Anneli Ostra ja Silver Kikase hagi Mare Dreyersdorffi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Anneli Ostra ja Silver Kikase määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (hagejad): Anneli Ostra ja Silver Kikas, esindaja: vandeadvokaat Anne Tammer Vastustaja (kostja): Mare Dreyersdorff
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määruse resolutsiooni punkt 2, millega jäeti kostja menetluskulud summas 2 770,33 eurot solidaarselt hagejate kanda.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega välja mõista Anneli Ostralt ja Silver Kikaselt Mare Dreyersdorffi kasuks menetluskulud 1 570,21 eurot (üks tuhat viissada seitsekümmend eurot ja kakskümmend üks senti).
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määrus muutmata.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Anneli Ostra ja Silver Kikase (hagejad) hagi Mare Dreyersdorffi (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. A. Ostra ja S. Kikas esitasid 27. märtsil 2012 avalduse hagist loobumiseks.
2.M. Dreyersdorff esitas 12. aprillil 2012 avalduse menetluskulude hagejatelt väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt soovis kostja advokaadikulude hüvitamist summades 47 594,20 krooni ja 24 eurot.
3.A. Ostra ja S. Kikas vaidlesid menetluskulude hagejatelt väljamõistmisele vastu. Vastuväidete kohaselt kuulutati hagejate pankrotid välja Tartu Maakohtu 07. juuni 2010 määrusega. Käesolevas asjas esitati hagi enne pankroti väljakuulutamist, s.o 05. veebruaril 2008. Kõik maksed advokaadibüroodele tegi kostja enne hagejate pankrottide väljakuulutamist
07.juunil 2010. Enne hagejate pankrottide väljakuulutamist osutatud õigusabi eest tasutud lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõude puhul on tegemist kostja nõudega, mille pidanuks pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1, § 93 ja § 94 alusel esitama hagejate pankrotihalduritele seaduses kehtestatud tähtaja jooksul pankrotimenetlustes. Kostja seda ei teinud, mistõttu kaotas kostja õiguse nõuda hagejatelt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Hagejad olid seisukohal, et kostja ei tõendanud, et advokaadibüroodele maksti ainult õigusabi eest käesolevas tsiviilasjas. Kostja poolt avaldusele lisatud maksekorraldused ei tõenda, millega seoses need kulud on kantud. Näiteks on 21. veebruaril 2008, s.o enne, kui kohus käesolevas asjas hagi üldse menetlusse võttis ning kostjale edastas, tasutud OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must 4 248 kr, Lisaks käesolevale asjale oli S. Kikase ning kostja vahel teinegi kohtuvaidlus, mille ajamise eest võis kostja advokaadibüroole tasuda (tsiviilasi nr 2-08-90432). Hagejate hinnangul ei olnud kostja poolt õigusabi eest tasutu põhjendatud ega vajalik, arvestades, et menetluses toimus ainult üks kohtuistung ning sisulise arutamiseni tegelikult ei jõutudki.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määrusega lõpetati menetlus A. Ostra ja S. Kikase hagis M. Dreyersdorffi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses hagist loobumisega. Maakohus jättis M. Dreyersdorffi menetluskulud summas 2 770,33 eurot solidaarselt hagejate kanda. Maakohus leidis, et käesolevas asjas esines alus kostja menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-le 4 kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus oli seisukohal, et kostja taotluse rahuldamata jätmiseks hagejate pankrotiseisundist tulenevatel põhjendustel ei olnud alust. PankrS § 42 kohaselt loetakse küll pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks ning vastavalt PankrS § 44 lg-le 1 ja § 93 lg-le 1 võivad pankrotivõlausaldajad oma nõudeid võlgniku
