lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-42171/3

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 16.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-42171/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-42171

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus, Narva kohtumaja

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2010.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-42171

Tsiviilasi

Narva linna avaldus O S kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, asukoht Linda 4, Narva); lepinguline esindaja Aleksei Forstiman Puudutatud isik O S (isikukood XXX; viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Valkla Hooldekodu, Kuusalu vald, Valkla küla, Harjumaa); Puudutatud isik O S (O S eestkostja, isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Pikendada O S kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra s.o. kuni 16.11.2011.a.
3.Määrus saata menetlusosalistele ja Valkla Hooldekodule.
4.Määrus kuulub täitmisele kohtumääruse Narva linnale (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) kättetoimetamisest (TsMS § 541 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kes on kinnisesse asutusse paigutatud, tema abikaasa või temaga koos elanud muu pereliige, tema eestkostja või hooldaja, tema poolt nimetatud usaldusisik, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse juht, kus isik viibib, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Avalduse sisu ja menetluse käik

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Narva linn esitas 31.08.2010.a Viru Maakohtule avalduse O S kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt O S on psüühikahäirega isik. Narva Linnakohtu 29.04.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-285/04 määrati O S eestkostjaks tema ema O 1(4)

2-10-42171 S. Viru Maakohtu 18.01.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55324 oli pikendatud O S kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaeg kuni 18.01.2011.a ning käesoleval ajal viibib O S erihooldusteenusel hoolekandeasutuses AS Hoolekandeteenused Valkla Hooldekodus. Psühhiaatri dr. Kiri Mäe 12.07.2010.a arstitõendist nr 122 nähtub, et O S puudub haiguskriitika, arusaamine alkoholi tarvitamise keelatusest ja ravi vajadusest. Teenusel viibides ta on pahur, rahulolematu, ärrituv ja impulsiivne ning võib ärrituse korral käituda vägivaldselt. Periooditi esinevad tal ärevus- ja hirmutunne ning ta on avaldanud elutüdimusmõtteid ning teinud suitsiidkatsed. Psühhiaatri arvamusel O S vajab abi ja juhendamist elu korraldamisel ja igapäevastes toimungutes ning järelevalvet. Ta vajab pidevat regulaaste ravi jätkamist psühhifarmakonidega. Avaldaja leiab, et on põhjendatud O S kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine, kuna tänaseks ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise. Avaldaja palub pikendada ühe aasta võrra Viru Maakohtu 18.01.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55324 määratud O S kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) tugevdatud järelvalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega

2.03.09.2010.a algatas kohus hagita menetluse Narva linna avalduses O S kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.
3.12.07.2010.a Taurus Konsultatsioonid OÜ psühhiaatria dr Kairi Mägi koostatud arstitõendi nr 122 (tl 5) kohaselt on O S püsivalt pahur, rahulolematu, ärrituv ja impulsiivne ning võib ärrituse korral käituda vägivaldselt. O S puudub kriitika oma alkoholi tarvitamise osas ja ta kasutab iga võimalust alkoholi hankimiseks, juues ka mürgiseid joovastavaid aineid, seades ohtu oma tervise. Periooditi esinevad tal ärevus- ja hirmutunne ning ta on avaldanud elutüdimusmõtteid ning teinud suitsiidkatseid. O S huvidering on piiratud ning tema üldine tahteaktiivsus on alanenud. Ta on kergesti ärrituv, düsfooriline, nõudlik, ärritudes võib käituda impulsiivselt, vägivaldselt. Tal puudub haiguskriitika, arusaamine alkoholi tarvitamise keelatusest ja ravi vajadusest. Ravimite võtmisel püüab ravimid ära peita ja vahetada neid kaashaigetega. Ta vajab pideva regulaarse ravi jätkamist psühhofarmakonidega. Patsient vajab abi ja juhendamist elu korraldamisel ja igapäevastes toimingutes ning järelevalvet.
4.TsMS § 5391 alusel kohus ei määranud O S kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, kuna eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Tsiviilasjas nr 2-09-55324 oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 16/12 koostatud 22.12.2009.a ning kohtule esitatud 30.12.2009.a. Samal alusel ei pidanud kohus vajalikuks O S ning tema eeskostja ärakuulamisest, kuna tsiviilasjas nr 2-09-55324 oli O S ärakuulatud 16.11.2009.a ning O S oli ärakuulatud 12.01.2010.a. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
5.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: Viru Maakohtu 18.01.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55324 pikendati O S Valkla Hooldekodusse paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, so kuni 18.01.2010.a. Määrusest nähtuvalt tsiviilasjas läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt O S haigestus psüühiliselt pärast rasket peaaju traumat 1999.a. Tal süvenesid kognitiivsed häired s.t. mälu langus, unustamine, uue materjali omandamisraskused, tähelepanuhäired, tunnetushäired kuni avaldus dementsus ehk nõdrameelsus. Tulenevalt traumajärgse ajukahjustuse seisundist muutus O S emotsionaalselt tasakaalutuks, impulsiivseks, 2(4)

