Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED:

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud P. R. esitas 27.02.2006 Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse P. OÜ vastu, milles palus tööandjalt välja mõista puhkepäevadel töötamise eest saamata jäänud kompensatsiooni 25 574 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.04.2006 otsusega avalduse. P. OÜ esitas 11.05.2006 Harju Maakohtule taotluse P. R. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. P. R. (hageja) esitas 14.06.2006 hagiavalduse, milles palus P. OÜ-lt (kostja) välja mõista 25 574 krooni, sh töötatud puhkepäevade eest 17 049,33 krooni ja lisatasu 8524,67 krooni. 07.03.2007 suurendas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 49 279,53 krooni ja viivise 11% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2005 töölepingu nr. XXXX.- XXX, mille alusel asus hageja tööle projektijuhi ametikohale, brutopalgaga 19 394 krooni kuus. Töölepingu p 3.1 kohaselt oli hageja tööaja kestuseks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, kooskõlas lepingu p 7.2 olid hageja üldisteks puhkepäevadeks laupäev ja pühapäev. Töölepingu sõlmimisel teavitati hagejat, et töö iseloomust tingituna tuleb arvestada ka puhkeajal töötamisega, kuid puhkeajal töötamine lubati sellisel juhul hagejale hüvitada. Hagejale teadaolevalt ei koostanud kostja tööajagraafikut ega tutvustatud seda töötajatele, töötamine toimus töölepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja korraldab erinevate ettevõtete personalile suunatud meelelahutusüritusi, hageja üheks tööülesandeks oli taoliste ürituste organiseerimine. Hageja poolt täitmisele kuulunud tööülesannete iseloom eeldas vajadusel ka töötamist puhkepäeviti, seega leppisid pooled kokku, et töövälisel ajal töötamine hüvitatakse hagejale vaba aja andmisega mõlemale poolele sobival ajal. 25.01.2006 lõppes poolte vaheline töösuhe. Ajavahemikul 07.02.2005 kuni 25.01.2006 töötas hageja 33 puhkepäeval. Kostja poolt hagejale antud tööülesannete maht ja graafik ei võimaldanud hagejal eelpool nimetatud puhkepäevadel töötatud aja eest vabu päevi võtta. Hagejale makstud lõpparve ei sisaldanud hüvitist 33 puhkepäeval töötatud aja eest. Samuti ei ole hageja saanud vabu päevi puhkepäevadel töötamise eest. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja väited puhkepäevadel töötamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on tõendamata hageja töötamine õhtusel ja öisel ajal. Isegi kui hageja tõepoolest kõigil enda poolt väidetud kuupäevadel kostja poolt korraldatud üritustel viibis, tegi ta seda vabatahtlikult ning oma puhkeaja arvel, mis ei ole keelatud ning mida kostja töötajad meelelahutuslikel eesmärkidel sageli ka teevad. Kostja pole andnud hagejale korraldust õhtusel ja öisel ajal ning riigipühal töötamiseks, mistõttu puudub hagejal kohustus vastaval ajal vastavatel üritustel viibida ning seetõttu ka igasugune õigus selle eest tööandjalt

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207 hüvitist nõuda. Hageja töötamine puhkepäevadel ei toimunud graafikuväliselt. Hageja osalemist tema poolt läbiviidud üritustel tuleb käsitleda töötamisena töögraafiku järgselt. Hageja rahalise hüvitise nõuet ei saa rahuldada ka põhjusel, et pooled olid selle võimaluse omavahelise kokkuleppega välistanud vaba aja andmisega. Hageja poolt reaalselt töötatud puhkepäevad hüvitati vaba aja andmisega. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 18.06.