vastu esitada vaid nõuetest pankrotihaldurile teatamise teel, sõltumata nõude tekkimise alusest ja täitmise tähtpäevast, kuid kohtu hinnangul ei olnud kostjal pankrotimenetluses nõuete esitamise tähtajaks veel tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kandmisest tulenevat nõuet hagejate kui pankrotivõlgnike vastu tekkinud. Kostjal oli võimalik oma nõue menetluskulude kindlaksmääramiseks tulenevalt TsMS § 174 lg-test 1 ja 3 või § 1741 lg-st 1 esitada alles tsiviilasja menetluse lõppemisel. Menetluskulude kandmisest tuleneva nõude tekkimise aluseks on kohtulahendis kindlaksmääratud menetluskulude jaotus. Tulenevalt PankrS § 167 lg-st 4 võib nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud esitada pankrotimenetluses, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kuivõrd kostja menetluskulud seisnesid lepingulise esindaja kuludes, tuli maakohtul järgnevalt võtta seisukoht, kas need olid põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 ja 04. septembri 2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Määruse nr 306 § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 350 000 kr on maksimaalselt sissenõutav kulu 75 000 kr. Määruse nr 137 § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 400 000 kr on maksimaalselt sissenõutav kulu 130 000 kr. Käesoleva tsiviilasja hind oli TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt 302 050 krooni. Seega jäi kostja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Järgnevalt võttis maakohus seisukoha selles, kas kõik kohtule esitatud maksekorraldustega tõendatud kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kas tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega. Kostja tasus OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must 21. veebruaril 2008 õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-08-4167 summa 4 248 kr (tl 229). Nimetatud tsiviilasja (M. Dreyersdorffi hagi võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses) ei võtnud kohus menetlusse, sest M. Dreyersdorff jättis kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata. Käesoleva tsiviilasja võttis kohus menetlusse 19. märtsil 2008, seega ei olnud kostja 21. veebruaril 2008 tasutud arve seotud käesoleva tsiviilasjaga ning selle väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Advokaadibüroole Tark & Co 08. veebruaril 2009 vastavalt arvele 961028 summa 13 126, 30 kr;
16.märtsil 2009 vastavalt arvele 961049 summa 8 750,90 kr; 06. mail 2009 vastavalt arvele 961112 summa 13 126 kr ja 13. aprillil 2010 vastavalt arvele 1061058 summa 8 343 kr tasumist (tl 230–233) luges maakohus põhjendatud ja vajalikeks lepingulise esindaja kuludeks. Ajavahemikul 19. märts 2008 - 18. mai 2010 toimus tsiviilasjas kohtumenetlus, millises kostjat esindas vandeadvokaat Tanel Pürn. Kostja esindaja on koostanud 05. mail 2008 vastuse hagile, võtnud osa kohtuistungist 27. veebruaril 2009, mis kestis 1 tund, esitanud 26. märtsil 2009 kirjaliku seisukoha hagi 10. märtsi 2009 täienduste kohta, võtnud osa kohtuistungist
07.aprillil 2009 1 tunni ulatuses, esitanud 06. juulil 2009 vastuse hagi 01. juuni 2009 tervikteksti suhtes ning teinud 18. märtsil 2010 järelepärimise menetlus käigu kohta. Seoses A. Ostra ja S. Kikase suhtes pankrotimenetluse algatamisega peatus 18. mail 2010 kohtumenetlus, milles võlgnikud esinesid hagejatena. Advokaadibüroole Aivar Pilv
12.aprillil 2012 vastavalt arvele 20120392 summa 24 eurot tasumist ei saanud maakohtu hinnangul pidada seotuks käesoleva kohtumenetlusega, kuivõrd kohtule ei esitatud andmeid ühegi nimetatud büroo advokaadi esindusõiguse kohta tsiviilasjas nr 2-08-3971.
