Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-10-43027 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 13.06.2010 algatas Viru tööpiirkonna kohtutäitur Terje Tšapis A P suhtes sissenõudja M U avalduse alusel Harju Maakohtu 19.10.2009 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-07-33462 ja Harju Maakohtu 26.04.2010.a kohtumääruse nr 2-07-33462 täitmiseks täitemenetlused. 30.06.2010 koostas kohtutäitur mõlemas täiteasjas riiklikust pensionist kinnipidamise aktid. 12.07.2010.a esitas A P lepinguline esindaja pensionist kinnipidamise aktide peale kaebuse, milles palub aktid muuta, kuna aktides on arvestamata jäetud TMS § 132 lg 1 sätestatud piirang. 05.08.2010.a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. A P lepinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe esitas kohtule kaebuse kohtutäitur Terje Tšapise 05.08.2010.a otsuse täiteasjades nr 169/2010/541 ja 169/2010/540 peale. Kaebuse kohaselt kohtutäitur Terje Tšapise 30.06.2010.a rahalise nõude (pension) arestimise aktide täiteasjades nr 169/2010/541 ja 169/2010/540 kohaselt arestitakse kaebuse esitaja pensionist 50%. Aktide kohaselt riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile väljamaksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast ja arvestades „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“ § 47 lg 3 märgitud piiranguid. 12.07.2010.a esitas avaldaja kohtutäituri otsuste peale kaebuse, paludes muuta 30.06.2010.a rahalise nõudes (pension) arestimise akte täiteasjades nr 169/2010/541 ja 169/2010/540 selliselt, et neisse sisse viia tingimus, et arestimisele kehtib TMS § 132 lg 1 sätestatud piirand (arestimisele ei kuulu ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurune või sellele vastav osa nädala või päeva sissetulekust vastava ajavahemiku kohta). Kaebuses märkis avaldaja, et pension on tema ainuke sissetulek ning see nähtub ka lisatud arveldusarvete väljavõtetest. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et lisaks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 ettenähtud piirangule peab sissetuleku arestimisel arvestama ka TMS § 132 lg 1 sätestatud piiranguga. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtutäitur Terje Tšapise 05.08.2010.a otsus täiteasjades nr 169/2010/541 ja 169/2010/540 ning muuta 30.06.2010.a rahalise nõude (pension) arestimise akte täiteasjades nr 169/2010/541 ja 169/2010/540 selliselt, et neisse sisse viia tingimus, et arestimisele kehtib TMS § 132 lg 1 sätestatud piirang (arestimisele ei kuulu ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurune või sellele vastav osa nädala või päeva sissetulekust vastava ajavahemiku kohta). Kohtutäitur kohtule esitatud kirjalikus seisukohas osundab, et võlgnik ei ole kohtutäiturile tõendanud oma sissetulekuid määral, mis võimaldaksid õiguskindlalt tuvastada võlgniku sissetulekutena vaid 4964 krooni. Näiteks on võlgnik kohtutäiturile avaldanud 01.09.2010 suuliselt (mida saab tunnistajana kinnitada ka sissenõudja), et ta saab oma lastelt igakuiselt materiaalset toetust. Võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik saanud lisasissetulekuid (mh 12.07.2010, summas 1000 krooni). Samas ei kajastu võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud vara- ja võlgade nimekirjas nimetatud sissetulekud üldse. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud seeläbi tõeseid andmeid oma varalise seisundi kohta. Võlgnik avaldas, et elab oma lähikondse (tütre) juures viimasele kuuluvas elamus, mis võimaldab võlgnikul omakorda säästa kommunaalkulusid. Kohtutäituri hinnangul ei riku seega 50% ulatuses võlgniku pensionile sissenõude pööramine võlgniku õigustatud huvisid omada igakuiselt piisava suurusega sissetulekut. 2(5)