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 574,94 ja viivise protsendina põhinõudelt, s.o 25 574,94 kroonilt kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus juhindus palgaseaduse (PalS) § 15 lg 1, mille kohaselt töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega. PalS § 15 lg 2 järgi puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast. PalS § 16 lg 1 kohaselt riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Kohtuotsuse kohaselt leidis tõendamist, et pooled sõlmisid 07.02.2005 töölepingu nr. XXXXXXX (I köide lk 22-23) ja lepingu punktide 2.1 ja 3.1 järgi asus hageja tööle projektijuhi ametikohale tööaja kestusega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Pooltevaheline töösuhe lõppes 25.01.2006. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja üldisteks puhkepäevadeks olid laupäev ja pühapäev. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja korraldab erinevate ettevõtete personalile suunatud meelelahutusüritusi ning hageja üheks tööülesandeks oli taoliste ürituste organiseerimine. Ka ei ole vaidlust selles, et hageja poolt täitmisele kuulunud tööülesannete iseloom eeldas vajadusel ka töötamist puhkepäeviti ning et pooled leppisid kokku, et töövälisel ajal töötamine hüvitatakse hagejale vaba aja andmisega mõlemale poolele sobival ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda hageja poolt nõutud kuupäevade eest hüvitist ning kas hagejal oli kohustus vaidlusalustel kuupäevadel täita tööülesandeid. Pooled on erinevatel seisukohtadel ka selles, kas hagejale on puhkepäevadel töötatud aja eest vabu päevi antud. Hageja väitel töötas ta ajavahemikul 07.02.2005 kuni 25.01.2006 täiendavalt 33 puhkepäeval (II köide lk 43). Kostja vastuväitel ei täitnud hageja tööülesandeid järgmistel kuupäevadel: 22.05.2005, 03.07.2005, 24.07.2005, 07.08.2005, 14.08.2005, 28.08.2005 (II köide lk 125). Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud kuupäevadel toimusid turundusüritused, kuid kostja väidetel ei pidanud hageja teisel päeval, s.o pühapäeval tööülesandeid täitma. Kostja nõustus kohtuistungil sellega, et hageja täitis tööülesandeid 21.05.2005, 28.05.2005, 04.06.2005, 19.06.2005, 02.07.2005, 23.07.2005, 30.07.2005, 06.08.2005, 13.08.2005, 27.08.2005, 03.09.2005, 17.12.2005 ja 14.01.2006 (II köide lk 117). Kostja on seisukohal, et nimetatud päevadel töötamise eest on hagejale vabu päevi antud. Kostja väidetel ei täitnud hageja tööülesandeid 19.02.2005, 20.02.2005, 03.06.2005, 11.06.2005, 31.07.2005, 16.09.2005, 17.09.2005, 22.10.2005, 29.10.2005, 05.11.2005, 11.12.2005, 24.12.2005, 06.01.2006 ja 08.01.2006 (II köide lk 43). Vastavalt töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 14 lg 1 on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Seega lasub kostjal kohustus tõendada hagejale puhkepäevadel töötamise hüvitamine. Kohtule esitatud tööaja arvestus kajastab üksnes 2005.a mais, juunis, juulis, augustis, septembris, detsembris ning 2006. jaanuaris töötatud puhkepäevi ja töötajale antud vaba aega (I köide lk 35). Nimetatud tööaja arvetusest ei nähtu hageja kõiki töötatud päevi ning töötunde. Kohtule ei ole esitatud TPS § 14 lg 1

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207 sätestatud tööaja arvestust. Nimetatud asjaolu kinnitab hageja väidet selle kohta, et tööaja arvestust vastavalt TPS-le kostja ei pidanud. Ka on osundatud dokument koostatud kohtumenetluse käigus ja kostja lepingulise esindaja poolt (II köide lk 101). Kuna kostja ei pidanud hageja kohta tööaja arvestust nõuetekohaselt, tuleb lähtuda hageja poolt kohtule esitatust. Ka ei ole kostja millegagi tõendanud oma vastuväiteid, et hagejale on vabu päevi antud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi kohtule esitatud eelpool viidatud tööaja arvestus nimetatud asjaolu ei tõenda. Kuna asja sisulisel arutamisel ei leidnud tõendamist, et kostja oleks hagejale vabu päevi andnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis puhkepäevadel töötamise eest järgnevate päevade osas: 21.05.2005, 28.05.2005, 04.06.2005, 19.06.2005, 02.07.2005, 23.07.2005, 30.07.2005, 06.08.2005, 13.08.2005, 27.08.2005, 03.09.2005, 17.12.2005 ja 14.01.2006, kokku 13 päeva. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt välja toodud töötatud tunde ja pole ka ise pidanud arvestust selles osas (üksnes on märgitud, et nimetatud kuupäevadel/puhkepäevadel on hageja töötanud I köide lk 35), tuleb hüvitise väljamõistmisel lähtuda hagejapoolse tööaja arvestusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis puhkepäevadel töötatud aja eest summas 28 558,30 krooni (3041,34 + 1702,49 + 991,74 + 1702,49 + 3359,30 + 3567,10 + 2978,35 + 2750,94 + 3067,14 + 2750,94 + 661,16 + 1157,03 + 828,28 = 28 558,30). Kohus analüüsis järgmisena, kas hageja on töötanud 22.05.2005, 03.07.2005, 24.07.2005, 31.07.2005, 07.08.2005, 14.08.2005 ja 28.08.2005, kokku 7 päeva (II köide lk 43). Kostja vastuväitel nimetatud päevadel küll üritused toimusid ja need olid kahepäevased üritused, kuid hagejal ei olnud vajadust teisel päeval nendel üritustel viibida. Kohtule esitatud kostja töösisekorraeeskirjade nr. P/1 p 31-40 on sätestatud projektijuhi töökohustused üksnes ulatuses, mis puudutavad projekti ettevalmistust ja andmebaaside haldamist. Nimetatu ei reguleeri projektijuhi töökohustusi, mis on seotud konkreetse projekti juhtimisega, s.t kas tuleb teostada kohapealset järelevalvet jne. Kostja seadusliku esindaja M. K. vande all antud seletuse kohaselt tegi projektijuht tööd kontoris (leppis kokku allhankijatega, ürituse meelelahutust pakkuvate ettevõtete ja toitlustajatega) ja teine pool koosnes kohapealsest järelevalvest (kontrollides kas varasemad kokkulepped on jõus ning olla vahelüliks allhankija ja kliendi vahel). Samuti andis M. K. ütlusi selle kohta, et üritusel on konkreetne ajakava ning projektijuht viibib üritusel teatud kellast teatud kellani. Üritusel viibimise vajadus sõltus ürituse iseloomust (II köide lk 125). Seega on asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et projektijuhi viibimine üritustel oli osaliselt vajalik. Nimetatut kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud I. V., kes oli kostja tegevdirektor ning hageja otsene ülemus (II köide lk 128). Kohus nõustus kostjaga, et projektijuhi viibimine üritustel kogu selle toimumise ajal ei olnud vajalik, kuna projektijuhi töökohustusteks oli projekti ettevalmistus ja sellega seonduv ning üksnes järelevalve. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue töötasu väljamõistmiseks kogu ürituse toimumise aja eest. Seda enam, et pole usutav hageja nõue 22.05.2005 5 tunni, 03.07.2005 5 tunni, 24.07.2005 10 tunni, 31.07.2005 5 tunni, 07.08.2005 11 tunni, 14.08.2005 7 tunni ja 28.08.2005 18 tunni osas. Kohtu arvates pole usutav, et hageja kogu nimetatud aja jooksul seal järelevalvet teostas. Ka on kohus seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal oleks olnud kohustus jääda kahepäevaste ürituste korral ööseks ning järgmiseks päevaks eelpool nimetatud üritustele järelevalvet teostama. Kostja seadusliku esindaja M. K. poolt vande all antud seletuse kohaselt oli Naissaarelt lahkumine võimalik niisamuti nagu Kõrvemaalt. Ka lahkus tunnistaja M. K. kohtuistungil antud seletuse kohaselt 21.05.2005-22.05.2005 toimunud ürituselt Naissaarelt esimese päeva õhtul (II köide lk 125). Ka tunnistaja I. V. andis ütlusi selle kohta, et kui tal oli võimalus ürituselt ära minna, siis ta ka ära läks (II köide lk 129). Seega nõustub kohus kostja vastuväitega, et see, et hageja viibis üritusel kogu selle toimumise aja, polnud seotud talle