Kokku kandis kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid lepingulisele esindajale makstud tasude näol 43 346,20 kr ulatuses. Kuna alates 01. jaanuarist 2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro, mille vahetuskurss Eesti krooni suhtes on 1 € = 15, 6466 kr, tuli kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega oli hagejate poolt solidaarselt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus 2 770,33 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.A. Ostra ja S. Kikas esitasid Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti kostja menetluskulud summas 2 770,33 eurot solidaarselt hagejate kanda. Hagejad soovisid, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäetaks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudus kostja nõude rahuldamiseks õiguslik alus. Käesolevas asjas esitati hagi 2008 veebruarikuus, seega enne hagejate pankroti väljakuulutamist 07. juunil 2010. Advokaadibüroole Tark & Co tasuti järgmistel kuupäevadel: 08. veebruaril 2009, 16. märtsil 2009, 06. mail 2009 ning 13. aprillil 2010. Kõik maakohtu poolt hagejate kanda jäetud menetluskulud maksti enne
07.juunit 2010, kui kuulutati välja hagejate pankrotid. Järelikult on tegemist kostja nõudega, mille pidanuks PankrS § 44 lg 1, § 93 ja § 94 alusel esitama hagejate pankrotihalduritele seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu kostja kaotas õiguse nõuda hagejatelt lepingulise esindaja kulude hüvitamist; 2) esitatakse pankrotiseadusest tulenevalt pankrotimenetlusse ka tulevikus saabuvad nõuded. Isegi juhul, kui vastustaja on seisukohal, et menetluskulud kujunevad pankrotimenetluse kestel, on menetluskulude nõude puhul olemuslikult tegemist enne pankrotimenetlust tekkinud nõudega. Seetõttu on määruskaebuse esitajad seisukohal, et vastustajal oli võimalus esitada hageja pankrotimenetlusse tingimuslik nõue. Vastustajale oli nõude suurus nõuete esitasime tähtajal teada ning kostja nõude tingimuseks oleks olnud asjaolu, kas kohus rahuldab vastustaja nõude, millega määruskaebuse esitajad peavad kandma kostja menetluskulusid; 3) on õiguslikult võimalik kasutada analoogiat PankrS §-ga 46, mis näitab, millised kohustused on võimalik pankrotivarast täita. Vastustaja esitatud menetluskulude hüvitamise nõue ei saa olla massikohustuseks. Massikohutuseks on need nõuded, mis haldur on tellinud või on palunud võlausaldajal täita teatud kohustus menetluse kestel. Seega ei ole võimalik nõuda menetluskulude tasumist kui massikohustust. Ja isegi kui haldur oleks palunud võlausaldajal kohutus täita, ei ole pankrotieelne sama võlausaldaja nõue massikohustus PankrS § 46 lg 6 kohaselt, kus on sõnaselgelt sätestatud, et kui haldur on palunud kohustuse täita, siis pärast halduri poolset kinnitust ja pärast kinnituse saamist tekkinud kohustus on teise lepingu poole nõue massikohustus. Haldurilt ei saanudki paluda menetluseelsete kohustuste täitmist. Juhul, kui määruskaebuse esitajad peaks kandma menetluskulud pankrotivarast, toimuks võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine, mis on vastuolus pankrotiseaduse ja –menetluse eesmärgiga; 4) toetab määruskaebuse esitajate õiguslikku käsitlust TsMS § 196 lg 1, mille alusel võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Siinjuures saab kasutada analoogiat tagatise andmisega. Tagatise andmist TsMS § 196 lg 1 alusel saab üksnes nõuda eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-158-09 (p 13), et kostja ei saa taotleda ringkonnakohtus, et hageja annaks tagatise kostja nende menetluskulude katteks, mis on tekkinud asja menetlemisel maakohtus. Analoogiat
kasutades ei saa vastustaja enam esitada nõuet hüvitada kantud menetluskulud, kuna tal oli võimalus esitada nõue hageja pankrotimenetlusse; 5) ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Advokaadibüroole Tark & Co tasutu on makstud õigusabi eest käesolevas tsiviilasjas. S. Kikase ning kostja vahel oli teinegi kohtuvaidlus, mille ajamise eest võis kostja advokaadibüroole tasuda. Maakohus pidanuks ainuüksi eeltoodud põhjustel jätma vastustaja avalduse rahuldamata.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.Vastustaja M. Dreyersdorff vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olnud poolelioleva protsessi menetluskulude kohta võimalik dokumente esitada, sest ei olnud teada, kes kellelt ja kui palju kohtukulusid saab nõuda või kui palju kulub veel aega lõpliku otsuseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määruse resolutsiooni punkt 2, millega jäeti kostja menetluskulud summas 2 770,33 eurot solidaarselt hagejate kanda, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab välja solidaarselt A. Ostralt ja S. Kikaselt M. Dreyersdorffi kasuks menetluskulud 1 570,21 eurot. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS §-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles lõpetati menetlus A. Ostra ja S. Kikase hagis M. Dreyersdorffi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses hagist loobumisega (resolutsiooni punkt 1) ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust nimetatud osas. Määruskaebuse esitajad on vaidlustanud kostja menetluskulude summas 2 770,33 eurot väljamõistmist hagejatelt solidaarselt (resolutsiooni punkt 2) ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust väljamõistetud menetluskulude osas.
8.Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et maakohus mõistis ebaõigesti hagejatelt kostja menetluskulud välja, kuivõrd kostja ei esitanud oma nõuet hagejate pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg-st 1 ei oma tähtsust, et kostja tasus menetluskulude eest enne hagejate pankroti väljakuulutamist, kuivõrd kostja nõue hagejate vastu tekkis alles Tartu Maakohtu 10. septembri 2012 määrusega, millega lõpetati hagimenetlus ning mõisteti hagejatelt solidaarselt välja kostja menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramine toimub alles tsiviilmenetluse lõppedes, siis ei saanud kostja oma nõuet varem, s.o hagejate pankrotimenetluses, esitada. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS sätete järgi, s.o vastava avalduse saab menetlusosaline esitada tsiviilkohtumenetluses, kuid menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist ei saa otsustada pankrotimenetluses.
9.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustamisel ei oma tähtsust see asjaolu, kas ja kuidas (pankrotimenetluse raames või üldkorras) kostja oma nõude hagejate vastu esitab (kuidas toimub kohtumääruse täitmine). Ringkonnakohus viitab siiski, et Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2012 määrusega lõpetati A. Ostra pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning Tartu Maakohtu 01. veebruari 2011 määrusega kinnitati S. Kikase pankrotimenetluses halduri esitatud jaotusettepanek, kuid nimetatud määrus on käesoleval hetkel jõustumise ootel. Maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejatelt solidaarselt välja 10. septembril 2012, s.o hagejate pankrotimenetluse kestel. Tulenevalt PankrS § 102 lg-st 1 ei saa nõuet esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Seega on kostjal, lähtudes PankrS § 167 lg-st 4, õigus esitada oma nõue hagejate vastu üldkorras, sest kostja nõue tekkis pärast hagejate jaotuskavade kohtule kinnitamiseks esitamist.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kostjal oli hagejate pankrotimenetluses võimalik esitada menetluskulude nõue tingimusliku nõudena. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Menetluskulude nõuet, mis oleneb menetluses tehtavast lõpplahendist, ei saa käsitleda PankrS §-s 98 nimetatud nõudena.
11.Nähtuvalt määruskaebuses esitatud põhjendustest, ei ole määruskaebuse esitajad vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles jäeti menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Seega ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles jäeti välja mõistmata kostja poolt 21. veebruaril 2008 õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-08-4167 OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must tasutud summa 4 248 kr, kuivõrd nimetatud kulu ei olnud seotud käesoleva tsiviilasjaga ning 12. aprillil 2012 vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv arvele 20120392 tasutud summa 24 eurot, kuivõrd nimetatud büroo ei esindanud kostjat käesolevas tsiviilasjas.
12.Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud kuludokumentidest nähtub, et 03. veebruaril 2009 esitati Advokaadibüroo Tark & Co poolt kostjale arve nr 961028, summas 13 126,30 kr. Kostja on nimetatud arve 08. veebruaril 2009 tasunud. Arve selgituses on märgitud, et
26.jaanuaril 2009 toimus dokumentidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, suhtlus kliendiga, hagiavalduse koostamine vara tagasivõitmiseks täitemenetluses ja hagiavalduse esitamine kohtule. Ringkonnakohtu andmetel esitas kostja hagi S. Kikase, A. Kikase ja T. Kikase vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses 29. detsembril 2008 (tsiviilasi nr 2-08-90432). Kuivõrd arve nr 961028 alusel kantud kulutused ei ole arve selgituse kohaselt seotud käesoleva tsiviilasjaga, siis tuleb jätta nimetatud arve alusel tasutud summa 13 126,30 kr hagejatelt välja mõistmata.