2-10-43027 Seega ei ole võlgniku õigusi täitemenetluses tema pensionile sissenõude pööramisel rikutud. Kui kohus siiski leiab, et täitemenetluse läbiviimisel on rikutud TMS § 132 lg 1 sätestatut, palub kohtutäitur kohtul jätta antud asjas kohaldamata TMS § 132 lg 1 sätestatu, selle vastuolu tõttu põhiseadusega. Kohtutäitur leiab, et antud kaasuse konteksti arvestades, rikub TMS § 132 lg 1 sätestatu ka Põhiseaduse (PS) §-st 14 tulenevat õiglase menetluse tagamise nõuet. PS § 14 kohaselt, õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Nimelt, arvestades, et sissenõudja nõuab seadusega (TMS) sätestatud legaalse sissenõudemenetluse kaudu võlgnikult kahjuhüvitise (150000 krooni ja kohtumenetluse kulude (19740 krooni) hüvitamist, siis TMS § 132 lg 1 välistab juhtudel, mil võlgniku sissetulekud ei ületa kehtivat palga alammäära (s.o 4350 krooni) sissenõudja võlanõude rahuldamise täielikult. Käesolevas kaasuses on võlgnikul tuvastatud pangakontole laekuva igakuise sissetulekuna 4964 krooni, misläbi saaks TMS § 132 lg 1 järgi kinni pidada igakuiselt 614 krooni. Nimetatud summat arvestades moodustaks ainuüksi sissenõudjale võlasumma tasumiseks kuluv aeg 277 kuud ehk ca 23 aastat. Kuivõrd aga võlgniku poolt makstavast summast arvestatakse maha täitekulud (kohtutäituri tasu ja otsesed täitekulud), pikeneb võlanõude sissenõudmise aeg ajaliselt veel pikemaks. Arvestades ka võlgniku vanust (võlgnik on 66 aastane) ja kohtutäiturile avaldatud varalist seisu, võib eeldada, et võlanõue jääb suures enamuses rahuldamata. Seega olukorras, kus võlgnik omab reaalset sissetulekut, välistab või piirab seadus eelnimetatud võlanõude rahuldamise, pannes sellega sissenõudja ebaproportsionaalselt ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlgnikuga, misläbi ei ole, arvestades ka võlanõuete suurust, tagatud õiglase menetluse tagamine sissenõudjale. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavale õiguste ja vabaduste olemust. TMS § 132 lg 1 toodud, võlgniku sissetulekute arestimisele sätestatud piirang moonutab sissenõudja õiguse - õigus saada kohtulikult tunnustatud õiguse tegelikku täitmist olemust. Vaatamata asjaolule, et sissenõudja omab TMS § 2 lg 1 kohast jõustunud täitedokumenti, on selle täitmisele seatud ülemäärane piirang (arvestades võlgniku varalist seisukorda) sissenõudja õiguse realiseerimiseks ja seeläbi õigusrahu saavutamiseks vaidlusaluses õigussuhtes. Eelviidatud täitemenetluse läbi viimisel võib väita, et täitedokumendist tuleneva õiguse realiseerimisele ei laiene sisuliselt PS-ga sätestatud kohtulik kaitse, mis on sisuliselt olematu. Kokkuvõtvalt leiab kohtutäitur, et täiteasjades 029/2010/540 ja 029/2010/541 koostatud rahalise nõude arestimise aktid on koostatud õiguspäraselt ning puudub alus nimetatud aktide tühistamiseks või muutmiseks. Kohtutäitur palub jätta A P kaebus rahuldamata. Juhul kui kohus tuvastab, et täiteasjades 029/2010/540 ja 029/2010/541 koostatud rahalise nõude arestimise aktides ei ole järgitud TMS § 132 lg 1 nõudeid, jätta kohaldamata TMS § 132 lg 1 selle vastuolus oleku tõttu Põhiseaduse § 11 ja § 14 sätestatuga ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Sissenõudja kirjalikus seisukohas leiab, et seadusega on kaitstud võlgnik A P, samal on jäetud kahju saaja õigused kaitseta. Võlgnik omab lisaks pensionile varjatud sissetulekud maksmata teenuste ja toetuste saamise kujul. Toimunud kohtumenetluse käigus on võlgnik teatanud kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale, et talle tagavad eluaseme ja kõik eluks vajaliku tema lapsed. Ta elab koos tütreperega luksuslikus eramus Rakveres. Peale laste on võlgnikul abikaasa V P, kes omab samuti sissetulekuid. Lastelt rahalise toetuse saamist näitab konto väljavõte (tütar A ülekanne 1000 krooni) ja samasuguseid toetusi võib olla ka teistelt lastelt sularahas. Statistikaameti 13.09.2010.a ametliku seisukoha „Leibkonna mõiste ja sissetulek“ järgi loetakse sissetulekuks ka eluaseme omamine või kasutamine või turuhinnast madalama summa eest üürimine. Seda sissetuleku liiki nimetatakse kaudseks rendiks ning sisuliselt tähendab see rahalist summat, mida peaks maksma, kui peaks eluaset turuhinnas üürima. Võlausaldaja arvamusel võlgniku A P olemasolevaid sissetulekuid ja toetusi arvestades ei riiva 50% pensioni kinnipidamine tema elutarbeliste vajaduste rahuldamist ega inimväärikust. Kohtumääruse põhjendused 3(5)

