K. S. hagi OÜ M. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06. mai 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. S. apellatsioonkaebus ja OÜ M. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2010, avalik kohtuistung Hageja K. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht, XXXXX X-X XXXXX), esindaja Tiia-Edith Tammeleht
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Osaühing M. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXXX XXXX X-XX XXXXXXX), esindaja R. L. Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
20 000 krooni 26 552,69 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.mai 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-2456 ja teha uus otsus ning jaotada uuesti menetluskulud.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Jätta K. S. hagi OÜ M. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja hüvitise saamiseks täies ulatuses rahuldamata.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hagi ja selle põhjendused
1.K. S. esitas 21.08.2009 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ M. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks alates 01.08.2009 ja hüvitise 21 552,69 krooni saamiseks. Töövaidluskomisjoni 12.11.2009 otsusega rahuldati töötaja nõue täies ulatuses. OÜ M. ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 18.01.2010 Pärnu Maakohtule taotluse K. S. avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses hagina.
2.Hageja palus menetluse töövaidluses lõpetada, kuna asjas on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus. Alternatiivselt palus ta tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 01.08.2009 ja välja mõista hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses - 21 552,69 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte vahel 09.05.2007 määramata ajaks tööleping nr 43 ning 06.06.2007 selle muudatus, mille kohaselt asus hageja tööle müüja-klienditeenindajana kostja kaupluses G. asukohaga P., Pärnu linnas. Hageja sai 20.07.2009 tähitud kirjaga kostja 16.07.2009 kuupäeva kandva töölepingu ülesütlemise avalduse, milles teatati, et tööleping nr 43 öeldakse erakorraliselt üles alates 01.08.2009. Ülesütlemise põhjuseks toodi 21.06.2009 kaupluses aset leidnud vargus, mis pandi toime hageja töökohustuste täitmise ajal. Töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendati sellega, et 21.06.2009 läks kauplusest kaduma kaks alust sõrmuseid (56 sõrmust), millega tekitati kostjale kahju 90 740,99 krooni ja mis leidis aset hageja süülise ja olulise töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja ei täitnud ametijuhendist tulenevat kohustust teostada kontrolli kaupade säilimise, kaubandusliku sisseseade ja muude materiaalsete väärtuste üle (p 2.13) ja kohustust ennetada ja tõkestada vargusi ega taganud materiaalsete väärtuste säilimist (p 2.15). Hageja rikkus kollektiivse varalise vastutuse lepingut, mille kohaselt pidanuks suhtuma tööandja varasse hoolikalt ja tegema kõik endast oleneva vara säilimise tagamiseks ning kahju vältimiseks (p 2.2.1).
3.Hageja leiab, et kostja väited ja põhjendused hageja töökohustuste rikkumise kohta on alusetud. Ehtepoe spetsiifika eeldab kostjalt kui poe omanikult küllaldast hoolsust turvariskide vältimisel ja vähendamisel. Kuni 2008.a novembrini töötas kaupluses kahes vahetuses neli inimest, s.o kaks ühes vahetuses ja sel ajal töötasid ka turvakaamerad. Alates 2009.a kevadest muutis kostja töökorraldust, mille tulemusena töötas ühes vahetuses üks müüja-klienditeenindaja. Ainsateks turvameetmeteks kaupluses olid müügileti all asetsev häirelüliti ning lukustatud ehtesahtlid müügisaalis. Nii töölepingust kui ametijuhendist nähtub, et hageja peamisteks tööülesanneteks oli
klientide teenindamine. Ajavahemikul, mil toimus vargus müügisaali keskel olevalt lukustatud letilt, teenindas hageja müügileti tagant kliente. Vaade müügisaali oli leti ees seisvate klientide tõttu piiratud ja hagejal puudus võimalus lahkuda teenindatavate klientide juurest, kuna tutvustatavad tooted olid letil ja hageja kohustuseks oli tagada nende toodete säilimist. Seega täitis hageja reaalsete võimaluste piires korrektselt kõiki kostja osundatud punkte ametijuhendis ja varalise vastutuse lepingus. Müüjaklienditeenindajalt, kelle põhiülesandeks on teenindada kannatlikult, tähelepanelikult ja viisakalt kaubaga tutvuvaid kliente ja kes täidab oma töökohustusi üksi, ilma kaastöötajateta, ei saa eeldada samal ajal müügisaalis toimuva üksikasjalikku ja lakkamatut jälgimist. Kostja töökorraldus ei taganud hagejale võimalust täita tekkida võivas ohuolukorras kõiki temale pandud kohustusi. Väidetavad töökohustused ja vastutus seoses kostja vara säilimisega ei olnud tasakaalus kohustusega teha müügitööd ning võimalusega ohte vältida. Kostja ise põhjustas oma tegevusega ettevõttele kahju tekkimise olukorra, olles viinud alates 2009.a kevadest kõik hädavajalikud turvameetmed miinimumini. Hageja täitis oma tööülesandeid nõuetekohaselt ning vajaliku hoolsusega ning tema tegevuses puudus kohustuste rikkumise koosseis. Seega oli kostjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel põhjendamatu. