TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-25583/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 27.10.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1747

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-25583

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2010, Narva

Tsiviilasja number

2-10-25583

Tsiviilasi

Narva linna avaldus eestkoste seadmises täisealise isiku üle

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu; asukoht: Linda 4, 20309 Narva; e-post: [email protected]) Avaldaja esindaja: Galina Vologdina Asjast puudutatud isikud: V B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) V B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kirjalik menetlus

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Narva linna avaldus.

2.Määrata V B eestkostjaks V B, kellele anda esindusõigus eestkostetava V B suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. oktoober 2013.

4.V B on V B seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt

Sarnased lahendid

TSÜS

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6). Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 28. mail 2010 Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt on V B vanaduspensionär, kes põeb vaskulaarset demetsust ning on arvel psühhiaatri juures. Tal on rasked mälu- ja liikumishäired, ta ei saa oma tegusid hinnata ega neid juhtida, mistõttu vajab ta eestkoste seadmist. Avaldaja arvamusel eestkostjaks sobiks V B poeg V B, kes elab koos eestkostet vajava isikuga. V B isiklikud omadused ja võimed võimaldavad temal täita eestkostja ülesandeid. V B teine poeg O B elab aadressil XXX, Narvas ning on andnud oma nõusoleku, et tema ema eestkostjaks saab V B. Avaldajal puudub info muude isikute kohta, kes oleksid võimelised täitma V B eestkostja ülesandeid. Eeltoodu alusel palub avaldaja seada V B üle eestkoste ning määrata tema eestkostjaks V B. Viru Maakohus võttis 3. juunil 2010 Narva linna avalduse menetlusse ning määras V B esindaja riigi arvel. Viru Maakohus määras 17. juuni 2010 määrusega V B ekspertiisi, mille eesmärgiks oli kindlaks teha, kas V B vaimne seisund lubab tal aru saada oma tegude tähendusest ja juhtida neid sel määral, et korraldada oma elu iseseisvalt ja langetada otsuseid. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis V B eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 23. septembril 2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 25, mille kohaselt V B teadvus on selge, ta on enda isikus, ajas, kohas desorienteeritud, ei tunne ära lähedasi. Tema küsimustest, korraldustest aru ei saa, ta on saamatu, abitu, ta ei ole suuteline iseseisvalt millegagi tegelema. Alanenud tunduvalt nii lühi- kui ka kaugmälu ning intellektuaalne tase. Ekspert jõudis järeldusele, et V B kannatab Altžheimeri tõvest tingitud dementsuse (nõrgamõistlikkuse) all. Ta pole suuteline oma vaimse seisundi tõttu iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, s.h ka pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust, psüühilise seisundi tõttu pole teda võimalik kohtuistungil ära 2/5

2-10-25583 kuulata ega ka tema tavalises keskkonnas. Eeltoodu alusel leiab ekspert, et V B tuleb määrata eestkostja, kes hakkaks tema eest elu korraldama, langetama otsuseid ning teostama tehinguid. Eestkostet vajab ta elu lõpuni, kuna tema seisund pidevalt halveneb. Eestkostet vajava isiku esindaja arvamus Viru Maakohtu 03. juuni 2010 määrusega oli V B määratud esindaja riigi arvel, tema esindajaks oli nimetatud advokaat Leanika Tamm. Esindaja esitas 22. oktoobril 2010 Viru Maakohtule oma arvamuse eestkoste seadmise vajaduse osas. Esindaja kohtus esindatavaga ning kohtumisel selgus, et V. B on desorienteeritud ajas ja kohas, ei suuda meenutada, kus ta asub, küsimustele ei vasta. Esindajaga ta suhelda ei soovinud. Esindaja rääkis V B, vestlusest selgus, et V B ei tule toime igapäevaeluga, lihtsamaid toiminguid tuleb talle meenutada ning abistada, ta ei suuda orienteeruda korteris, kus ta elab. Esindaja on veendunud, et isikule on vajalik eestkoste seadmine. Esindaja arvates, on V B poeg V B sobiv isik eestkostja määramiseks. V B ei ole tehinguvõimeline ning valimisõigus tuleb talt ära võtta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab V B psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa V B ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning ta ei suuda ise oma elu korraldada. Avaldaja leiab, et V B tuleb seada eestkoste tema isiklike huvide ja õiguste kaitseks. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V B suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkoste seadmist elu lõpuni. V B esindaja on arvamusel, et ta ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. 3/5

2-10-25583 TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulas isiku ära esindaja vahendusel ning eestkostet vajava isiku tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et oma psüühilise seisundi tõttu ei ole V B võimeline ise oma elu korraldama ega otsuseid langetama ega tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Seetõttu on kohus seisukohal, et V B tuleb määrata eestkostja tema asjade ajamiseks ning tema eest hoolitsemiseks. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohtule oli esitatud kirjalik avaldus, millest tuleneb V B soov olla oma ema V B eestkostjaks. Nagu tuleneb avaldusest on V B sobiv isik eestkostja määramiseks. V. B on teine poeg O B, kes avaldas oma nõusoleku, et ema eestkostjaks määratakse V B. Muid sugulasi ega muid isikuid, kes võiks olla V B eestkostjaks ei ole avaldajale teada. Seega leiab kohus, et V B on sobiv eestkostja kandidaat. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V B kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Avaldaja palus määrata eestkostjat viieks aastaks. Eksperdi arvamusest tuleneb, et V B vajaks eestkostjat elu lõpuni, kuna tema seisund pidevalt halveneb. Kuna seaduse järgi peab kohus iga kolme aasta järel kontrollima eestkoste vajadust ning seadus ei võimalda eestkoste seadmist elu lõpuni, leiab kohus vajalikuks ja otstarbekaks seada V B üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 27. oktoober 2013, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkoste pikendamiseks tuleb eestkostjal või eestkosteasutusel esitada kohtule vastavasisuline avaldus. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. 4/5