lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-18019/12

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 25.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-18019/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
975
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-18019

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010.a Jõhvis kell 16.00

Tsiviilasja number

2-10-18019

Kohtunik

Marge Tamme

Tsiviilasi

O.T.`i kaebus kohtutäitur N.M. 06.04.2010 otsuse peale.

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2010

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: O.T. (IK: xxx, elukoht xxx)

esindajad

Avaldaja esindaja: R. L. (volikirja alusel) Puudutatud isik: N. M. (asukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja: M. M. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON . Jätta rahuldamata kaebus kohtutäituri N.M. tegevusele täitemenetluse alustamise kohta täiteasjas 042/2010/392 ning otsuse tühistamise kohta kohtutäituri tasu kohta täiteasjas 042/2010/392

Menetluskulud jäävad avaldaja kanda

Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

O.T. esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur N.M. 06.04.2010 otsuse peale. Viru Maakohtu 22.04.2010 määrusega jäeti taotlus käiguta, selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 12.05.2010. Esitatud kaebuse kohaselt esitas O. T. 10.03.2010 kaebuse kohtutäiturile tema tegevuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. 06.04.2010 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata põhjndusel, et Ivo T. esitas täitmisavalduse ja

Viru Maakohtu 18.05.2009 ja 10.06.2009 kohtumäärused 2-08-67334, millega on määratud kindlaks lapsega suhtlemine. Kuna antud määrused on sundtäidetavad, jättis täitur kaebuse rahuldamata. Kuna 19.03.2010 tegi kohus tsiviilasjas nr. 2-08-67334 määruse, milles kohustas menetlusosalisi, so O.T.`it ja Ivo T.`it osalema lepitusmenetluses kestvusega 3 kuud, kuni 19.06.2010, siis puudus kohtutäituril alus täitemenetluse alustamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt palus avaldaja tühistada kohtutätirui 06.04.2010 otsus täiteasjas nr. 042/2010/392, lõpetada täitemenetlus ning tühistada kohtutäituri tasu summas 2 190 krooni väljamõistmise otsus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
28.juunil 2010.a esitas puudutatud isik N.M. seisukoha O. T.`i kaebusele. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt on täitemenetlust alustatud põhjendatult, täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 18.05.2009 ja 10.06.2009 kohtumäärused tsiviilasjas nr. 2-08-67334. Nõude sisuks oli lapsega suhtlemise võimaldamine kuni avalduse lahendamiseni kohtus. Kohtutäiturile esitatud määrused on tehtud esialgse õiguskaitse avalduse lahendamiseks. Seega puudub alus otsuste tühistamiseks.

