TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 22.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-11264/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 22.11.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1676

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

22.novembril 2010.a, Narva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-10-11264

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Narva linn Narva Sotsiaalabiameti kaudu (asukoht Linda 4, Narva, e-post [email protected]), esindaja Galina Vologdina Asjast puudutatud isikud: • N M (eestkostetav, isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku Niina Milbergi määratud esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, asukoht: Rakvere 5a, 41531 Jõhvi, telefon: 53359145, e-post: [email protected]) • L L (eestkostja, isikukood XXX, elukoht XXX) • V M (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX) • R M (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX) • V L (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Hagita menetlus

Narva linna (Narva Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eeskostja ametiaja pikendamiseks

RESOLUTSIOON

1.Narva Linna avaldus rahuldada.

2.Pikendada Viru Maakohtu 02.04.2007.a määrusega N M (isikukood XXX) üle seatud eestkostet ja eestkostja L L (isikukood XXX) ametiaega kuni 22.11.2015 aastani.

3.Hiljemalt 22.11.2013 kontrollib kohus kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Sarnased lahendid

TSÜS

9.Tühistada peale käesoleva määruse jõustumist Viru Maakohtu 28.06.2010 määrusega määratud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulude jaotus Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale eestkoste seadmise osas võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 09.03.2010.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 02.04.2007.a määrusega seatud N M üle eestkoste ja eestkostjaks L L. N M on töövõimetuspensinär. Avaldaja on seisukohal et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. N M eestkostja L L on andnud oma kirjaliku nõusoleku jätkata eestkostja ülesannete täitmist. Avaldaja leiab et L L on oma isikuomaduste ja võimete poolest suuteline täitma eestkostja ülesandeid ja suudab eestkostjana kaitsta eestkostetava õigusi ja huve nõuetekohaselt. Avaldajale teadaolevalt puuduvad perekonnaseaduse §-s 96 nimetatud asjaolud. Kohus leidis et N M eestkostja ametiaja pikendamiseks on vajalik läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohus määras oma 23.09.2010 määrusega. Viru Maakohtu 28.06.2010 määrusega esialgse õiguskaitse korras N M ajutiseks eestkostjaks L L. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, N M esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue 2(5)

eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. 01.10.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 29, mis on koostatud kohtupsühhiaatrilise eksperdi Ilona Kalugina poolt (tl 132) nähtub, et N M kannatab alkohoolse amnestilise sündroomi all ja tal esineb ka alkohoolne polüneuropaatia (jalgade nõrkus). N M vaimne seisund ei luba tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada ega teha tehinguid, sh pisitehinguid. Kuna N M on kergelt mõjutatav, pole ta suuteline oma õiguseid ise kaitsma. N M vajab jätkuvalt eestkostet, kuna tema vaimne seisund pole sel määral paranenud et eestkostja määramise alused oleksid täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostet vajaks N M veel 3-5 aastaks, mille järel vajaks ta uuesti psüühilise seisundi hindamist. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). L L ja N M on kohtu poolt ära kuulatud 06.05.2010 (tl 92) ning L L on andnud oma kirjaliku nõusoleku (tl 6) N M eestkostjaks olemiseks ja eestkostetav on nõus eestkostja ametiaja pikendamisega. Kohus arvestades ka sellega et L L on N M ema, leiab et L L sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. N M esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi arvamuse kohaselt (tl 84-85) tuleb avaldus rahuldada, kuna toimiku materjalides olevad meditsiinilised dokumendid tõendavad eestkoste vajadust. Kuna L L on N M ema, siis leiab esindaja et PKS § 101 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi ei ole vaja eestkostjale panna. Esindaja leiab et eestkostja ametiaega on vaja pikendada 5 aastaks. Esindaja poolt viidatud kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 ja 2 on sätestatud eestkostja aruandluskohustus kohaliku omavalitsuse ees ning sama paragrahvi lõikes 3 on öeldud, et nimetatud kohustused ei käi vanemate kohta. Kohus leiab et alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS regulatsioon on viidatud osas oluliselt erinev eelnevalt kehtinud PKS regulatsioonist ning ei anna võimalust vanemat eestkostjana varahoolduse aruandekohustusest vabastada. Eestkostja 3(5)

üle järelevalve teostamine on allutatud kohtule (PKS § 193), mille eesmärk on efektiivsemalt kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ja huve. Eestkostja aruandluskohustus on küll sätestatud PKS §-s 183- 186 kus on otseselt reguleeritud eestkoste alaealise üle, kuid PKS § 202 tuleneb et nimetatuid sätteid kohaldatakse ka täisealise eestkostele, kui täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Kohu ei näe mõistlikku põhjust miks ei peaks vanem täisealise eestkostjana täitma aruandekohustust, tulenevalt selle eesmärgist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 183 lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Kohus leiab et eestkoste vajadus on tõendatud ning seega tuleb pikendada N M üle seatud eestkostet ja eestkostja L L ametiaega kuni 22.11.2015 aastani. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Hiljemalt 22.11.2013 kontrollib kohus kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4). TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 194 lg-st 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.