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väited kaupluse puudulike turvameetmete kohta ei peegelda tegelikkust ega ole asjakohased. Müügileti alla oli paigaldatud häirelüliti abi kutsumiseks juhuks, kui töötaja märkab ohtu töötajatele ja varale. Häire käivitamisel tuleb kohale P. kaubanduskeskuse mehitatud valve. Kauplusesse on paigaldatud valvekaamerad, kuid kaamera salvesti oli teadmata põhjusel välja lülitatud. Samas kaamerate olemasolu või puudumine ei piira ega muuda töötaja töökohustusi. Käesoleval juhul kadus vara hageja tööloleku ajal, kusjuures on ebaselge, millal ja millistel asjaoludel vara kadumine toimus. Vastavalt hageja selgitusele oli vara alles 21.06.2009 kella 12 paiku ning hageja avastas vara kadumise umbes kell 14.30. Hageja ei suutnud anda tööandjale mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, et nimetatud ajavahemikul oleks toimunud midagi sellist, mis võiks selgitada vara kadumist. Hageja väitis, et ta ei mõista, kuidas selline vargus sai toimuda.
5.Hageja seostab ekslikult kaupluse turvameetmeid ja asjaolu, et igas vahetuses töötas üks müüja-klienditeenindaja. Kostja korraldas kaupluse turvameetmed vajaliku hoolsusega. Kostja vara on kindlustatud, kuid antud juhul ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga.
6.Töötaja tööülesannete hulka kuulus lisaks hageja poolt märgitule ka kontrolli teostamine kaupade säilitamise, kaubandusliku sisseseade ja muude materiaalsete väärtuste üle, samuti varguse ennetamine ja tõkestamine ning materiaalsete väärtuste säilimise tagamine (ametijuhendi p-d 2.13 ja 2.15). Lisaks oli hagejaga sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse leping, mille p 2.2.1 kohaselt oli hageja kohustatud suhtuma varasse hoolikalt ja tegema kõik endast oleneva vara säilimise tagamiseks ja kahju vältimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole vara kadumises süüdi ning ei ole rahuldavalt selgitanud vara kadumisega seonduvat. Hageja selgituste kohaselt oli 21.06.2009 kaupluses võrdlemisi vähe külastajaid ning väidetavalt ta jälgis pidevalt kaupluses toimuvat, seda ka klientidega suhtlemise ajal. Erinevalt hagiavalduses väidetust ei saanud seega klientide teenindamise tõttu olla häiritud hageja teiste tööülesannete täitmine, s.h vara säilimise tagamine. Kadunud sõrmused olid paigutatud kahele küllaltki suurele alusele, mille väidetavalt lukustatud vitriinist märkamatu kauplusest väljatoimetamine ilma müüja-klienditeenindaja tähelepanu alla
sattumata on ebatõenäoline. Tegemist oli suvise ajaga, mil ei kanta mahukaid üleriideid, mis võiks võimalikku vargust hõlbustada. Hageja tõlgenduse kohaselt on ta ühe tööülesande täitmise ajal (kliendile kauba tutvustamine) vabastatud kõikidest teistest tööülesannetest (müügisaali jälgimine). Selline tõlgendus ei vasta seadusele ega hea usu põhimõttele, samuti ei ole õiglane tööandja suhtes. Kuna hageja ei ole rahuldavalt selgitanud vara kadumisega seonduvat, on kostja hinnangul tegemist olukorraga, kus töötaja kas varastas sõrmused ise või osales varguses või täitis oma töökohustusi niivõrd hooletult, et lasi vargusel toimuda.
7.Hageja rikkus oma käitumisega vähemalt töölepingu punkti 7.1, ametijuhendi p-des 2.13 ja 2.15 ning kollektiivse varalise vastutuse lepingu p-s 2.2.1 sätestatud kohustusi. Seega rikkus hageja süüteo toimepanemise ajal kehtinud TLS § 48 lg 1 p-des 1 ja 2 ning TLS § 50 p-des 1 ja 7 sätestatud kohustusi. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles tuginedes TLS § 86 p-dele 6 ja 7 ning alates 01.07.2009 kehtima hakanud TLS § 88 lg 1 p-dele 3, 5 ja 7. Tööleping lõpetati hagejapoolse töökohustuste rikkumise tõttu, mille tulemusena tekitati kostjale suures ulatuses varalist kahju. Tööandja ei saanud kujunenud asjaoludel enam töötajat usaldada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas kostja algatusel töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, vähendas töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitist 20 000 krooni võrra ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1552,69 krooni suuruses summas. Kohus leidis, et kostja esitas taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses õigeaegselt.