KOHTUISTUNG

09.septembri 2010.a eelistungil jäi avaldaja esitatud taotluse juurde. Avaldaja teatas, et ta pöördus varem sama kohtumäärusega mitme täituri poole, siis selgitati talle, et teda ei saa keegi aidata, kui aga pöördus tema abikaasa, siis algatati täitemenetlus. Avaldaja tegi kohtutäitur N.M.le täitmisavalduse, selle peale helistas täitur talle ja ütles et ta ei saa täitemenetlust nõuda. Puudutatud isiku N.M. esindaja esitas Justiitsministeeriumi arvamuse, mis selgitab, kas kohtutäitur võib tegutseda esialgse õiguskaitse määramise raames.
12.oktoobri 2010 kohtuistungil teatas avaldaja, et kohtutäiturite poole pöördumisel soovitati tal pöörduda kohtusse ja algatada lepitusmenetlus. Avaldaja esitas kohtule kohtutäitur R. K.`i otsuse. Avaldaja sõnul on see otsus näiteks, et ta pöördunud konkreetselt ühe täituri – R. K.`i poole, kes talle kirjalikult vastas. K. M. ei võtnud teda vastu. N.M.`ga nad arutasid seda asja ja ta kirjutas avalduse. N.M. helistas järgmisel päeval tagasi ja selgitas, et määruses ei olnud märgitud lapse elukohta, kelle juures laps elab. Määrus oli koostatud valesti. Soovitati alustada lepitusmenetlust. Lapse üleandmine toimus lastekaitsespetsialisti juuresolekul, isa ei tagastanud last ja avaldaja ei näinud last 3 päeva. Isa võttis lapse, kuid ei tagastanud last. Kohtunik T. Š. helistas I. T.ile ja veendus, et laps on tema juures. Avaldajale ta last tagasi ei andnud. T. Š. tegi uue määruse ja peale uue kohtumääruse saamist pöördus avaldaja kohtutäituri poole. Avaldaja ei saa aru, miks tema abikaasa määrus võeti täitmisele, tema oma aga mitte. Praegu kehtib korralikult tehtud kohtumäärus. Avaldaja jaoks ei ole asi ainult rahas, vaid selles, kuidas I. T. rikub kohtumäärust. Avaldaja ei ole kohtutäituri tasuga nõus, avaldaja palub lõpetada ebaseaduslikult alustatud täitemenetlus ja tühistada kohtutäituri tasu nõue. Puudutatud isiku N.M. esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Esindaja selgituste kohaselt oli täituri poole pöörduja nõudeks poeg G. T.`i tagastamine. N.M. ei algatanud täitemenetlust, kuna kohtumääruse resolutsioonis ei olnud sellist punkti sees, et oleks saanud algatada. Sellepärast lükati avaldaja avaldus tagasi. O.T. on esitanud tõendi hiljem 05.05.2010. Uue kohtumääruse täitmise nõue jäi samaks. Algatati täitemenetlus, aga kohtutäitur seda täita ei saanud. Täitemenetlust ei alustatud, kuna kohtutäituri sõnadel oli hageja ise juba lapse kätte saanud ja määruse täitmisel ei olnud mõtet. Kohtutäituril ei ole midagi lisada, kuna tegemist oli esialgse õiguskaitse määrusega. Kohtutäitur võttis selle teadmiseks. Kohtutäituril on õigus nõuda tasu oma töö eest. Kohtutäitur jääb oma seisukoha juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tuginedes Täitemenetluse seadustiku § 11 lg.1 p. 4 on kohtu pädevuses läbi vaadata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus. Kohus tutvunud kaebuse ja puudutatud isiku vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste ja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses on avaldaja taotlenud nii täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 042/2010/392 kui ka selles tehtud otsuse tühistamist. Täitemenetluse lõpetamise aluseks on kaebaja nimetanud Täitemenetluse seadustiku § 48 p. 7. Nimetatud seadusesätte kohaselt tuleb täitemenetlus lõpetada kui täitemenetlus on põhjendamatult alustatud täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohus ei ole tuvastanud täitemenetluse põhjendamatut alustamist. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust esialgse õiguskaitse rakendamise kohtumääruse täitmiseks, mille kohta on kujunenud välja ka kohtupraktika. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.novembri 2009a määrus 3-2-1-118-09 p.13 ja 17.septembri 2009a määrus 3-2-1-86-09 p.12 selgitavad määruse sundtäidetavust. Sundtäidetavus esialgse õiguskaitse raames on põhjendatud seetõttu, et laps ei kaotaks oma vanemaga kontakti enne tema poolt esitatud avalduse sisulist lahendamist .Seda selgitab ka Justiitsministeerium oma vastuses Ühendusele Isade eest 15.02.2010 ,kirja nr 10.1-8/832 , millise esitas kohtule 09.septembri 2010a kohtuistungil kohtutäituri esindaja. Kohus leiab, et kohtutäituri seisukoht ,mille kohaselt kohtutäiturile esitatud täitmisavaldused on sundtäidetavad, on tinginud täitemenetluse põhjendatud alustamise, mis omakorda tingib kohtutäituri poolt ka täitemenetluse eest tasu nõudmise. Tuginedes Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning täitemenetluse põhjendatud alustamise korral ei ole alust tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust.

Menetluskulud Kaebused kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses tuginedes TsMS § 475 lg.1p.15-le. Tuginedes TsMS § 172 lg.7 kui kohus algatab hagita menetluse üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Tuginedes TsMS § 174 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude väljamõistmist menetlusosalised ei ole istungimenetluses taotlenud. Kohtunik Marge Tamme

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium