Vasily Sidorovi hagi OÜ Kaverigrupp (pankrotis) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
59 006 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vasily Sidorovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Vasily Sidorov
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Kaverigrupp (pankrotis) (registrikood: 10485398), esindaja pankrotihaldur Terje Eipre Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsus täielikult ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei
ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vasily Sidorov esitas hagi OÜ Kaverigrupp (pankrotis) vastu järgmiste nõuetega: lugeda 14.04.2008. a sõlmitud tööleping nr 41 lõpetatuks alates 10.03.2009. a töötaja algatusel TLS § 82 alusel tööandja poolt lepingutingimuste rikkumise tõttu; 2) kohustada OÜ Kaverigrupp tegema töölepingusse kande töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel; 3) kohustada OÜ Kaverigrupp (pankrotis) väljastama V. Sidorovile tööraamatu kandega töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel; 4) välja mõista OÜ-lt Kaverigrupp (pankrotis) V. Sidorovi kasuks: a) saamata jäänud palk 2009. aasta jaanuari ja veebruari eest 7 904 krooni; b) viivise palga maksmisega viivitamise eest 4 653 krooni; c) rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest 4 073 krooni; d) vähem arvestatud päevaraha 12 816 krooni; e) hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses TLS § 82 lg 2 alusel 9 400 krooni ning f) hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ja hüvitise tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.04.2008. a töölepingu, mille kohaselt võeti V. Sidorov tööle autojuhina. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks ja selle järgi kuulus V. Sidorovi tööülesannete hulka autovedude teostamine Eesti, Venemaa ja Euroopa territooriumil, kusjuures V. Sidorov kohustus viibima töölähetustes kuni 30 päeva kuus. V. Sidorovi põhipalgaks oli 4 700 krooni kuus, põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. V. Sidorov oli perioodil 16.02.2009. a – 09.03.2009. a ajutiselt töövõimetu ja ta esitas 19.02.2009. a OÜ-le Kaverigrupp (pankrotis) kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuna OÜ Kaverigrupp (pankrotis) ei täitnud nõuetekohaselt töölepingu tingimusi, st tööandja ei maksnud palka. OÜ Kaverigrupp (pankrotis) keeldus V. Sidorovilt avaldust vastu võtmast, mille tõttu saatis V. Sidorov avalduse kostjale postiga tähitult. Pärast ajutise töövõimetuse lõppu nõudis V. Sidorov uuesti OÜ-lt Kaverigrupp (pankrotis) töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel alates 10.03.2009. a, lõpparve maksmist ja tööraamatu väljastamist. Kostja keeldus töölepingu lõpetamisest. OÜ-s Kaverigrupp (pankrotis) selgitati, et kui V. Sidorov soovib lepingut lõpetada, ta peab kirjutama avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil. V. Sidorov ei soovinud esitada avaldust töölepingu lõpetamiseks omal soovil sellepärast, et sellel juhul ta ei saaks ennast töötuna töötukassas registreerida.
2.OÜ Kaverigrupp (pankrotis) vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuse kohaselt ei põhinenud V. Sidorovi nõue seadusel. V. Sidorov on kogu väljateenitud palga kätte saanud, mistõttu on saamata palga, viiviste ja hüvitiste nõuded alusetud. Kostja asus seisukohale, et osaühing ei ole V. Sidorovi lõpparvet kinni pidanud. V. Sidorovile maksti lõpparve välja töölepingu lõpetamise päeval. Tööraamatut ei ole OÜ Kaverigrupp (pankrotis) kinni pidanud, kuna tööraamat oli kogu aeg V. Sidorovi käes, mille tõttu oli V. Sidorovi nõue hüvitise maksmiseks põhjendamatu.
Vahetult enne lahkumisavalduse esitamist 30.01.2009. a sõitis hageja komandeeringusse Sõktõvkari. 04.02.2009. a V. Sidorovi poolt juhitud kostjale kuuluva veoki mootor külmus, hageja keeldus mootorit uuesti käivitamast, jättis veoki maha ja tuli tagasi Eestisse ilma veokita. Veoki tähtaegselt sihtkohta mittejõudmise eest karistas tööandja V. Sidorovi distsiplinaarkorras trahviga 3 000 krooni, mis arvati maha hageja palgast. Komandeeringu avansist jäi hagejale kätte 3 030 krooni, mille sihipärast kasutamist ei suutnud V. Sidorov ostukviitungitega tõestada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 3. juuni 2010 otsusega Vasily Sidorovi hagi OÜ Kaverigrupp (pankrotis) vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt luges kohus tõendatuks, et käesolevas hagis ei ole V. Sidorov vaidlustanud endaga töölepingu lõpetamist, aga samuti ei ole V. Sidorov esitanud kohtule nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks „Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse“ (ITVS) § 28 alusel, millega luges kohus tõendatuks, et tegelikult puudub OÜ Kaverigrupp (pankrotis) ja V. Sidorovi vahel vaidlus töölepingu lõpetamise üle. Kohus luges tõendatuks, et V. Sidorov soovis ise lahkuda töölt, esitades kostjale kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks tollel ajal kehtinud TLS § 82 alusel. Kohus luges tõendatuks, et V. Sidorovil ei olnud õigust nõuda töötaja algatusel töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamist selle eest, et tööandja pidas V. Sidorovi palgast kinni komandeeringu avanssi ja jõustunud distsiplinaarkaristuse korras määratud rahatrahvi. Kohus luges tõendatuks, et V. Sidorovil oli õigus nõuda töölepingu lõpetamist töötaja algatusel TLS § 79 alusel, kuid ta ei ole seda õigust kasutanud. Kohus luges tõendatuks, et OÜ Kaverigrupp (pankrotis) selgitas V. Sidorovile õigust omal soovil töölt lahkuda seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja möödumisel. V. Sidorov seda õigust ei kasutanud. V. Sidorov ilmus tööle alkoholijoobe seisundis, mille eest tööandja lõpetas temaga töölepingu viivitamatult. Kohus luges tõendatuks, et OÜ Kaverigrupp (pankrotis) lõpetas töölepingu V. Sidoroviga seaduslikult. V. Sidorovil oli kogu palk ja muud tasud kätte saadud, aga samuti ei olnud V. Sidorov vaidlustanud töölepingu lõpetamist ITVS § 28 kohaselt ega ole nõudnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning ta töölt omal soovil lahkunuks lugemist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Vasily Sidorov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsuse tühistamist ja V. Sidorovi kasuks 59 006 krooni väljamõistmist. Samuti palub hageja lugeda 14.04.2008. a tööleping lõpetatuks alates 10.03.2009. a töötaja algatusel TLS § 82 alusel tööandja poolt lepingutingimuste rikkumise tõttu ja kohustada OÜ Kaverigrupp (pankrotis) tegema töölepingusse töölepingu lõpetamise kohta vastava kande. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole OÜ Kaverigrupp (pankrotis) maksnud töötasu 2009. aasta jaanuari eest 4 700 krooni ja 2009. aasta veebruari eest 3 204 krooni, kokku 7 904 krooni. OÜ Kaverigrupp (pankrotis) on viivitanud töötasu maksmisega ja hageja nõuab viivist. Tööandja maksis 4 700 krooni 2008. aasta juuli eest 09.10.2008. a, seega viivitus oli 49 päeva ja viivise suurus on 4 700 x 0,5% x 49 = 1151.50 krooni. Töötasu 4 700 krooni 2008. a augusti eest kanti hageja pangaarvele üle 20.10.2008. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 29 päeva ja
