Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja leidis, et täitemenetluses esinevad rikkumised. Täitetoimikus viidatakse hageja erinevatele olematutele võlgadele: AS-i Saku Õlletehas nõue, korteriühistu nõue. Hageja ei saanud aru, millise täitedokumendi alusel toimus täitemenetlus ning millise täitedokumendi rahuldamiseks korteriomand müüdi. Hagejale ei ole edastatud ühtegi täitedokumenti, millega oli rikutud TMS § 10 lg-t 1. Hagejal ei võimaldatud täita juba täidetud võlakohustust vabatahtlikult. Hageja korteriomandit ei ole arestitud. Hagejale ei toimetatud kätte täitmisteadet, samuti ei teavitatud hagejat tema õigustest. Hagejale ei edastatud enampakkumise teadet. Hageja ei olnud teadlik tema korteriomandi suhtes toimuvatest toimingutest ning ei saanud nende käiku mõjutada ega nende juures viibida. Hageja palus tunnistada tema suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks ning tunnistada 19.02.2008 kordusenampakkumine kehtetuks. Samuti palus hageja tuvastada kostja nõusolek hageja sissekandmiseks XXX Narva korteriomandi omanikuna kinnisturaamatu registriossa nr. 3201509. Hageja esitas taotluse AS-i Saku Õlletehas menetlusse kaasamiseks kostjana ja kohtutäitur K. Maalmani kolmanda isikuna. Viru Maakohus rahuldas taotluse ja 16.02.2009 määrusega kaasas menetlusse kostjana AS-i Saku Õlletehas ja kolmanda isikuna kostja poolel kohtutäitur K. Maalmani.

või nõude rahuldamisest TMS § 221 lg l mõttes. Samuti võlgnevuse osaline täitmine ei muuda sundtäitmist lubamatuks.