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207 antud ning töösisekorraeeskirjadega ettenähtud töökohustustega. Eelpooltoodust tulenevalt ei pea kohus hageja nõuet selles osas põhjendatuks ning see jääb rahuldamata. Viimasena vaatles kohus hageja nõuet, mille kohaselt on ta täitnud tööülesandeid ka 19.02.2005, 20.02.2005, 03.06.2005, 11.06.2005, 16.09.2005, 17.09.2005, 22.10.2005, 29.10.2005, 05.11.2005, 11.12.2005, 24.12.2005, 06.01.2006 ja 08.01.2006, kokku 13 päeva. Kostja vastuväitel ei olnud hageja 19.-20.02.2005 ning 11.06.2005 toimunud ürituste projektijuht, mistõttu ei pidanud hageja neil üritustel tööülesandeid täitma. Asjaolu, et hageja ei olnud 19.-20.02.2005 toimunud ürituse projektijuht, kinnitas ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja I. V. (tl 129). Asjaolu, et hageja oli sinna projekti kaasatud, ei tõenda veel, et hageja oleks nimetatud kuupäevadel ja hageja poolt välja toodud mahus tööülesandeid täitnud. Samuti ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et 03.06.2005, 11.06.2005, 16.09.2005, 17.09.2005, 06.01.2006 ja 08.01.2006 oleks hageja tööülesandeid täitnud. Seega jääb hageja nõue selles osas rahuldamata. Küll aga loeb kohus tunnistaja I. V. ütlustega tõendatuks, et hageja täitis tööülesandeid 22.10.2005, 29.10.2005, 05.11.2005, 11.12.2005 ja 24.12.2005 (II köide lk 129). Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud tööaja arvestuses märgitud töötunde, tuleb lähtuda hageja poolt kohtule esitatud töötundide arvestusest (II köide lk 43). Seega tuleb kostjalt välja mõista hüvitis puhkepäevadel töötatud aja eest summas 4045,64 krooni (865,80 + 865,80 + 826,45 + 826,45 + 661,14 = 4045,64). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis puhkepäevadel töötatud aja eest kokku 32 603,94 krooni (4045,64 + 28 558,30 = 32 603,94). Kuivõrd kohtutäituri vahendusel on täidetud 13.04.2006 töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasi nr. 9.0102/424/06 summas 7029 krooni (I köide lk 5-6), tuleb eelnimetatud summast maha arvestada 7029 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 25 574,94 krooni. Vastavalt VÕS § 1 lg 1 kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega on hageja taotlus viivise 11% aastas kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel väljamõistmiseks kooskõlas seadusega ning tuleb rahuldada. Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda üksnes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest, kuna viivise määr on muutuv. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti hageja nõue saamata jäänud töötasu 23 704,59 krooni saamiseks rahuldamata ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Tunnistajate ütlustest nähtub, et projektijuhil ehk hagejal oli kohustus täita tööülesandeid kuni ürituse lõpuni, olenemata ürituse kestusest. See tähendab seda, et kui üritus oli planeeritud kahepäevasena, oli hagejal kohustus viibida üritusel kahel päeval ning projektijuhil ei olnud võimalik lahkuda, kuna tema vastutas ürituse toimimise ja edukuse eest. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu otsus selles osas põhjendatud ega ka seaduslik, millega jäeti rahuldamata hageja töötasu nõuded kahepäevaste ürituste teise päeva eest kogusummas 10 493,95 krooni (22.05.2005– 826,45 krooni, 03.07.2005- 1108,22 krooni, 24.07.2005 -1748,92 krooni, 31.07.2005 – 865,80 krooni, 07.08.2005 – 1770,72 krooni, 14.08.2005 – 1106,70 krooni ja 28.08.2005 - 3067,14 krooni).

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207 Tunnistaja I. V. on oma ütlustega kinnitanud, et hageja oli kaasatud T. üritustele, mistõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et on tõendamata asjaolu, et hageja 19.-20.02.2005 kuupäevadel tööülesandeid täitis. Maakohus jättis põhjendamatult eelpool nimetatud kuupäevadel hagejale tehtud töö eest töötasu 3693,63 krooni välja mõistmata. Tunnistaja I. V. selgitas, et hageja osales kõikidel Naissaarel toimunud üritustel, mistõttu on põhjendamatu maakohtu väide, et ei leidnud tõendamist asjaolu, et hageja oleks Naissaarel toimunud üritustel (03.06.2005, 11.06.2005, 16.09.2005, 17.09.2005) tööülesandeid täitnud. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada töötasu summas 23 704,59 kr väljamõistmata jätmise osas, ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Apellatsioonikohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes sellele kaevatud osas. Hageja ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu otsust viivise nõude osas (resolutsiooni p 3), mistõttu kohus nimetatut ei käsitle. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõigust. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas hageja töötas 22.05.2005, 03.07.2005, 24.07.2005, 31.07.2005, 07.08.2005, 14.08.2005 ja 28.08.2005a, kokku 7 päeva. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et nimetatud päevadel üritused toimusid, kuid kostja väidete kohaselt ei olnud hagejal vajadust teisel päeval üritustel viibida. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja oma töötajate tööaja arvestust ei pidanud. Maakohus tuvastas õigesti, et P. OÜ töösisekorraeeskirjad ei reguleerinud projektijuhi töökohustuste täitmist seoses tema poolt organiseeritaval üritusel osalemisega, mh järelevalve teostamisega. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul rikkunud menetlusõiguse norme, jättes igakülgselt hindamata seadusliku esindaja vande all antud seletuse ja tunnistaja ning hageja endise otsese ülemuse I. V. ütlused. Kui vaadelda nimetatud isikute poolt antud ütlusi, ei ole võimalik teha järeldust, et hagejale kui projektijuhile andis korraldusi osaleda üritustel üksnes M. K.. Nii väidab M. K. (II kd, tl 127), et: „I. V. oli tol ajal tegevjuht. /.../ Mina jagasin käske projektijuhile. Ma ei väida seda, et hageja ei osalenud nendel üritustel. Hageja läks tööandja korraldusel nendele üritustele, mina andsin selle korralduse juhtida projekti. Need üritused, kus me väidame, et ta ei pidanud seal viibima, ei olnud minu antud korraldus. Telefoni teel oli võimalik pöörduda projektijuhi poole.“ Tunnistaja I. V. (II kd, tl 128) väitab, et: „Olin hageja ülemus OÜ-s P., otsene juht. Korraldusi andsin hagejale mina.“ Nimetatust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et hagejale võisid töökohustusi tegelikkuses anda nii M. K. kui I. V.. Kostja seadusliku esindaja M. K. vande all antud seletuste kohaselt koosnes hageja töö 50 % ulatuses tööst kohapeal ja 50 % ulatuses kontoris; hageja kui projektijuhi ülesandeks oli teostada kohapeal järelevalvet ja kohal viibimise vajadus sõltus ürituse iseloomust; vaidlusalused üritused olid kahepäevased; lahkumine oli võimalik nii Naissaarelt kui Kõrvemaalt, selleks vajaliku transpordi pidanuks hageja endale ise tellima; kui seaduslik esindaja ise täitis projektijuhi kohustusi, siis ta lahkus Naissaarelt esimese päeva õhtul; kliendid tõi laev ära järgmisel hommikul; üritust korraldades vastutab ürituse eest 100% projektijuht; juhul, kui klient ei soovinud õhtul transporti, siis projektijuht pidi ikkagi lahkuma ja tellima endale transpordi, mille klient pidi kinni maksma; et klient saaks süüa ja

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207 paadi peale, selle eest vastutab õhtujuht; projektijuht ei ole meelelahutaja - kui üritus on läinud käima, on projektijuhil alati võimalus lahkuda. Tunnistaja I. V. ütluste kohaselt oli projektijuht algusest lõpuni projektiga seotud, ta pidi olema esimesena kohal, enne allhankijaid ja viibima, kuni üritus oli läbi saanud, vastutama koha korrasoleku eest; projektijuht pidi kindlasti olema kohal, kui üritus on üle öö; see oli tavapärane, et kui isik juhtis projekti, siis oli ta ka nädalavahetusel ja öösel üritusel. Nimetatud ütlustest võib järeldada, et OÜ P. juhtidel oli erinev nägemus projektijuhi kahepäevastel üritustel kohalviibimise vajalikkusest. Kui M. K. leidis, et hageja üritusel viibimine öösel ja teisel päeval ei olnud vajalik, siis I. V. pidas hageja viibimist ürituse algusest lõpuni, k.a öösel iseenesest mõistetavaks. Seejuures on oluline, et tunnistaja J. V. viitas kostja sisemisele tavale, et projektijuht viibis üritusel selle algusest lõpuni: „Mulle allus veel projektijuhte, hageja ei olnud ainukene alluv. See oli tavapärane, et kui isik juhtis projekti, siis ta nädalavahetustel ja ka öösel üritustel oli.“ Seega on maakohtu järeldus, et kostja võis üritustelt lahkuda varem, ebaõige ja vastuolus tõenditest järelduvaga. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus saada töötasu eelnimetatud kahepäevaste ürituste teise päeva eest vastavalt kostja poolt vaidlustamata summadele tabelis (II kd, tl 43) summas 10 493,95 kr. Vaidlus oli poolte vahel ka selles, kas hageja täitis töökohustusi 19.02., 20.02., 03.06., 11.06., 16.09, 17.09. 22.10, 29.10., 05.11., 11.12., 24.12., 06.01. ja 08.01.2005.a, kokku 13 päeval. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et 19.-20.02.2005.a toimus turismimess TourEst 2005, kuid kostja väidete kohaselt ei olnud hageja üritusel kaasatud projektijuhina, vaid oli nimetatud kuupäevadel toimunud projekti kaasatud. Kohus tuvastas õigesti tunnistaja I. V. ütlustest, et hageja oli nimetatud kuupäevadel projekti kaasatud, kuid tegi ebaõige järelduse, et projekti kaasamine ei tähenda veel, et hageja tema poolt toodud mahus oma tööülesandeid täitis ja hagejal ei olnud seetõttu õigus töölepingus kokkulepitud töötasule. Kui projektijuhi ülesannetest erinevate ülesannete täitmise eest ei olnud kokku lepitud teistsugust tasustamise korda ja tingimusi, oli hagejal õigus saada lepingujärgset töötasu ka siis, kui ta täitis tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 50 p 3), kuid ei täitnud projektijuhi ülesandeid. Seega oli hagejal õigus töötasule vaidlustamata arvestuste kohaselt (tabel II kd, tl 43) 2 162,59 + 1 531,04 = 3 693,63 kr. Õige on maakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et hageja oleks tööülesandeid täitnud 11.06.2005, 06.01. ja 08.01.2006.a. Hageja poolt esitatud tabelist (II kd, tl 43) nähtub, et nimetatud kuupäevadel on märgitud üritusteks 11.06.2005.a osas „Hanspank/Bodilsen/Nordea“, 06.01. ja 08.01.2006.a osas Ruukki nääripidu Jänedal. Seega oli hageja nõue summas 2 214,89 + 1 898,99 + 808,08 = 4 921,96 põhjendamatu ja maakohus jättis selle õigesti rahuldamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tõendatud ei ole hageja poolt tööülesannete täitmine 03.06., 16.09., 17.09.2005.a. Nagu nähtub tabelist (II kd, tl 43), on nimetatud kuupäevadel toimunud üritused leidnud aset Naissaarel. Tunnistaja I. V. ütluste kohaselt (tl 129) oli hageja see, kes Naissaare projekte korraldas, tema pidi seal kohal olema. Kui Naissaarel oli üritus, siis hageja oli seal kohal. Seega on tõendatud hageja osalemine nimetatud üritustel projektijuhina ja hageja nõue kuulub nimetatud kuupäevade osas rahuldamisele vastavalt tabelis (II kd, tl 43) toodud arvestustele 1 553,73 + 1 553,73 + 1 487,61= 4 595,07 kr. Kokkuvõtvalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt summas 18 782,65 kr ja jääb rahuldamata summas 4 921,96 kr. Menetluskulude jaotus

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-06-11207 Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse osaliselt ja rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, siis tulenevalt TsMS § 173 lg-s 3 sätestatust tuleb muuta menetluskulude jaotust. Käesoleva otsuse tulemusel rahuldatakse hageja nõudest ca 90 %, apellatsioonkaebus aga ca 80 % ulatuses. Kooskõlas TsMS § 163 lg-s 1 sätestatuga peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kahes kohtuastmes kantud menetluskuludest 15 % hageja ja 85 % kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.