viivise suurus on 4 700 x 0.5% x 29 = 681.50 krooni. Töötasu 4 700 krooni 2008. a septembri eest kanti hageja pangaarvele üle 13.11.2008. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 23 päeva ja viivise suurus on 4 700 x 0.5% x 23 = 540.50 krooni. Töötasu 4700 krooni 2008. a oktoobri eest kanti hageja pangaarvele üle 06.01.2009. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 46 päeva ja viivise suurus on 4700 x 0.5% x 46 = 1081 krooni. Töötasu 4700 krooni 2008. a novembri eest kanti hageja pangaarvele üle 31.01.2009. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 41 päeva ja viivise suurus on 4 700 x 0.5% x 41 = 963.50 krooni. Töötasu 4700 krooni 2008. a detsembri eest kanti hageja pangaarvele üle 31.01.2009. a. Töötasu maksmisega viivitamine moodustas 10 päeva. Viivise suurus on 4 700 krooni x 0.5% x 10 = 235 krooni. Hagejal on õigus nõuda rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest 4 700 krooni : 30 päeva x 26 päeva = 4 073 krooni; 2) oli hagejale arvestatud päevaraha lähetuses viibimise eest väiksemas määras. Hageja viibis lähetuses 10.10.2008. a - 26.10.2008. a väljaspool Eestit 13 ööpäeva. Tööandja maksis päevaraha 3900 RBL x 0.44 = 1716 krooni. Oleks pidanud aga maksma 4450 krooni (350 krooni x 13 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 4550 – 1716 = 2834 krooni. Hageja viibis lähetuses 19.11.2008. a - 02.12.2008. a väljaspool Eestit 14 ööpäeva. Tööandja maksis päevaraha 4200 RBL x 0.45 = 1 890 krooni. Oleks pidanud aga maksma 4 900 krooni (350 krooni x 14 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 4 900 – 1 890 = 3 010 krooni. Hageja viibis lähetuses 05.12.2008. a 21.12.2008. a väljaspool Eestit 14 ööpäeva. Tööandja maksis välja päevaraha 4200 RBL x 0.44 = 1 848 krooni. Aga oleks pidanud maksma 4 900 krooni (350 krooni x 14 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 4 900 – 1 848 = 3 052 krooni. Hageja viibis lähetuses 30.01.2009. a 15.02.2009. a väljaspool Eestit 16 ööpäeva .Tööandja maksis päevaraha 4800 RBL x 0.35 = 1680 krooni. Aga oleks pidanud maksma 5 600 krooni (350 krooni x 16 ööpäeva). Kokku on vähem makstud 5 600 – 1 680 = 3 920 krooni. Hagejal on õigus nõuda hüvitist töölepingu lõpetamisel TLS § 82 järgi summas 9 400 krooni (kuu keskmine töötasu 4 700 krooni x 2 kuud = 9 400 krooni); hüvitist lõpparve kinnipidamise eest (ühe päeva keskmine töötasu 224 x viivitatud päevade arv); hüvitist tööraamatu väljastamisega viivitamise eest summas 20 160 krooni (ühe päeva keskmine töötasu 224 krooni x 90 päeva = 20 160 krooni); 3) väljastas tööandja raha komandeeringuks vene rublades ja kõik komandeeringute avansside aruanded olid koostatud ka rublades. 30.01.2009. a – 15.02.2009. a aruandest on näha, et avanss ei olnud ületatud ja isegi tööandja jäi hagejale võlgu sellepärast, et tööandja arvestas päevaraha summas 300 rubla, aga TLS 40 järgi peaks arvestama summas 350 krooni. Hageja esitas avalduse päevaraha vahe kompenseerimiseks, kuid see jäi rahuldamata. Rahatrahv 3 000 krooni veoki sihtkohta tähtaegselt mittejõudmise eest oli hageja palgast kinnipeetud ilma tema nõusolekuta ja seadust rikkudes; 4) oli tunnistaja J. O. 10.03.209. a OÜ Kavergrupp (pankrotis) kontoris koos hagejaga ja J. O. tunnistas, et hageja oli kaine ja ei olnud tunda alkoholi lõhna. Kohtuotsuses on märgitud, et hageja oli 10.03.2009. a töö juures purjus. Sellise väite aluseks oli 11.03.2009. a akt, millega hageja ei ole nõus, kuna see koostati V. ja O. P. juuresolekul, kes on OÜ Kaverigrupp (pankrotis) juhatuse ainuliikme N. Š. vanemad.
