteriühistu esinaine. Koosolekul küsimust, et laenu võtta ei tohi, ei olnud. Katus remonditi väga hästi. Vuuke tehti algusest lõpuni, mitte ositi. Kostja ei vaielnud vastu A. A. seletusele. Kostja väide, et 23.03.2005 protokollis on osa hageja liikmete allkirjadest võltsitud, ei ole tõsikindlalt tõendatud ja vastuolus D. M. 30.11.2006 Põhja Ringkonnaprokuratuurile antud avaldusega, milles ei ole ühtki viidet 23.03.2005 protokolli võltsitusele. Põhikirja p 6.8 kohaselt koostatakse üldkoosoleku kohta protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Iseenesest on õige kostja osundamine, et üldkoosoleku protokollile on alla kirjutanud peale koosoleku juhataja ja protokollija ka juhatuse liikmed, ei tee üldkoosoleku otsuseid tühiseks. 23.03.2005 kehtinud KÜS redaktsiooni § 101 määras kindlaks, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Kui välja arvata tunnistaja V. C. puudumine 23.03.2005 üldkoosolekult, siis osales KÜ 150-st liikmest 80 liiget ning 23.03.2005 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja vastuvõetud otsused kehtivad. Asjakohane on hageja seisukoht, et D. M. ja kostja võtsid otsused õigeks. Seda tõendavad näiteks korralikud maksed remondi (400,20 krooni/kuus), hoolduse (1166,50 krooni/kuus) ja laenu tagastamise eest (169,42 krooni/kuus) kahe aasta jooksul. Seega on kostja vastuhagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja arvete ja võla arvestuse tabeliga on leidnud kinnitust, et D. M. ja kostja on jätnud süstemaatiliselt osaliselt tasumata majandamiskulud. Korteri üleandmis-vastuvõtuaktiga on tõendatud, et J. M. andis D. M. 30.12.2005 XXXXXX XXX XX-X asuva korteri ja D. M. kohustus tasuma kommunaalmaksed. Õige on kostja osundamine asjaolule, et alates novembrist 2006.a on hageja arvestanud korteri üldpinnaks 69 m2, mis on vastuolus kinnistusse kantud korteri suurusega 66,7m2. KÜ 15.09.2006 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et tehti ümberarvestus korteri suuruse kohta lähtuvalt rõdude ja lodžade ümberehitusest. Küll aga on hageja teinud kohtumenetluse ajal kostjale majandamis- ja kommunaalkulude ümberarvestuse lähtuvalt korteri suurusest 66,7 m2. Kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud arved M. G., samuti KÜ Kopli 98B arved kostjale, kuna need ei oma asjas puutumust. Kostja avaldusest nähtuvalt on ta pöördunud hageja ventilatsioonisüsteemi ekspertiisi tegemiseks Tallinna Tervisekaitsetalituse poole, kes on selgitanud 17.11.2006 kirjas, et majasiseste probleemide lahendamine kuulub hageja pädevusse. Käesoleval ajal puuduvad Eestis hallitusseente kohta normatiivid.

