Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
18.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-90432
Tsiviilasi
M. D. S. K. , A. K. T. K. võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. D. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxx) Kostjad: S. K. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx x-xx xxxxx) A. K. xxxxxxxxxxx; elukokoht xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx ) T. K. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxx xxxx xxxxx )
esindajad
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmise otsustamine
Kirjalik menetlus
määrusega on menetlus asjas uuendatud. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada omapoolne arvamus asja menetlusega jätkamise kohta. Hageja on 15.11.2010.a. esitanud kirjaliku arvamuse. Hageja teeb ettepaneku tagasivõitmise materjalid üle anda S. K. pankrotihaldurile Ü.A. tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kostjad ei ole omapoolseid taotlusi ja ettepanekuid teinud. Kohus leiab, et M. D. tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ning PankrS § 43 lg 2 alusel. TsMS §-s 423 lg 3 on sätestatud, et kohus võib hagi jätta läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS §-s 43 lg 2 on sätestatud, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole otsust veel tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbivaatamata. Kohtute infosüsteemi KIS vahendusel on kohtule teada, et Tartu Maakohtu 07.06.2010.a. määrusega ( asjas nr 2-10-17064) on välja kuulutatud S. K. pankrot. Käesolev hagi on esitatud TMS (täitemenetluse seadustik) sätete alusel. TMS § 51 lg 1 kohaselt võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpeb täitemenetlus. Tagasivõitmist pankrotimenetluses reguleerivad PankrS § 109-119 sätted. PankrS § 118 lg 1 kohaselt tagasivõitmise nõude esitab kohtule võlgniku nimel haldur. Seega ei ole M. D. alusel asja sisuline lahendamine enam võimalik. Tagasivõitmise nõude esitamise vajalikkuse ja põhjendatuse suhtes peab seisukoha võtma S. K. pankrotihaldur, kelle poole M. D. S. K. võlausaldajal on võimalik oma sellesisulise ettepanekuga pöörduda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Menetluskulud asjas tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral kannab menetluskulud hageja, kui käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu arvates ei tulene TsMS §-st 168 lg 3-5 teisiti. Hageja on taotlenud temale riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud samas loetletud juhtudel. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul TsMS §-s 150 lg 1 p 3 loetletud riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid, mistõttu hageja taotluse tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks võib rahuldada. Maksekorraldusest ( tl 6) nähtub, et hageja on 15.12.2008.a. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072699 tasunud riigilõivu hagiavalduselt 8250 krooni.
Kohtunik Rita Kulberg
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.