TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-40137

2-10-40137 vastata lihtsamatele küsimustele. Advokaadi arvates ei vasta tema areng tema vanusele. Tema areng on sarnane 4-5 aastase lapse arenguga., mistõttu vajab ta samasugust järelevalvet ja hoolitsust nagu 4-5 aastane laps. J J ei saa hakkama enda esindamisega juriidilistes küsimustes ega ole võimeline teostama ka pisitehinguid, kuna ei oska lugeda ega kirjutada. Liikumispuude tõttu on raskendatud ka elementaarsed tegevused (liikumine, riietumine, söömine, pesemine jne), mistõttu vajab ta igapäevaselt abi. Advokaat vestles ka eestkostja kandidaadiga, kes on tema arvates oma isikuomadustelt ja võimetelt sobiks eestkostetava huve kaitsma. Advokaat leiab, et J J üle tuleb seada eestkoste ning määrata tema eestkostjaks A J. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse (tl 1-2) kohaselt vajab J J psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa J J tehinguid iseseisvalt teha ning ta ei suuda ise oma elu korraldada. Avaldaja leiab, et J J tuleb seada eestkoste tema isiklike huvide ja õiguste kaitseks. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele (tl 24-25), et vaimse seisundi tõttu ei ole J J suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkoste seadmist esialgu tähtajaga viie aastani. J J esindaja on arvamusel (tl 28-30), et J. J ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulas isiku ära esindaja vahendusel ning eestkostet vajava isiku tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Eksperdi arvamusest tuleneb, et isiku ärakuulamine võib kahjustada tema tervist, mistõttu pole võimalik teda ära kuulata. TsMS § 524 lg 5 p 1 alusel ei pea kohus eestkostet vajavat isikut ära kuulama, kui sellest võivad pädeva 3/5

2-10-40137 arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Eeltoodu alusel leidis kohus, et eestkostet vajavat isikut ei ole vaja kohtuistungil ära kuulata. Eeltoodu alusel ning lähtudes avaldusele lisatud tõenditest (tl 4-5, 8-11) leiab kohus tõendatuks, et oma psüühilise seisundi tõttu ei ole J J võimeline ise oma elu korraldama ega otsuseid langetama ega tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Seetõttu on kohus seisukohal, et J J tuleb määrata eestkostja tema asjade ajamiseks ning tema eest hoolitsemiseks. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohtule oli esitatud kirjalik eestkostja kandidaadi nõusolek, mistõttu leiab kohus, et ei ole otstarbekas eestkostja kandidaati veel kord kohtuistungil ära kuulata. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohtule oli esitatud A J kirjalik nõusolek olla J J eestkostjaks. Nagu tuleneb avaldusest ja advokaadi arvamusest on A J sobiv isik eestkostja määramiseks ning muid sugulasi ega muid isikuid, kes võiks olla J J eestkostjaks ei ole teada. Seega leiab kohus, et A J on sobiv eestkostja kandidaat. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Avaldaja palus määrata eestkostjat viieks aastaks. Eksperdi arvamusest tuleneb, et J J vajaks eestkostjat 5 aastaks. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus leiab vajalikuks ja otstarbekaks seada J J üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 25. november 2013, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkoste pikendamiseks tuleb avaldajal või eestkosteasutusel esitada kohtule vastavasisuline avaldus. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada J J kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Eeltoodu alusel leidis kohus, et J J üle tuleb seada eestkoste ning määrata eestkostjaks tema ema A J kolmeks aastaks, s.o kuni 25. november 2013. Kohtu selgitused TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 207 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kohus selgitab, et eestkostja ei või iseseisvalt teha tehinguid, mille tegemiseks on vaja kohtu luba 4/5

2-10-40137 (PKS § 187 ja 188). PKS § 183 lg 1 alusel eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimalusekorral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Vastavalt PKS § 194 lg-tele 1 ja 2 kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 206 kohaselt eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Fred Fisker Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.