9.Kohus tuvastas paikvaatluse tulemusel, et kui hageja tegeles kliendi teenindamisega põhileti taga, ei olnud tal võimalik jälgida eemal asuva leti juures toimuvat. Sellise asjaolu kõrvaldamiseks oleks kostja saanud paigaldada põhileti vastas oleva seina lakke peeglid, millised kaupluses puudusid. Eeltoodust tulenevalt ei suhtunud kostja küllaldase hoolsusega oma vara säilivuse tagamisse ega võtnud tarvitusele kõiki abinõusid varguse tõkestamiseks. Leti lukustatud uksi oli võimalik avada käratult. Väikese kellukese lisamine uksele, mis oleks selle liigutamisel hakanud helisema, oleks raskendanud ukse avamist, rääkimata elektroonilistest abivahenditest, milliseid oleks võimalik kasutada. See asjaolu iseloomustab kostja ilmset lohakust oma vara kaitseks rakendavate abinõude kohaldamisel.
10.Hageja on kogenud töötaja. Varasemalt ei ole tööandja teda tööülesannete täitmata jätmise tõttu distsiplinaarkorras karistanud. Hageja kinnitusel ei ole kostja korraldanud eritreeninguid, et töötaja oleks ettevalmistatud kostja vara säilivust kahjustavate olukordade lahendamiseks. Hagejal oli kahene ülesanne - tagada kliendile tutvustatava kauba säilimine ja ühtlasi jälgida olukorda ruumis. Kostja ei kindlustanud, et poes asuvad neli turvakaamerat töötaksid. Kostja väited ja iseloomustus hageja tegevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Töötajaga töösuhte lõpetamine on TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 ja p 7 alusel tühine. Seetõttu tuleb jätta töövaidluskomisjoni otsus töösuhte lõpetamise aluse osas muutmata.
11.TLS § 109 lg 1 kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja on hageja töötamise ajal kandnud suurt kahju, väidetavalt ligi 100 000 krooni ulatuses, millise hüvitamisest kindlustus on keeldunud. Kohus on tuvastanud ka kostja lohakuse ja hooletuse. Hageja tunnistab, et ta ei märganud koheselt juhtunut. Seega on mõlemad pooled saanud piltlikult öeldes karistada – hageja jäi tööst ilma, kostja jäi oma varast ilma. Arvestades eelmärgitud asjaolusid ja poolte huve, leidis kohus, et hagejale
töövaidluskomisjonis määratud hüvitise määra tuleb kohtu poolt vähendada ja mõista hageja kasuks välja hüvitis 1552,69 krooni, mis on mõistlik ja põhjendatud. Siis saavad kostja kahjud osaliselt kaetud ja hagejale tekitatud ülekohus osaliselt hüvitatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tema hagi hüvitise saamiseks osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses s.o summas 21 552,69 krooni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
13.Hagejale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele kohus tugines, kui leidis, et hageja on töö kaotamise näol oma karistuse saanud. Samuti jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel sidus kohus tööandjale temast endast tuleneval põhjusel tekkinud varalise kahju töötaja õigusega nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse korral seaduses ettenähtud hüvitist. TLS ei näe ette töötaja karistamist või temale ettenähtud hüvede vähendamist juhtudel, mil tööandaja oma kohustusi rikub või neid nõuetekohaselt ei täida.
14.Kohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud TLS § 109 lg 1, andes sättele sisu, mis on vastuolus selle mõtte ja eesmärgiga. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud hageja sellise käitumise, mis õigustaks hüvitise vähendamist. Küll aga tuvastas kohus kostja lohakuse ja hooletuse. Ometi leidis kohus, et hageja ei ole õigustatud saama TLS § 109 lg-s 1 eelduslikult ettenähtud hüvitist.