Hageja 21.04.2006 teistkordse üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kostja püstitanud küsimuse, miks korteris on arvestatud vett kahe inimese pealt, kui registrisse on kantud üks inimene ja detsembris arvestati suuremõõtmelise prügi veo eest, olgugi et korter osteti 30.12.2005. Hageja juhatus on andnud kostjale väljavõtte koosoleku protokollist ja on soovitanud kostjale paigaldada korterisse veemõõtjad. Hageja 28.06.2005 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et otsustati määrata kostja õiguseelnejale vee tarbimise määr, lähtudes kahest inimesest, s.o 7,5 m3 ühele inimesele ning kuuma vett 3 m3. Õ. 09.02.2009 tõenditega on tuvastatud, et M. M. saabus kooli 14.11.2002 K. ja J. M. 03.01.2006. Väär on kostja väide, et hageja on ebaõigesti määranud vee tarbimise määra, kuna kostja seletusest nähtuvalt maksab ta vee eest 12 m3 viimastel kuudel. Sooja vett kulub kuus 4-6 m3 ja külma vett 1016 m3. Hetkel ööbivad korteris 4 isikut. Vanem poeg õpib 11. klassis ja noorem poeg käib L.. Nad ainult ööbivad kodus. Pojad tegelevad spordiga, nad lahkuvad hommikul kell 7 ja tulevad alles kell

suur, siis juhatus otsustas nõuda kostjalt ühe m3 eest ühes ja ühe m3 suuregabariidilise prügiveo eest teises kuus. Hagejal puudub info, et keegi teine võttis need parketitükid endale. A. A. nägi ise, et parketitükid olid konteineri juures. Kostja viis parketitükke kahel korral, üks kord 1 m3 ja teine kord 1 m3. Hagejal on sisekorraeeskirjades kirjas, et igaüks viib ise oma ehitusprahi ära. 6.01.2006 juhatuse koosoleku protokollist nr 1 nähtub, et otsustati esitada D. M. detsembrikuu korteri arves suuregabariidilise prügi eest 275 krooni (arvestusest 275 krooni/m3). 1.02.2006 juhatuse koosoleku protokollist nr 2 nähtub, et otsustati esitada D. M. detsembrikuu korteri arves suuregabariidilise prügi eest 275 krooni (arvestusest 275 krooni/m3). Adelan Prügiveod käibearuannetest nähtub, et hagejalt on tellitud prügivedu. Loetamatust käsikirjast 7.01.2006 nähtub, et ehituspraht asub korteris, samas on ebausutav, et ehituspraht jääb korterisse. Seega olid juhatuse 6.01.2006 ja 1.02.2006 koosoleku otsused kostjalt suuregabariidilise prügiveo makse määramine põhjendatud. 25.04.2008 teistkordse üldkoosoleku otsusega kinnitati elamu fassaadi remont, korterites veemõõtjate vahetamine, kanalisatsiooni remont, samuti määrati remondifondi makse suurus. Hageja teatisest nähtuvalt taadeldi korterites asuvaid veemõõtjaid. 08.06.2009 teistkordse üldkoosoleku otsusega kinnitati 2008.a majandusaasta aruanne ja 2009.a majandusaastakava. 30.06.2008 kirjaga on tuvastatud, et kostjale on saadetud ärakiri 23.03.2005 üldkoosoleku protokollist koos osalejate nimekirjaga ning majandusaasta aruanded 2003-2007. Ainetu ja vastuoluline on kostja väide, et tema poja astmahaigus on põhjustatud ventilatsiooni puudumisest ja hallituse olemasolust korteris, kuna M. M. 01.02.2005 on diagnoositud bronhiaalastma. Seega oli laps haigestunud astmasse enne vaidlusalusesse korterisse kolimist. Asjaolu, et D. M. põeb diabeeti, ei oma asjas tähtsust. Kostja esitatud tõendist nähtuvalt on kostjal 2009.a kevadel diagnoositud bronhiaalastma ja 20.04.2010 hingamisteede haigused, mis ei kinnita, et haigused on põhjustatud eluruumist ega oma puutumust käesoleva asjaga. Hageja 18.11.2009 avaldusest politseile nähtub, et XXXXXX XXX XX elamu I trepikoja katuse luugi lukk on lõhutud ja kostja on teinud fotosid elamu katuselt ning siis palutakse alustada kriminaalmenetlust. Kostja 18.06.2008 avaldusest hageja juhatusele ilmneb, et ta on soovinud koosoleku protokolli, kus arutati laenu võtmist, pangakontode väljavõtteid ning remondifondi tulude ja kulude aruandeid aastatel 2003-2007. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale nõutud dokumendid, v.a pangakontode väljavõtted. Kostja ja N. M. vahel 24.11.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepingust nähtuvalt pidi kostja vabastama XXXXX XXX-XX korteri 25.02.2006. Kostja esitatud fotod ei kinnita ega lükka ümber, et tegemist on vaidlusaluse elamu ja korteriga. Hageja juhatuse poolt kontrolliti XXXXXX XXX XX elamu katusel ventilatsiooni olukorda, kuid korteri X ventilatsiooni on võimalik kontrollida vaidlusaluses korteris. Hageja on teinud 21.08.2009 kostjale ettepaneku korteri ülevaatamiseks, et läbi viia ventilatsiooni ekspertiis. Kostja seletusega on leidnud kinnitust, et ta ei ole kohustatud laskma kedagi oma korterisse. Kostja ei ole toiminud oma õiguste teostamisel heas usus, väites, et hageja on talle kahju tekitanud. Samas tuleb arvestada ka seda, kas kostja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. XXXXXX XXX XX asuvate korterite X ja XX vaatluse aktidega on tõendatud, et sanitaarsõlme ja köögi ventilatsioon töötab, tõmme on olemas. Korteri seintel hallitus puudub. Seega on paljasõnalised kostja väited ventilatsiooni puudumisest ja hallituse olemasolust korteris, mis on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest. Kostja on kinnitatud, et hageja on rõdud üle värvinud, rõdukate on ära vahetatud, vihmaveetorustik on välja vahetatud, malmist korralik toru on

vahetatud plastiku vastu. Tunnistaja V. C. ütlustest nähtuvalt on majas katus remonditud, maja on soojustatud. Kanalisatsioon ja ventilatsioon töötavad, koridore koristatakse normaalselt. Lõuna politseiosakonna 11.05.2009 teatisest nähtuvalt on D. M. suhtes alustatud väärteomenetlust, kuna ta käitus agressiivselt 4.05.2009 hageja üldkoosolekul. A. A. seletusest nähtuvalt kui varem laekusid kaebused, et on korteris külm, siis pärast katuse soojustamist selliseid kaebusi ei olnud. Kostja hõivas trepikoja lodža ka endale, siis vahetas trepikoja akna enda omaga. Kõik on seotud automaatikaga, kui väljas hakkab pimedaks minema, siis hakkavad tuled põlema trepikojas. Üldelektri arved on vähenenud. Kuna koristaja palk ei ole suur, siis ta peseb üks kord 10 päeva jooksul terve trepikoja, ülejäänud päevadel esimesel korrusel peseb ja ülemistel korrusel pühib. Pretensioone ei ole trepikoja puhtuse üle teistelt elanikelt, välja arvatud kostjal. Korterite ventilatsiooni puhastatakse üks kord aastas, seda teostab E. M., kes ei ole enam juhatuse liige, ta aitab ja teeb selle töö vabatahtlikult ja tasuta. Kostja ei ole kordagi kutsunud juhatuse esinaist enda korterisse seoses hallitusega. Kohus asus seisukohale, et kostja väited ventilatsiooni puudumisest, koristamata trepikojast, ebapiisavast valgustusest on ümber lükatud tunnistajate ütluste ja A. A. seletusega. Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu majandamise eest on hageja väljastanud kostjale arved. Arvetest nähtuvalt lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna suurusest. Hageja väitel jagatakse teenuste arvete maksumus majas asuvate korteriomandite üldpinnaga ja seejärel tehakse arvestus igale korteriomandile vastavalt omandi üldpinna suurusele. Kostja on jätnud arved osaliselt tasumata. Kostja paljasõnaline ja üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid on ebaõiged, ei anna alust hagejale majandamiskulude tasumata jätmiseks. Hageja juhatuse poolt kontrolliti XXXXXX XXX XX elamu katusel ventilatsiooni olukorda, kuid korteri X ventilatsiooni on võimalik kontrollida vaidlusaluses korteris. Hageja põhikirja p-de 3.2 kohaselt on ühistu liikme kohustuseks muuhulgas tasuda regulaarselt nii sihtotstarbelisi kui kommunaalmakseid, samuti ühekordseid erakorralisi makseid hageja juhatuse poolt määratud suuruses ja kehtestatud korras. Laen, milline oli hageja poolt võetud, tuleb laenulepingu tingimusi järgides hagejal tagastada. Samuti tuleb igakuiselt hooldada ja remontida elamut. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja tasumata majandamiskulud 23 299,65 krooni ja viivis 9 804,47 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Alates 01.10.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt 23 299,65 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused

Kohtuotsusest ei selgu, kas kohtul oli, arvestades kostja märgitut seoses ventilatsiooniga, alust pidada hageja seadusliku esindaja seletust selle kohta, et E. M. puhastab vastavalt ventilatsiooni, usaldusväärseks või mitte. Kohtuotsusest ei ka selgu, miks peaks sel juhul kostja tasuma täielikult hooldus- ja/või remondifondi makseid, kui ühistupoolset teenust, töö tegemist (korrastamist) selle osas vastu ei õnnestu saada. Samuti pole kohtuotsuses vastatud kostja küsimusele, miks ei võiks valgustus töötada juba siis, kui seda mõistlikult vaja on. Kohtuotsusest ei nähtu, miks peavad ülemistel korrustel elavad isikud taluma mustust, samas kui hageja elamu hoolduseks soovib igakuiselt raha saada. Kohtuotsuse põhjal on arusaamatu, kuidas saab mõni kostja vande all antud seletus (lause) olla paljasõnaline, teades, et seletuse näol on tegu tõendiga. Kohtuotsusest järeldub, et kohus tegi kindlaks, et tunnistajana ülekuulatud V. C. kõnealusel koosolekul ei osalenud, kuid on sel juhul arusaamatu, milline on kohtu järeldus selles, mis asjaoludel kajastub selle isiku allkiri selle koosoleku juurde käival allkirjade lehel. Kohus pole võtnud seisukohta selles, kas tegemist oli tema allkirja võltsimisega. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 on vastuolus TsMS §-ga 367. Väljamõistetav kindel viivis pidanuks olema määratletud kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja see tähendab alates 2.10.2009, kuivõrd 1.10.2009 seisuga olnud väidetav viivis kajastub resolutsiooni p-s 2 olevas kogusummas, edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuses puuduvad motiivid, miks ei kinnita kostja esitatud fotod neid asjaolusid, millistele on kostja viidanud. Kohus on lähtunud hageja väitest, et teenuste arvete maksumus jagatakse majas asuvate korteriomandite üldpindalaga ja seejärel tehakse arvestus igale korteriomandile vastavalt omandi üldpinna suurusele. Kaevatavast otsusest ei nähtu, millele toetuvalt sai kohus sellisest hageja versioonist lähtuda. Käekirjaekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus menetlusseadustiku sätteid: TsMS § 2, § 4 lg 2, § 5 lg 1-2, § 199 lg 1 p 3 ja 5, § 229, § 230 lg 1-2, § 236 lg 1-3, § 238 lg 1, § 293 lg 1, § 298 lg 1, § 299 lg 1, § 329 lg 3, § 392 lg 1 p 4 ja lg 2. Muu kõrval on arusaamatu, kuidas saab kõnesoleva ekspertiisi määramist-läbiviimist välistada seik, kas allkirjad, milliste uurimine on vajalik, kuuluvad menetlusosalistele või mitte. Taotluse rahuldamata jätmise motiiv oli ekslik. Dokumentaalsete tõendite väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus vähemalt TsMS § 2, § 4 lg 2, § 5 lg 1-2, § 199 lg 1 p 3 ja 5, § 229, § 230 lg 1-2, § 236 lg 1-3, § 238 lg 1, § 272 lg 1, § 278, § 279 lg 1-2, § 299 lg 1, § 329 lg 3, § 392 lg 1 p 4 ja lg 2. Väär on kohtu järeldus, nagu ei puutuvat kostja nõutud dokumendid asjasse. Puutumust käesoleva asjaga on kostja varasemalt põhjendanud, selle õigsust pole ümber lükatud. Tunnistajate V. T., Y. S., A. A. ja V. S. ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus vähemalt TsMS § 2, § 4 lg 2, § 5 lg 1-2, § 199 lg 1 p 3, 5 ja 7, § 229, § 230 lg 1-2, § 236 lg 1, § 238 lg 1, § 251 lg 1, § 329 lg 3, § 392 lg 1 p 4 ja lg 2. Ei vasta tegelikkusele järeldus, nagu saaksid need tunnistajad anda ütlusi täpselt samade asjaolude kohta kui need, kes ülekuulamisele lähevad. Tunnistaja V. T. kuulati asjas siiski üle, kuivõrd kostja oli taotlenud tunnistaja asendamist. Kõnealuste taotluste rahuldamata jätmisega võttis kohus kostjalt võimaluse kasutada enda vastavaid õigusi ning täita vastavaid kohustusi. Nii ei ole kostjal võimalik tuua esile asjaolusid, tõendada nende paikapidavust, kummutada hageja versiooni õigsust jne. Eelnimetatud minetused on käsitatavad oluliste ülalnimetatud menetlusõiguse normide rikkumistena, mis võib omakorda tuua kaasa ebaõige kohtuotsuse. Kostja taotles, et kohus kaaluks vastuväidete lahendamisel uuesti kõnealuseid taotlusi ning siiski rahuldaks need. Kostja vastuväiteid formaalselt lahendades ei põhjendanud kohus, miks kostja esiletoodu ei olnud tõene. Menetluskulude jaotuse osas pole kohus motiveerinud, miks ei tule arvestada kostja väidetut, et senine

menetlus on puudutanud vaidlust ka sellest, kas hageja saaks esitada kostjale arveid seonduvalt korteri väidetava pinnaga 69 m2 ning kas hageja saanuks arvestada kostja poolt jooksvalt tasutud summadega kaetuks väidetava viivisvõla, ning et hageja on nende tahkudega seonduvalt oma eelnevast positsioonist taganenud ehk tunnistanud, et menetlus seoses kõnesolevate aspektidega on olnud alusetu. Vastus apellatsioonkaebusele

liikme omanduses oleva korteriomandi mõttelise osa suurusest. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on KÜ liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus korteriomandite reaalosade eest elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. Põhikirja p 3.2.8 kohaselt tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.9 kohaselt maksma ühistu poolt osutatud teenuste eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras (I kd, lk- 47-48). Põhikirja p 5.3 kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest korteriühistu kaudu. Nende maksete kohta peab KÜ eraldi arvestust. Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt puudub hageja juhatusel õigus määrata vee tarbimise määr nende korterite kohta, kuhu ei olnud paigaldatud veemõõdikut. Hageja juhatusel oli õigus lähtuda arvestuse tegemisel Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 36. Hageja on õigesti arvestanud kostjale aastal 2005 vee tarbimist kahele isikule, kuna see on kooskõlas asja materjalidega ja tunnistaja D. M. ütlustega. Kostja on 21.04.2006 hageja üldkoosolekul tõstatanud küsimuse, miks esitatakse talle arve vee tarbimise kohta 2 inimese pealt, kuigi korterisse on sisse kirjutatud üks isik. Samal üldkoosolekul sai kostja vastuse, mille kohaselt oli juhatusele laekunud muuhulgas naabrite pretensioonid (et vett tarbis korteris tegelikult 4 inimest). Maakohus on vee tarbimisega seonduvat piisavalt analüüsinud