Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagejale kui kinnistu õigusjärgsele omanikule tagastati Tartu Linnavalitsuse 07.11.1995 korraldusega nr 1645 eluruum Eha 16-3 Tartus. Vara anti aktiga üle 06.02.1996. Nimetatud eluruumis elab üürnikuna kostja Eha Põkk. 01.10.2006 sõlmis hageja kostjaga üürilepingu tähtajaga 01.09.2007. Enne lepingu tähtaja saabumist pikendati lepingut kuni 01.06.2008. Lepingu pikendamise kokkuleppe kohaselt lugesid pooled selle tähtaja saabumisel üürilepingu lõppenuks koos kostja kohustustega vabastada üüritud eluruum. Hageja on eakas ning vajab eluruumi Tartus, sest ei suuda maal elades ilma kõrvalise abita toime tulla. Kokkuleppel kostjaga pikendati eluruumi kasutamise tähtaega veel kuni 01. novembrini 2009. Ene Põkk ei ole eluruumi vabastanud. Hageja ei pidanud enam võimalikuks eluruumi kasutamise tähtaja pikendamist, mistõttu üürileping on lõppenud 01.11.2009. Hageja palub välja mõista kostja kasutuses oleva eluruum hageja valdusesse ning kostja keeldumisel kostja nimetatud eluruumist välja tõsta. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja on nõus jätma enda kanda tasutud riigilõivu 3000 krooni ulatuses. Muude menetluskulude hüvitamise nõuet hagejal ei ole. Kostja vastuväited hagile Ene Põkk hagi ei tunnista. Kostja on kasutanud eluruumi õiguslikul alusel 34 aastat, olles üürnik XXX korteris Tartus. Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks oli Tartu linnaga sõlmitud üürileping ning pärast eluruumi tagastamist õigusjärgsele omanikule viimasega sõlmitud üürileping. Kostja on täitnud korrektselt kõik üürilepingust tulenevad üürniku kohustused. Kostja on pensionär ja halvenenud tervisliku seisundiga. Tal ei ole oma väikese sissetuleku tõttu võimalik üürida turuhinnaga eluruumi. Hageja võib vajada eluruumi Tartus, mille vastu kostja ei vaidle, kuid kostjal ei ole kuhugi kolida. Üürileping on lõppenud 01.11.2009, selle vastu kostja ei vaidle. Üürilepingu veelkordsest pikendamisest üürileandja keeldus. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Temal ei ole võimalik kuhugi kolida, sest turuhinnaga üürikorterit kostja pidada ei jõua. Kostja on seisukohal, et ta vajab sotsisaalabi munitsipaalkorteri näol. Kostja on nõus menetluskulude jagamisega selliselt, et kostja maksab 2000 krooni riigilõivu, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Majavaldus XXX ja XX Tartus on tagastatud õigusjärgsetele omanikele Tartu LV 07.11.1995 korralduse ja 06.02.1996 akti alusel (tl 5-7). Hageja ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürileping (tl 8-9) on lõppenud 01.11.2009 tähtaja saabumisega (tl 10-11), mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Eluruumi üürilepingu lõppemise tõttu puudub Ene Põkil õiguslik alus kasutada eluruumi XXX Tartus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohaselt Üürnik peab

üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid üürilepingu lõppemise osas, samuti ei ole ta tõendanud, et tal on õigus eluruumi valdamiseks muul õiguslikul alusel. Kostjal tuleb vaidlusalune korter vabastada, andes see üle hagejale. Vabatahtlikult väljakolimisest keeldumise korral on hagejal õigus nõuda kostja väljatõstmist eluruumist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja ei esita menetluskulude väljamõistmise nõuet, kuid palub hageja poolt osamaksetena tasumata riigilõivu 2000 krooni väljamõistmist kostjalt riigituludesse, vabastades hageja viimaste maksete tasumise kohustusest. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu tasumise kohustusele 2000 krooni ulatuses. Kostja ei vaja menetlusabi maksete tasumise ajatamiseks. Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda ning mõistab kostjalt riigituludesse riigilõivu 2000 krooni, vabastades hageja Tartu Maakohtu 14.06.2010 määruse alusel riigilõivu tasumise kohustusest 2000 krooni ulatuses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.