15.Kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas on segadusttekitav ja ning vastuolus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatuga, samuti TsMS § 162 lg 1 mõtte ja eesmärgiga. Kohtuotsuse motiveeriva osa lõpus asus kohus seisukohale, et menetluskulud jäävad kostja kanda, kuid resolutsioonis märkis kohus, et menetluskulud jäävad poolte kanda. Arusaamatuks jääb, milline on kohtu tegelik seisukoht. Hageja tegi oma õiguste kaitseks kulutusi, mida ta ei oleks teinud, kui kostja ei oleks tema õigusi rikkunud. Seetõttu on hagejal õigus eeldada, et kostja tema kantud menetluskulud hüvitab. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Maakohus ei hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ei põhjendanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuses, miks ta ei nõustu hageja ja kostja faktiliste väidetega. Seega ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus jättis analüüsimata vastuolu hageja seletuskirja ja hagiavalduses esitatu vahel. Hagiavalduses on hageja võtnud omaks, et ta nimetatud päeval vähemalt 2,5 tunni jooksul jättis osaliselt täitmata oma otsesed töökohustused – kohustuse täita töölepingus ja ametijuhendis ettenähtud tööülesandeid (töölepingu p 7.1), kohustuse teostada kontrolli kaupade säilimise, kaubandusliku sisseseade ja muude materiaalsete väärtuste üle (ametijuhendi p 2.13), samuti kohustuse ennetada ja tõkestada vargusi ja tagada materiaalsete väärtuste säilimine (ametijuhendi p 2.15) ning kohustuse suhtuda varasse hoolikalt ja teha kõik endast oleneva vara säilimise tagamiseks ja kahju
vältimiseks (kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu p 2.2.1). Tegemist on faktilise asjaolu kohta esitatud väite omaksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg-tele 2-4. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja rikkus olulisel määral oma töökohustusi. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja omaksvõttu töökohustuste rikkumise asjaolu kohta. Vaidlus puudub selles, et kadunud sõrmused olid paigutatud kahele küllaltki suurele alusele, mille väidetavalt lukustatud vitriinist märkamatu kauplusest väljatoimetamine ilma müüja-klienditeenindaja tähelepanu alla sattumata on ebatõenäoline. Tegemist oli suvise ajaga, mil ei kanta mahukaid ülerõivaid, mis võiksid võimalikku vargust hõlbustada. Kohus ei võtnud seisukohta nende asjaolude suhtes. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud väited ja iseloomustus hageja tegevuse kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Samas ei nähtu kohtuotsusest, milliseid kostja konkreetseid väiteid ning millisel põhjendusel pidas kohus paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Kohus märkis, et ta tuvastas ka kostja lohakuse ja hooletuse. Väljaselgitatud asjaolud selliseks järelduseks alust ei anna. Asjatundmatu ja praktikas sobimatu on kohtu seisukoht, et sobiv abinõu vara säilimise tagamiseks oleks peeglite paigaldamine kaupluse lakke ning kellukeste lisamine vitriinide ustele. Asjas on tõendatud, et hageja rikkus olulisel määral oma töölepingus, ametijuhendis ja kollektiivse varalise vastutuse lepingus sätestatud kohustusi. Tegemist on rikkumistega, mis tulenevalt töölepingu seadusest on aluseks töölepingu lõpetamisele tööandja poolt. Töölepingu lõpetamine vastab seadusele ning puudub alus selle tühiseks tunnistamiseks. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse ning tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus rahuldab vastuapellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ja teeb asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
21.Esmalt märgib ringkonnakohus, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale ja lg 5 järgi võib töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lugeda hagiavalduseks. Seega ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsuse seaduslikkust, nagu tegi antud juhul maakohus, vaid lahendab sama töövaidluse hagiavalduse alusel üldises korras.
22.Põhjendatud on kaebuste väited selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus ei vasta TsMS-s sätestatud nõuetele. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.
Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta ja maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on kohtuotsus vastuoluline menetluskulude jaotuse osas. Kohtuotsuse põhjendavas osas märkis kohus, et menetluskulud jäävad kostja kanda, kuid otsuse resolutsioonis on need jäetud poolte enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et asjas on võimalik teha uus otsus, kuna pooled on oma seisukohad ja tõendid kohtule esitanud.
23.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures müüja-klienditeenindajana 09.05.2007 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 43 alusel. 21.06.2009 toimus hageja töö ajal kaupluses vargus. Varastati kaks alust sõrmustega (56 sõrmust), millega tekitati kostjale kahju 90 740,99 krooni Kostja ütles 16.07.2009 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates 01.08.2009. Töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendas tööandja sellega, et vara kadumine ja kostjale kahju tekkimine leidis aset hageja süülise ja olulise töökohustuste rikkumise tõttu, millest tulenevalt on töötaja kaotanud tööandja usalduse. Tööandja viitas töölepingu ülesütlemise alustena TLS § 88 lg 1 p-dele 3, 5 ja 7. Vaidlus on selle üle, kas töölepingu ülesütlemine oli seaduslik.