2-10-43027 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning täitetoimikutega nr 169/2010/540 ja 169/2010/541 leiab, et kaebus tuleb rahuldada. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtule esitatud A P pangakonto väljavõttest (ajavahemik 27.01.2010 – 27.07.2010, tl 10) nähtub, et A P sissetulekuks on pension summas 4964 krooni igakuuliselt. Samast väljavõttest nähtuvalt 12.07.2010.a kandis A T A P kontole 1000 krooni. Muid summasid ei ole A P kontole laekunud. Täitetoimikutest nähtub, et kohtutäitur ei ole muid A P sissetulekuid täitemenetluses tuvastanud. Riigikohus 07.06.2007.a. määruses nr 3-2-1-68-07 on leidnud, et TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 1 p 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Riigikohus on samuti leidnud, et RPKS § 47 kohaselt tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et A P ainus sissetulek on riiklik vanaduspension 4964 krooni ning muud regulaarsed sissetulekud tal puuduvad. Kohus tuvastas, et A T saadud summa 1000 krooni puhul on tegemist ühekordse maksega. Kohus leiab, et seda summat ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130-132 mõttes, sest sellisel juhul ei ole mittetöötava võlgniku korral võimalik kindlaks määrata, mitme kuu peale ette tuleks kontole laekunud summast jätta võlgnikule alles mittearestitav summa. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna avaldaja ainsaks sissetulekuks on riiklik pension ja avaldajale jääv sissetuleku osa pärast pensionist 50% kinnipidamist on väiksem TMS § 132 lõikes 1 sätestatud määrast on nimetatud summat ületavas osas olnud kinnipidamised ebaseaduslikud. Kohus ei pea põhjendatuks kohtutäituri väited, et antud juhul TMS § 132 lg 1 sätestatud piirangu kohaldamine on vastuolus põhiseadusega kuna see oluliselt riivab sissenõudja õigusi ja huvisid. Põhiseaduse § 14, mille võimalikule vastuolule kohtutäitur viitab, ei ole vastuolus TMS §-ga 132. Asjaolu, et võlgniku praeguse varalise olukorra tõttu venib täitemenetlus, ei ole selliseks põhiõiguse riiveks, mida on põhiseaduses silmas peetud § 14 all. Paragrahvi eesmärgiks on sätestada avaliku võimu kohustatud õiguste ja vabaduste tagamisel. TMS § 132 lg 1 eesmärgiks ei ole sissenõudja nõude rahuldamata jätmine. Kohus ei näe vastuolu Põhiseaduse §-ga 11 sissenõudja õigus 4(5)

2-10-43027 täitedokumendi täitmisel on tagatud täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.. Täitemenetluse seadustikus on seadusandja näinud ette võlgniku kaitseks piirangud vaid selleks, et tagada võlgnikule elatusvahendite olemasolu. Kohus on seisukohal, et A P poolt esitatud kaebus kohtutäitur Terje Tšapise 05.08.2010.a otsusele täiteasjades nr 169/2010/540 ja 169/2010/541 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kohtutäitur ei ole täiteasjades nr 169/2010/540 ja 169/2010/541, millega on arestitud ja kinni peetud A P sissetulek arvestanud TMS §-s 132 lg 1 sätestatud piirangut. Seega tuleb tühistada kohtutäituri Terje Tšapise 05.08.2010.a. otsused täiteasjades 169/2010/541 ja 169/2010/540 ja kohustada kohtutäitur Terje Tšapist muutma kohtutäituri 30.06.2010.a. rahalise nõude (pension) arestimise akte täiteasjades nr 169/2010/541 ja 169/2010/540 selliselt, et neisse sisse viia tingimus, et arestimisele kehtib TMS § 132 lg-s 1 sätestatud piirang (arestimisele ei kuulu ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurune või sellele vastav osa nädala või päeva sissetulekust vastava ajavahemiku kohta). Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi kohus teeb määruse avaldaja huvides, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.