2-10-42171 agressiivseks, kergesti ärrituvaks. O S puudub huvi ümbritseva elu vastu. O S esineb raske püsiva kuluga psüühikahäire- dementsus ehk nõdrameelsus alkoholismist ja peaajutraumast. Kaasuva haigusena esineb O S alkoholsõltuvus. O S esinevad psüühikahäired on sellise kulu ja ulatusega, et ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. O S esineva püsiva raske psüühikahäire tõttu vajab O S kestvalt psühhiaatrilist ravi, milleks O S poolne koostöövalmidus puudub. O S ei saa ravi vajadusest aru. Ravi katkestamisel muutub O S käitumine dementsusest ja alkoholitungist tingituna sageli vägivaldseks, mistõttu vajab pikaajalist psühhiaatrilist ravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. O S võib erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks paigutamata jätmisel käituda ennast ja teisi kahjustavalt. Iseseisvalt ta ei kasuta haigusteadvuse puudumise tõttu ravimeid ja kasutab alkoholi ning muid keelatud psühhoaktiivseid aineid. Haigussümptomite intensiivistudes on tema käitumine ohtlik ja ettearvamatu. O S esineva raske psüühikahäire tõttu ei tule ta toime iseseisva elukorraldusega. O S psüühilisest seisundist tuleneva ohtlikkuse vähendamine ei ole võimalik teisiti, kui pikaajalise psühhiaatrilise raviga tugevalt kontrollitud tingimustes, mistõttu on meditsiiniliselt näidustatud pideva ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldusteenuse kohaldamine (tl 11). Määrusest samuti nähtub, et puudutatud isik O S avaldas ärakuulamisel kohtule, et on on Valkla Hooldekodus olnud juba neli aastat. Tervis muutus halvaks 2000.a. toimunud avarii tagajärjel. Oli 2 nädalat koomas ja see vist mõjus ajule. Praegu on tervis parem, psühhiaater käib regulaarselt ja O S võtab pidevalt tablette. Narvas elavad ema ja õde. O S oma väitel mõistab, et on hooldekodus agressiivsuse tõttu ja kinnitab, et lubab ka väljaspool hooldekodu jätkata ravimite võtmist. Taotleb enda üleviimist mõnda elukohale lähemasse hooldekodusse, mis oleks avatud. Siis saab ema teda külastada. Praegu lähedased külas ei käi, sest ema ei saa kaugelt käia ja ta ei oskagi tulle. O S ei meeldi, et hooldekodus raha kätte ei anta, mis elu see on. O S ei kavatse eluks ajaks hooldekodusse jääda (tl 9). O S määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob avaldas kohtule esitatud seisukohas, et O S vajab jätkuvalt ravi ööpäevaringselt tugevdatud järelevalve all, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole O S suhtes võimalik rakendada. O S kinnisesse raviasutusse paigutamist tinginud varasemalt esinenud asjaolud ei ole ära langenud, isik vajab jätkuvalt ravi ja viibimist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses (tl 10). Telefoni teel tsiviilasjas nr 2-09-55324 ärakuulatud O S avaldas, et ei ole kindlat arvamust oma poja tervise seisundi kohta. Arvab, et selle peab otsustama arst ning kinnitas, et oma tervise seisundi tõttu ei tule ta oma pojaga kodus toime, näiteks kontrollida ravimite võtmist (tl 10). 12.07.2010.a Taurus Konsultatsioonid OÜ psühhiaatria dr Kiri Mägi arstitõendi nr 122 (tl 5) kohaselt viibis O S psühhiaatri vastuvõtul 12.07.2010.a. Põhjus: F02.84-Segatüüpi dementsus (alkohol, peatrauma). F10.21-Alkoholsõltuvus. Psühhiaater tuli järeldusele, et O S vajab pideva regulaarse ravi jätkamist psühhofarmakonidega. Patsient vajab abi ja juhendamist elu korraldamisel ja igapäevastes toimingutes ning järelevalvet. Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused

6.Kohus leiab, et Narva linna avaldus O S kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3(4)

2-10-42171

7.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud.
8.Kohus on käesoleva kohtumääruse punktis 5 tuvastanud, et O S esineb raske püsiva kuluga psüühikahäire- dementsus, kaasuva haigusena alkoholsõltuvus. O S esinevad psüühikahäired ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Lähtudes tsiviilasjas nr 2-09-55324 kohtule 30.12.2009.a esitatud eksperdiarvamusest ning käesolevas asjas esitatud psühhiaatri dr. Kairi Mägi arstitõendist ei ole O S psüühilises seisundis toimunud märkimisväärset positiivset dünaamikat. O S ise peab end vaimselt täiesti terveks ja ravi vajadust ei mõista. Ravimite mittetarvitamisel ja keelatud ainete, sh alkoholi kasutamisel võib olla ohtlik enda ja ümbritsevate suhtes. Arvestades O S psüühilist seisundit vajab ta edaspidist viibimist ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega hoolduse osakonnas.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et O S vajab edasist viibimist ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Raske psüühikahäire tõttu vajab O S kestvalt psühhiaatrilist ravi, milleks O S poolne koostöövalmidus puudub. O S ei saa ravi vajadusest aru. Ravi katkestamisel muutub O S käitumine dementsusest ja alkoholitungist tingituna vägivaldseks, mistõttu vajab ta pikaajalist psühhiaatrilist ravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ja tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. O S eestkostja O S avaldas kohtule, et ei tule pojaga kodus toime. Seega ei ole võimalik O S suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada O S kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o. kuni 16. novembrini 2011.a (TsMS § 538 lg 2).
10.TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium