Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-15949
Tsiviilasi
Vasily Sidorovi hagi OÜ Kaverigrupp (pankrotis) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
59 006 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vasily Sidorovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Vasily Sidorov
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Kaverigrupp (pankrotis) (registrikood: 10485398), esindaja pankrotihaldur Terje Eipre Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsus täielikult ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei
ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vahetult enne lahkumisavalduse esitamist 30.01.2009. a sõitis hageja komandeeringusse Sõktõvkari. 04.02.2009. a V. Sidorovi poolt juhitud kostjale kuuluva veoki mootor külmus, hageja keeldus mootorit uuesti käivitamast, jättis veoki maha ja tuli tagasi Eestisse ilma veokita. Veoki tähtaegselt sihtkohta mittejõudmise eest karistas tööandja V. Sidorovi distsiplinaarkorras trahviga 3 000 krooni, mis arvati maha hageja palgast. Komandeeringu avansist jäi hagejale kätte 3 030 krooni, mille sihipärast kasutamist ei suutnud V. Sidorov ostukviitungitega tõestada.
viivise suurus on 4 700 x 0.5% x 29 = 681.50 krooni. Töötasu 4 700 krooni 2008. a septembri eest kanti hageja pangaarvele üle 13.11.2008. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 23 päeva ja viivise suurus on 4 700 x 0.5% x 23 = 540.50 krooni. Töötasu 4700 krooni 2008. a oktoobri eest kanti hageja pangaarvele üle 06.01.2009. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 46 päeva ja viivise suurus on 4700 x 0.5% x 46 = 1081 krooni. Töötasu 4700 krooni 2008. a novembri eest kanti hageja pangaarvele üle 31.01.2009. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 41 päeva ja viivise suurus on 4 700 x 0.5% x 41 = 963.50 krooni. Töötasu 4700 krooni 2008. a detsembri eest kanti hageja pangaarvele üle 31.01.2009. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 10 päeva. Viivise suurus on 4 700 krooni x 0.5% x 10 = 235 krooni. Hagejal on õigus nõuda rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest 4 700 krooni : 30 päeva x 26 päeva = 4 073 krooni; 2) oli hagejale arvestatud päevaraha lähetuses viibimise eest väiksemas määras. Hageja viibis lähetuses 10.10.2008. a - 26.10.2008. a väljaspool Eestit 13 ööpäeva. Tööandja maksis päevaraha 3900 RBL x 0.44 = 1716 krooni. Oleks pidanud aga maksma 4450 krooni (350 krooni x 13 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 4550 – 1716 = 2834 krooni. Hageja viibis lähetuses 19.11.2008. a - 02.12.2008. a väljaspool Eestit 14 ööpäeva. Tööandja maksis päevaraha 4200 RBL x 0.45 = 1 890 krooni. Oleks pidanud aga maksma 4 900 krooni (350 krooni x 14 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 4 900 – 1 890 = 3 010 krooni. Hageja viibis lähetuses 05.12.2008. a 21.12.2008. a väljaspool Eestit 14 ööpäeva. Tööandja maksis välja päevaraha 4200 RBL x 0.44 = 1 848 krooni. Aga oleks pidanud maksma 4 900 krooni (350 krooni x 14 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 4 900 – 1 848 = 3 052 krooni. Hageja viibis lähetuses 30.01.2009. a 15.02.2009. a väljaspool Eestit 16 ööpäeva .Tööandja maksis päevaraha 4800 RBL x 0.35 = 1680 krooni. Aga oleks pidanud maksma 5 600 krooni (350 krooni x 16 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 5 600 – 1 680 = 3 920 krooni. Hagejal on õigus nõuda hüvitist töölepingu lõpetamisel TLS § 82 järgi summas 9 400 krooni (kuu keskmine töötasu 4 700 krooni x 2 kuud = 9 400 krooni); hüvitist lõpparve kinnipidamise eest (ühe päeva keskmine töötasu 224 x viivitatud päevade arv); hüvitist tööraamatu väljastamisega viivitamise eest summas 20 160 krooni (ühe päeva keskmine töötasu 224 krooni x 90 päeva = 20 160 krooni); 3) väljastas tööandja raha komandeeringuks vene rublades ja kõik komandeeringute avansside aruanded olid koostatud ka rublades. 30.01.2009. a – 15.02.2009. a aruandest on näha, et avanss ei olnud ületatud ja isegi tööandja jäi hagejale võlgu sellepärast, et tööandja arvestas päevaraha summas 300 rubla, aga TLS 40 järgi peaks arvestama summas 350 krooni. Hageja esitas avalduse päevaraha vahe kompenseerimiseks, kuid see jäi rahuldamata. Rahatrahv 3 000 krooni veoki sihtkohta tähtaegselt mittejõudmise eest oli hageja palgast kinnipeetud ilma tema nõusolekuta ja seadust rikkudes; 4) oli tunnistaja J. O. 10.03.209. a OÜ Kavergrupp (pankrotis) kontoris koos hagejaga ja J. O. tunnistas, et hageja oli kaine ja ei olnud tunda alkoholi lõhna. Kohtuotsuses on märgitud, et hageja oli 10.03.2009. a töö juures purjus. Sellise väite aluseks oli 11.03.2009. a akt, millega hageja ei ole nõus, kuna see koostati V. ja O. P. juuresolekul, kes on OÜ Kaverigrupp (pankrotis) juhatuse ainuliikme N. Š. vanemad.
Vastuse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 18.06.2010. a määrusega välja OÜ Kaverigrupp pankrot. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Pankrotihaldur lõpetab töötajatega pankroti väljakuulutamise hetkeks lõpetamata töölepingud ning esitab töötajatele enne pankroti väljakuulutamist väljamaksmata tasude hüvitamiseks avalduse Eesti Töötukassale.
Asja uuel läbivaatamisel peab kohus esmalt kindlaks tegema TLS § 82 lg-s 1 sätestatud aluse (tööandja poolt palga maksmise tingimuste rikkumine) esinemise ja sellest järelduvalt otsustama, kas on alust hageja ülejäänud nõuete rahuldamiseks.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.