5.OÜ Kaverigrupp (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbi vaatamata jätmist seoses OÜ Kaverigrupp pankroti väljakuulutamisega.
Vastuse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 18.06.2010. a määrusega välja OÜ Kaverigrupp pankrot. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Pankrotihaldur lõpetab töötajatega pankroti väljakuulutamise hetkeks lõpetamata töölepingud ning esitab töötajatele enne pankroti väljakuulutamist väljamaksmata tasude hüvitamiseks avalduse Eesti Töötukassale.
6.OÜ Kaverigrupp (pankrotis) juhatuse liige N. Š. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 19.02.2009 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 10.03.2009 põhjusel, et kostja ei maksnud talle välja ettenähtud ajaks ja kindlaksmääratud suuruses palka. Kostja jättis hageja avalduse rahuldamata. TLS § 83 lg 1 järgi etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve. Märgitud sättest tuleneb, et etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja töölt ära jääda ka siis, kui tööandja töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras ei vormistanud. Töötaja töölt ärajäämisel töösuhe lõpeb. Hageja esitas 13.04.2009 kohtusse hagi ja palus muu hulgas tuvastada, et pooltevaheline tööleping on lõppenud TLS § 82 alusel alates 10.03.2009. Kostjale toimetati hagiavaldus kätte 20.04.2009. Seega pidi kohus esmalt tuvastama, kas esineb TLS § 82 lg-s 1 märgitud alus, milleks hagiavaldusest nähtuvalt oli tööandja poolt töölepingu tingimuste oluline rikkumine (palga mittemaksmine). Nimetatud aluse esinemise korral saab kohus hinnata hageja ülejäänud nõuete põhjendatust. Maakohus põhjendas hageja nõuete rahuldamata jätmist üksnes sellega, et kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu 10.05.2009 TLS § 86 p 6 alusel alates 09.02.2009 (t.l 83) ning hageja ei ole 10.05.2009 töölepingu lõpetamist vaidlustanud, siis puudub pooltel sisuliselt vaidlus töölepingu lõpetamise asjaolude üle. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu taoline seisukoht ei ole põhjendatud, kuivõrd pooltevaheline töösuhe oli tulenevalt TLS § 83 lg-st 1 lõppenud ning tööandja 10.05.2009 käskkirjal ei olnud õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus eelmenetluses selgitama mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus peab pooltele selgitama TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormist ning TsMS § 236 lg-s 2 sätestatud võimalust taotleda kohtult teatud tõendi (tõendite) kogumist. Samas peab maakohus arvestama TsMS §-s 238 sätestatuga. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 peab otsuse põhjendavas osas olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadus, mida kohus kohaldas. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsusse kõigi nõuete kohta. Vaidlustatud otsuses puuduvad kohtu põhjendused selle kohta, kas esines TLS § 82 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel. Seega on jätnud maakohus hageja nõuded sisuliselt läbi vaatamata.
Asja uuel läbivaatamisel peab kohus esmalt kindlaks tegema TLS § 82 lg-s 1 sätestatud aluse (tööandja poolt palga maksmise tingimuste rikkumine) esinemise ja sellest järelduvalt otsustama, kas on alust hageja ülejäänud nõuete rahuldamiseks.
9.Vastuseks OÜ Kaverigrupp (pankrotis) pankrotihalduri seisukohale hagi läbivaatamata jätmise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. PankrS § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuivõrd antud asjas on maakohus otsuse teinud, siis ei ole pankrotihalduri poolt PankrS § 43 lg-le 2 tuginemine põhjendatud.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.