ja pidanud nõuet põhjendatuks ka vee tarbimise eest esitatud arvete osas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõuet tõendanud, esitades hageja üldkoosoleku otsused, majanduskavad ja juhatuse aruanded hagetava perioodi kohta. Kostja on ise käitunud vastuoluliselt- s.t väites, et tema poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsused on tühised, on ta ise kuni aastani 2008 otsust korrektselt täitnud. Apellant on väitnud, et osadel arvetel ja nende parandustel puudub kuupäev ja seega ei ole need vastavuses raamatupidamisseaduse nõuetega. Ringkonnakohus leiab, et kuupäeva puudumine ei ole selline puudus, mis annaks aluse jätta arve tasumata ja kohustustused hageja ees täitmata. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, mille ei 23.03.2005 üldkoosolekul on otsustatud korterelamu säilitamiseks võtta laenu tagastamistähtajaga 10 aastat ja otsustatud teostada elamu säilitamiseks vajakud remonttööd: katuse remont, maja nr 67 lõunaseina soojustamine, maja seinte vuukide täitmine, fonolukkude paigaldamine ja trepikodade välisuste vahetus. Hageja on tõendanud, et otsuses kajastatud elamu säilitamiseks vajalikud tööd on tehtud korteriühistu poolt võetud laenuraha eest. Kostja väide, et elamu katust ei ole remonditud, on ümber lükatud kostja abikaasa D. M. ütlustega, mille kohaselt mais- juunis 2005 seda tööd tehti. Vastavalt põhikirja p-le5.2 on hagejal osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et talle on hageja tegevus seoses osakapitali suurendamisega arusaamatu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et hageja poolt osamaksu suuruse muutmine on toimunud kooskõlas seadusega, s.t üldkoosoleku pädevusse kuulub osamaksu suurendamine ja vähendamine. Osamaksu suurus määratakse võrdeliselt ühistu liikme korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega ja vastavalt põhikirja p-le 5.2 on osamaksu tasumine kohustuslik. Ekslikud on kaebuse väited, mille kohaselt ei ole hagejal võimalik otsustada üldkoosolekul osamaksu suuruse muutmist, hageja selline õigus tuleneb põhikirja p-st 6.2.5 (I kd, lk.63).

Ekslik on apellandi väide, et hagejal puudus alus esitada talle arve suuregabariidilise prügi äraveo eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja tema abikaasa XXXXXX XXX XX-X korteris remondi, mille käigus viskasid nad ära suuregabariidilist prügi ja ning hageja tellis prügiveoks transpordi. Hageja õigus nõuda kostjalt kulutuse hüvitamist tuleneb hageja põhikirja p 3.2 alap-st 6, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma juhatuse poolt kindlaksmääratud elamu majandamise jooksvate kulutuste, s.h prügiveo eest. Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale teenust osutanud või vahendanud, kuid kostja on saadud teenuste eest jätnud tasumata hagis nõutud summas. Laenuraha tagastamine toimus ühistu üldkoosolekul otsustatud korras ja suuruses. 23.03.2005 üldkoosolekul otsustati remondifondi makse suurus ja see sisaldas laenumakset 2 krooni/ m2 kohta, mille alusel esitati korteriomanikele arved. Hilisematel üldkoosolekutel on otsustatud remondifondi maksete suurust muuta. Kostja koosolekul vastuväiteid sellele ei esitanud. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et talle esitati ebaõigesti erinevas suuruses arve antenni kasutamise eest aastatel 2007 ja 2008. Maakohus on otsuses põhjendanud, et erinevuse antenni määra arvutamisel tingis see, et 2007 kasutas antenni 141 korterit, kuid jaanuaris 2008 140 korterit. Ekslik on apellandi väide, nagu ei tohiks ühistu koguda ühistu liikmetelt veemõõtjate taatlemistasu, sest selline õigus on hagejal KÜS § 151 lg 1 järgi. Samuti on kohtuotsus põhjendatud ja tugineb tõendite igakülgsel hindamisel osas, milles kohus rahuldas hagi kostja poolt tarbitud, kui hagejale tasumata vee arvete osas. Hageja tõendas oma väiteis korteris elavate isikute arvu, tarbitud veekoguse määramise osas. Kuna vee tarbimist arvestab hageja mõõdiku näidu järgi ja hageja põhikirjas puudub regulatsioon vee arvestamise puhul, kui mõõdikud puuduvad, siis juhindus hageja Tallinna Linnavalitsuse 2.02.1992 määrusest nr 36 „Vee tarbimisnormid tarbija poolt kulutatud või tänavakraanidest võetud veekoguse määramiseks veemõõtjate puudumisel“ ning tarbimist arvestas hageja juhatus elanike arvust lähtudes. Kostja poolt vee tarbimist on arutatud ka üldkoosolekul ja asjas leidis tõendamist, et kosja abikaasa ei paigaldanud oma korterisse veemõõtjat tahtlikult abieluvara jagamise tõttu eelmise abikaasaga. Kostja on põhjendanud perioodilise ettemaksete mittetasumist sellega, et ta ei ole saanud teenust või on saadud teenus olnud ebakvaliteetne. Maakohus on põhjendatult jätnud esitatud väited arvesse võtmata. Õige on, et perioodiliste ettemaksete (tariifide) suurus kinnitatakse korteriühistu üldkoosolekul, millel vastuvõetud otsused väljendavad ühistu liikmete ühist tahet. TsÜS § 67 lg 2 järgi on üldkoosolek mitmepoolne tehing ja korteriühistu liikmed on selles tehingus ühisvõlausaldajad, kes võivad nõuda korteriühistult kohustuste täitmist ainult ühiselt üldkoosolekul. Seega ei saa kostja rakendada hageja suhtes individuaalselt VÕS § 101 lg-s 1 loetletud õiguskaitsevahendit, s.t keelduda oma kohustuse täielikust või osalisest täitmisest, s.t keelduda võlgnetava summa tasumisest ja jätta üldkoosoleku otsuse täitmata. Samuti ei ole kostjal võimalik teha nn tasaarvestust talle väidetavalt tekitatud kahjuga, kuna hageja ei ole sellega nõustunud ja on esitanud kostjale vastuväited. Vastuhagi väidetava kahju hüvitise saamiseks esitatud ei ole. Maakohus on õigesti jätnud 30.09.2008 esitatud vastuhagi, milles kostja taotles 23.03.2005 hageja üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamist, rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Kohus on poolte vande all antud seletusi hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ja tuvastanud, et üldkoosolekul oli kvoorum olemas, üldkoosolek toimus ja vastuvõetud otsused olid seaduslikud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et talle on väidetavalt teatavaks saanud, et allkirju võltsiti, et koosolekule kogunenud rahvas läks laiali, hääletust ei toimunud ja otsuseid vastu ei võetud jm. Kostja väide, et üldkoosolekul laenu võtmist ei arutatud, ei ole kooskõlas tõenditega. Seisuga 23.03.2005 oli korteriühistu liikmeks D. M., kostja abikaasa, kes osales koos kostjaga vaidlustatud ühistu üldkoosolekul ja nad said teada koosoleku

otsustest vahetult. Hageja on õigesti viidanud asjaolule, et kostjad tasusid kahe aasta jooksul makseid remondi, hoolduse ja laenu tagastamise eest. Hageja poolt esitatud andmeid tasutud summade kohta (II kd lk. 192) ei ole kostja vaidlustanud. Maakohus ei ole rikkunud vastuhagi menetlemisel kaebuses väidetud menetlusnorme, on kostja taotluste rahuldamata jätmist põhjendanud kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise maakohtule. Menetluskulude jaotus vastab TsMS § 162 lg-le 1 ja on õige. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.