24.TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7). Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3).
25.Hageja seletuskirjast tööandjale nähtub, et vargus toimus 21.06.2009 kella 12 ja 14.30 vahel, sel ajavahemikul käisid kaupluses mõned inimesed, kellele hageja kaupa tutvustas (perekond väikese lapsega, noormees, kaks naist) ja hageja ei oska selgitada, kuidas vargus toimus (t lk 32,33). Vastuolus eelnevaga kinnitab hageja hagiavalduses, et varguse toimumise ajal teenindas ta müügileti tagant kliente ja vaade müügisaali oli leti ees seisvate klientide tõttu piiratud. Hageja leiab, et temalt kui müüjaklienditeenindajalt, kelle põhiülesandeks on teenindada kannatlikult, tähelepanelikult ja viisakalt kaubaga tutvuvaid kliente ja kes täidab oma töökohustusi üksi, ilma kaastöötajateta, ei saa nõuda samal ajal müügisaalis toimuva üksikasjalikku ja lakkamatut jälgimist. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu.
26.Lisaks klientide teenindamisele oli hageja töökohustusteks ametijuhendi (TVK toimiku lk 7-8) järgi kontrolli teostamine kaupade säilitamise, kaubandusliku sisseseade ja muude materiaalsete väärtuste üle, samuti varguse ennetamine ja tõkestamine ning materiaalsete väärtuste säilimise tagamine (ametijuhendi p-d 2.13 ja 2.15). Samuti oli hageja kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu (t lk 34, 35) järgi kohustatud suhtuma varasse hoolikalt ja tegema kõik endast oleneva vara säilimise tagamiseks ja kahju vältimiseks (p 2.2.1). Juveelipoe müüjalt-klienditeenindajalt eeldatakse kõrgendatud hoolsuskohustuse täitmist. Kui lähtuda hageja väidetust, et sõrmused varastati lukustatud vitriinist, siis oleks hageja pidanud normaalse valve puhul luku ja vitriini avamist ning kahe suure sõrmustega aluse väljavõtmist ja nende
uste kaudu väljaviimist märkama. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et uksi on võimalik jälgida ka kliendi teenindamise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabasta kliendi teenindamine muude tööülesannete täitmisest, müüja-klienditeenindaja peab jälgima, mis kaupluses toimub. Kui tekib oht, et müüja-klienditeenindaja ei märka saalis toimuvat, on võimalik kliendi teenindamine katkestada. Hageja, jättes eelnimetatud töökohustused olulisel määral täitmata, jättis vajaliku hoole olulisel määral järgimata, s.o antud juhul oli tegemist raske hooletusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses, mis tõi endaga kaasa tööandjale suure kahju tekkimise.
27.Hagiavalduses hageja möönab, et ta ei olnud võimeline kõiki tööülesandeid täitma. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 7.7 on sätestatud töötaja kohustus viivitamatult informeerima tööandja juhtkonda asjaoludest, mis takistavad tööülesannete täitmist või nende asjaolude ilmnemise ohust. Kui hageja leidis, et tööandja töökorraldus ei võimalda tal nõuetekohaselt täita samaegselt mitmeid töökohustusi (müügitöö ajal tagada eemal oleva kauba säilimist ja ennetada vargusi), oleks ta pidanud töölepingu p 7.7 järgi ka tööandjat sellest teavitama. Sama kohustus on sätestatud kollektiivse varalise vastutuse lepingu p-s 2.2.3. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hageja ei ole tööandjale pretensioone töökorralduse osas esitanud, sest selleks ei olevat varem põhjust olnud. Jättes tööandja teavitamata asjaoludest, mis hageja arvates takistasid tal tööülesannete täitmist, rikkus hageja oma kohustusi ega käitunud kooskõlas VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega.
28.Kuna hageja möönab, et ta ei ole suuteline kontrollima kaupade allesolekut ega ennetama vargusi ajal, mil ta tegeleb kliendi teenindamisega, veelgi enam, kui ta leiab, et ei peagi kliendi teenindamise ajal müügisaalis toimuvat jälgima, on mõistetav, et tööandja kaotas töötaja suhtes usalduse, sest töötaja poolse tööülesannete täitamata jätmise tõttu tekkis tööandjale oluline varaline kahju. Töötaja huvi töösuhet jätkata ei kaalu üles tööandja huvi kauba allesoleku vastu. Sellises olukorras ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist ja kostjal oli TLS § 88 p-de 5 ja 7 järgi õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 p 3, kuna nimetatud punkti kohaselt peaks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele eelnema tööandja hoiatus, mida ei ole asja materjali kohaselt antud juhul tehtud.
29.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
30.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.