MAAKOHTU LAHEND

Kuna kostja II on esitanud aegumisväite, kohaldas kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jättis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas rahuldamata. T. Platonova esitas hagi 19.02.2008 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tähtaegselt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. 21.09.2006 koostas kohtutäitur kinnisasja arestimise akti, mille kohaselt oli üleskirjutatud kinnisasi registriosa nr-ga 3201509 ja kinnisasja hinnaks märgitud 100 000 krooni. 23.11.2006 teatas kohtutäitur K. Maalman väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu korteriomandi, asukohaga XXX Narva, arestimisest. Hageja on kohtutäituri poolt saadetud 24.01.2008 vara ümberhindamise akti isiklikult kätte saanud 28.01.2008. 05.02.2008 teatas kohtutäitur K. Maalman, et 19.02.2008 toimub kohtutäituri büroos kinnisasja, asukohaga XXX Narva, enampakkumine. Nimetatud kirja sai T. Platonova isiklikult kätte 18.02.2008. Hageja väitis, et tema korteriomandit enne kordusenampakkumise toimumist ei arestitud ning enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 21.09.2006 kinnisvara arestimise akti hagejale kätte toimetanud vastavalt TsMS §-s 326 sätestatule postkasti panekuga. Samuti on kohtutäitur avaldanud 23.11.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate hagejale kuulunud korteriomandi arestimise kohta. Kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et keelumärge kinnistamise käsutamise keelamiseks AS-i Saku Õlletehas kasuks on kohtutäituri 24.07.2006 avalduse alusel sisse kantud 08.08.2006. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid hinnatavad kohtutäituri poolt hageja õiguste sellise rikkumisena, et need oleksid käsitletavad TMS § 223 lg 1 alusel tühise arestimisena. Kordusenampakkumise aktis on märgitud, millistele sätetele tuginedes kohtutäitur enampakkumise läbi viis ning kohus selles osas TMS sätete rikkumist ei tuvastanud. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust (tegevusetust) või toimingut vara arestimisel ega arestimisakti, samuti ei ole ta vaidlustanud kohtutäituri muid toiminguid vastavalt TMS § 217 lg-le 1. Asjas on tõendamist leidnud, et täitemenetluse dokumendid, sh täitmisteade, vara arestimise akt ning kordusenampakkumise akt, on hagejale kätte toimetatud. Asjaolu, et hageja ei valda eesti keelt, ei anna iseenesest alust väita, et hagejat polnud täitemenetlusest, sh kordusenapakkumise toimumisest, teavitatud. Seega on põhjendamatu hageja väide, et ta ei olnud teadlik tema korteriomandi suhtes toimuvatest toimingutest ning ei saanud neid mõjutada ega nende juures viibida. Asjas olevad tõendid ei anna alust väita, et hagejale ei võimaldatud täita võlakohustust vabatahtlikult. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust tunnistada 19.02.2008 kordusenampakkumist kehtetuks ja jättis kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata. Kuna 19.02.2009 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue kuulub rahuldamata jätmisele, puudub alus ka kostja I nõusoleku tuvastamiseks hageja sissekandmiseks XXX Narva korteriomandi omanikuna kinnisturaamatu registriossa nr 3201509.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole T. Platonovale täitmisteadet vastavalt TMS § 24 p-le 1-3 kätte toimetatud. Täitmisteade ei olnud toimetatud FIE Tatiana Platonova tööruumidesse, vaid toidukauplusse, mis asub samuti aadressil XXX Narva esimesel korrusel, ning millega hageja ei olnud ega ole seotud. Nimetatud toidukauplus kuulus OÜ-le BMF Baltic ning selle nimetuseks oli Alladin. FIE Tatiana Platonova omas tollal aadressil XXX Narva asuvas majas ning nimetatud toidukaupluse naabruses kontoriruumi, aga tegevus toimus aadressil XXX Narva. Hageja tegevus seisnes baarkohviku pidamises XXX. Täitmisteate üleandnud kulleri viide sellele, et apellant on aadressil XXX asuva kaupluse perenaine, ei vasta tegelikkusele. Hagejale olid teadmata nõude suurus, makse rekvisiidid, täitedokumendi vabatahtliku täitmise võimalused. Seega hageja ei teadnud täitemenetluse algatamisest, oma õigustest ja kohustustest; 2) puudub kohtutäituri poolt esitatud materjalide hulgas 25.07.2006. a täitmisteade, mis oleks koostatud vastavalt TMS §-s 24 sätestatud nõuetele ja mille kohtutäitur väidetavalt saatis hagejale. Seega ei ole selge, millist dokumenti üritas kohtutäitur kätte toimetada. Põhidokumendi puudumine täitetoimikus, millega seadus seob täitemenetluse algatamise fakti (TMS § 24 lg 2), on täitemenetlusnormide oluline rikkumine; 3) ei saanud hageja kätte mitte ühtegi menetlusdokumenti kogu täitemenetluse jooksul kuni tema korteri kordusenampakkumise korraldamiseni. Kohtutäitur esitas mitmed postiteated: 28.07.2006 täitmisteate kättetoimetamise akt, millest nähtub, et kiri oli kätte toimetatud, kuid mitte õigele isikule; 02.10.2006 teate saadetise tagastamise kohta, millest nähtub, et kiri ei ole kätte toimetatud adressaadile ning see tagastati hoidmisaja lõppemisel; OÜ Hermes Kuller 10.12.2006 kinnituse, et kirja oli kolm korda püütud kätte toimetada adressaadile päevasel ajal ning hiljem see pandi postkasti ja teate selle kohta, et kiri ei olnud adressaadile kätte toimetatud ning see tagastati hoidmisaja lõppemisel. Need tõendid kinnitavad, et 2006.-2007. aastate jooksul ei olnud T. Platonovale kätte toimetatud ühtegi täitedokumenti nõuetekohaselt. Kohus ei pööranud tähelepanu TsMS § 306 lg-s 1 ja § 307 lg-s 1 (2006.-2007. aastal kehtinud redaktsioon) sätestatud nõuetele. TsMS § 322 lg 2 kohaselt võib dokumendi toimetada kätte kortermaja haldavale korteriühistule või kaasomandi eseme valitsejale. Kohtutäitur ega postitöötajad ei kasutanud sellist täitedokumentide edastamisviisi ning vastavalt TsMS § 326 lg-le 2 ei tohtinud edastada täitedokumentide postkasti panekuga. Hageja sai kätte 24.01.2008 korteri ümberhindamise akti, millest ta sai esmakordselt teada täitemenetlusest. Selles dokumendis oli märgitud võlg kostja II ees summas 21 920.05 krooni, mis ei vasta tegelikkusele, sest 27.11.2006. a maksis hageja kostjale II põhivõla summas 20 175 krooni. Samuti sai hageja kätte 05.02.2010 teate kordusenampakkumise kohta. Enampakkumise teate sai apellant kätte 18.02.2008 ehk vähem kui ööpäev enne enampakkumise korraldamist. Sellega oli rikutud TMS § 153 lg-t 2, mille kohaselt enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 15 päeva. Ametlikes Teadaannetes avaldas kohtutäitur enampakkumise teate 06.02.2010, s.o 13 päeva enne enampakkumise korraldamist, mis on samuti enampakkumise korraldamise tingimuste oluline rikkumine; 4) esitas kohtutäitur 24.07.2006 avalduse hageja korteriomandi arestimise kohta ja alles järgmisel päeval kohtutäitur koostas täitedokumendi ning kohtutäituri sõnul edastas selle hagejale. Üldreeglina tuleb täitemenetluses edastada võlgnikule täitmisteade ning võimaldada võlgnikul täitedokumendi vabatahtlik täitmine tähtajal, mis ei tohi vastavalt TMS § 25 lg-le 1 olla vähem kui 10 päeva. Vara arestimine enne täitmisteate kättetoimetamist on üldreeglist erand. TMS § 145 lg-st 4 tuleneb, et võlgniku kinnisasja arestimine või keelumärke kandmine registrisse enne täitmisteate saatmist ei toimu kohtutäituri soovil, vaid ainult olulise ohu korral sundtäitmisele. Kohtutäitur ei selgitanud, milles seisnes oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele

ning miks ta otsustas kanda kinnistusraamatusse keelumärke enne täitmisteate hagejale kättetoimetamist; 5) rikkus kohtutäitur vara arestimise ulatust. Kohtutäitur arestis hageja korteri, mitte andes talle võimalust täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Samuti ei ole kohtutäitur välja selgitanud võlgnikule kuuluva muu vara olemasolu. Hageja korteri arestimise hetkel 2006. aastal oli hagejal sõiduauto Audi A4 (registreerimismärk 830 AXS) maksumusega 65 000 krooni. Korteri müügi hetkeks kordusenampakkumisel 2008. aastal oli hageja sõiduauto Audi 80 (registreerimismärk 118 TDL) maksumusega 30 000 krooni omanik. Peale sõiduautode oli hagejal tol ajal AS-is Eesti Ühispank pangaarve nr 10562000734008, mida hageja kasutas seoses ettevõtlusega, mistõttu arvel olid küllaltki suured rahasummad. Hageja sõiduauto või pangaarve arestimisest oleks piisanud sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks ning sissenõudja nõude rahuldamine toimunuks sellisel juhul kiiremini ja oleks vähem kulukas. Oma toimingutega kahjustas kohtutäitur oluliselt hageja õigustatud huve sellega, et müüs sundenampakkumisel apellandi kalleima vara - eluaseme; 6) oli hageja korteri hindamisel oluliselt rikutud TMS-is ettenähtud nõuded arestitud asja hindamiseks. Pindi Kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et 2006. aastal maksis hageja korter 640 000 krooni. Hinnates korteri maksumuseks kõigest 100 000 krooni (isegi arvestades hüpoteeki), ei lähtunud kohtutäitur korteri tavahinnast ja rikkus TMS § 74 lg-t 5. Tegemata korteri hinna määramist eksperdi ülesandeks, rikkus kohtutäitur TMS § 74 lg-t 6.

nõudesummast 21 920.05 krooni ainult 20 175 krooni, jättes ülejäänud osas võlgnevuse tasumata, siis ei saa rääkida hageja poolt võlasuhte kohasest täitmisest või nõude rahuldamisest TMS § 221 lg 1 mõistes. Kuivõrd kostja II nõue ei ole kohaselt täidetud, puudub hagejal alus apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tingimused ei ole täidetud; 4) ei ole hageja esitanud nõuetekohaseid menetlusdokumente ja järginud seadusega sätestatud korda kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. Kostja I ja kostja II ei saanud vastutada kohtutäituri tegevuse eest ega seda suunata või kontrollida, mistõttu on alusetu ka vastavasisuliste nõuetega tsiviilnõude esitamine kostja I ja kostja II vastu. Kostja II ei ole enamuses apellatsioonkaebuses toodud väidete osas õige kostja, mistõttu tuleb kõikides kohtutäituri toimingutes esitatud väidete ja nõuete osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kaebuse või muu samasisulise menetlusdokumendi TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul kohtutäiturile esitanud. Kuivõrd hageja ei ole järginud täitemenetluse seadustikus sätestatud kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamise korda, siis hagejal puudub õiguslik alus nõuda apellatsioonkaebusega kohtutäituri tegevuse hindamist, 19.02.2008 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamist või mistahes muude kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel tehtud otsuste õigusvastaseks tunnistamist; 5) ei ole hageja põhistanud tõendite hilinenud esitamist. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse lisadena uued tõendid, millised ei olnud esitatud maakohtu menetluses. Uute tõendite esitamine apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid oleks tulnud esitada maakohtule, kuivõrd kostja II ei näe ühtegi tõendite õigeaegset esitamist takistavat asjaolu, mh ei ole täidetud TsMS § 652 lg 3 p 2 nõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

on

vaidlus

selles,

millal

saab

lugeda täitmisteate hagejale

TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule täitmisteate kätte toimetama ning sama paragrahvi lg 2 alusel dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