13.Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostja poolt seoses Advokaadibüroo Tark & Co poolt väljastatud arvetega nr 961049, 96112 ja 1061058 kantud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Kostja on kõik nimetatud arved tasunud. Advokaadibüroo Tark & Co 06. märtsi 2009 arve nr 961049, summas 8 750,90 kr, selgituse kohaselt olid arvega seotud toimingud järgmised: 1) 26. 02. 2009 konsultatsioon kliendiga, ettevalmistus istungiks (sundtäitmise asi) 1,5 t; 2) 27. veebruar 2009 osalemine kohtuistungil (40 min), tutvumine toimikuga (25 min), sõitmine (2 x 40 min). Advokaadibüroo Tark & Co 20. aprilli 2009 arve nr 96112, summas 13 126,30 kr, selgituse kohaselt olid arvega seotud toimingud järgmised: 1) 25. märts 2009 hagi täiendustega tutvumine, positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine – 3 t; 2) 07. aprill 2009 osalemine kohtuistungil 3 t.
Advokaadibüroo Tark & Co 08. aprilli 2010 arve nr 1061058, summas 533,21 eurot, selgituse kohaselt olid arvega seotud toimingud järgmised: 1) 29. aprill 2009 telefonivestlus kliendiga – 0,25 t; 2) 08. juuni 2009 meiliga, selle lisadega tutvumine ja vastamine kliendile – 0,25 t; 3) 03. juuli 2009 vastuse koostamine 01. juuni 2009 hagile – 1,75 t; 4) 06. juuli 2009 seisukoha lõplik vormistamine ning esitamine kohtule, büroosisene nõupidamine 0,5 t; 5) 18. märts 2010 pöördumine kohtu poole, suhtlus kliendiga – 0,75 t. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt seoses arvetega nr 961049, 96112 ja 1061058 kantud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud ainult osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et õigusabiteenuse osutamise aja hulka kuulub ka kostja esindajal kohtuistungitele sõitmiseks kulunud aeg, kuid leiab, et eelnimetatud tegevus õigusabi osutamisel ei ole tasustatav samas määras, kui otsene õigusabi osutamine, s.o menetlusdokumentide koostamine, istungitel osalemine jms. Seetõttu tuleb vähendada hagejate poolt kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid esindaja sõidule kulunud aja osas. Arvete ja arvete selgituste kohaselt oli kostja esindaja tunnihind 1 800 kr ning Tartust Põlvasse kohtuistungitele sõitmiseks kulus käesoleva tsiviilasja puhul 3 t ja 20 min. Seega oli kohtuistungitele sõitmise kulu kokku 6 000 kr. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada kostja esindaja kohtuistungile sõitmise kulu 3 000 kr ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud 25. märtsil 2009 hagi täiendustega tutvumine, positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus, võttes arvesse hagejate täienduste ja kostja seisukohtade mahtu, leiab, et täiendustega tutvumisele, positsiooni kujundamisele ja vastuse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et 03. juulil 2009 vastuse koostamisele 01. juuni 2009 hagile (1,75 t) ja 06. juulil 2009 seisukoha lõplikule vormistamisele, kohtule esitamisele ning büroosisesele nõupidamisele (0,75 t) ei saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Arvestades eeltoodut olid ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt seoses arvetega nr 961049, 96112 ja 1061058 kantud kulutused põhjendatud ja vajalikud 1 570,21 euro ulatuses (8 750, 90 kr + 13 126, 30 kr + 533, 21 eurot – 3000 kr – 1800 kr – 900 kr).
12.Eeltoodust lähtuvalt mõistab ringkonnakohus hagejatelt kostja kasuks solidaarselt välja kostja menetluskulud summas 1 570,21 eurot.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.