Hageja väite kohaselt ei ole talle täitmisteadet kätte toimetatud. Kostja II ja kolmanda isiku vastuväite järgi on hageja täitmisteate kätte saanud 28.07.2006 ning seda asjaolu tõendab täitmisteate kättetoimetamise akt (I kd tl 158). Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud hageja poolt täitmisteate kättesaamine 28.07.2006 ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 323 koosmõjust tulenevalt saab asuda seisukohale, et täitmisteade on hagejale kätte toimetatud tema tegevuskohas müüjale üleandmisega. Nähtuvalt asja materjalidest, on täitmisteate 28.07.2006 vastu võtnud müüja aadressil XXX (müüja nimi ei ole allkirjast välja loetav). Hageja väitel ei ole tal kauplust asukohaga XXX Narva ning seetõttu ei ole täitmisteadet vastu võtnud tema töötaja, vaid võõras isik. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see asjaolu, et äriregistrikaardi väljatrükist nähtuvalt (I kd tl 110) on hageja kui füüsilisest isikust ettevõtja aadressiks XXX Narva, ei tõenda, et täitmisteade anti üle tema töötajale ning seetõttu ei ole täitmisteade kätte toimetatud TsMS § 323 kohaselt. Hageja väitel ei asunud talle kuuluvat kauplust XXX Narva. Tema väidet kinnitab müügileping (I kd tl 111-112), mille kohaselt oli FIE T. Platonova aadressiks küll XXX Narva, kuid ostetud kauba müügi kohaks oli XXX Narva. Täitur peab vaidluse korral tõendama kättetoimetamist või kättetoimetatuks lugemise eelduseks olevate reeglite täitmist, kuid antud juhul ei ole täitur seda teinud. Täitmisteate üleandmist XXX Narva asuva kaupluse müüjale, kusjuures tõendamata on müüja side hagejaga, ei saa lugeda täimisteate hagejale kättetoimetamiseks. Kättetoimetamise reeglite rikkumisel loetakse dokument kättesaaduks selle tegelikust saajani jõudmisest, sama kehtib ka juhul, kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada. Hageja väitel ei ole ta siiani täitmisteadet kätte saanud. Lähtudes eeltoodust, ei saa antud juhul lugeda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aegumise kulgemise alguseks täitmisteate kättetoimetamist ning kohaldamisele kuulub TMS § 221 lg 3 lause esimene pool, s.o hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

Vastavalt TMS § 145 lg-le 4 kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Antud juhul ei ole kohtutäitur põhjendanud sundtäitmisele olulise ohu olemasolu, kuid ilma ohuta sundtäitmise eesmärgile ei ole täitmisteate kättetoimetamisest varasem keelumärke sissekandmine ja kinnisasja arestimine põhjendatud. Arvestades seda, et võlgnik oli 27.11.2006 suures osas sissenõudjale võla tasunud (tasus 20 175, tasumata jäi 1750.05 krooni), ei ole kohtutäitur esitanud tõendeid selle kohta, et sissenõudja nõude rahuldamine ei olnud muul viisil võimalik kui sissenõude pööramisega kinnisasjale (TMS § 53 lg 1). Asja materjalide hulgas on küll kohtutäituri 31.07.2007 teade täitemenetluse kohta (I kd tl 166), milles kohtutäitur teatab võlgnikule, et tal on tasuda nõude jääk 8265.05 krooni ning kui ta seda ei tasu 09.08.2007, siis kohtutäitur müüb tema kinnistu avalikul enampakkumisel, kuid see teade ei tõenda seda, et sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik. Võlgniku enda väitel oli tal olemas kinnisasja arestimise ja ka enampakkumise läbiviimise ajal muu vara (sõiduauto, summad arveldusarvel), mille arvel oleks olnud võimalik rahuldada sissenõudja nõue ning kohtutäitur ei ole tõendanud vastupidist. Seega, arestides kinnisasja ning asudes seda enampakkumisel realiseerima, rikkus kohtutäitur TMS § 53 lg-t 1, sest arestitud oli oluliselt rohkem võlgniku vara, kui oli vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks ning ei olnud kindlaks tehtud see asjaolu, et sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.