Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2010. a, Narva
Tsiviilasja number
2-10-42168
Tsiviilasi
Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O. J.i (J.) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) (Linda 4, 20309 Narva) [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja esindaja: Aleksei Forstiman Puudutatud isikud: O. J. (IK xxx, elukoht registris xxx) N. E. (isikukood xxx, elukoht xxx) V. E. (isikukood xxx, elukoht xxx Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetluskulud Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Avalduse sisu ja menetluse käik
viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt põeb O. J. vaimuhaigust püsikujulise paranoidse skisofreenia kujul ning tal esineb muu psüühikahäire erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuse kujul. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on O. J. ohtlik iseendale ja teistele ning ta vajab ööpäevaringset järelevalvet (tsiviiltoimik 2-09-55327, tl 15-18).
kes 24.11.2009. a kuulas ta O. J.i ära Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonnas. Ärakuulamise juures viibis tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja M. L.. O. J. kinnitas ärakuulamisel, et tahab Valklast lahkuda ja koju Narva sõita. Võiks elada ka Narva-Jõesuu Hooldekodus, kus on avatud hooldusteenus ja saaks vabalt ringi liikuda. Kodus Narvas oleks kõige parem, seal elavad ema, isa ja vend. Vaatamas ei käi neist keegi, sest sõit on kallis, kuid nad helistavad aeg-ajalt ja saadavad pakke. O. J. räägib Jämejala Haigla headest oludest: seal said patsiendid vahendajate kaudu aeg-ajalt alkoholi haiglasse tuua ja mustast teest „sefiiri“ keeta. Väidetavalt saadavad ka ema ja isa pojale mingeid tablette, mis mõjuvad hästi. Enda kinnitusel tarvitab O. J. ravimeid korralikult ega vajaks ravimite manustamist järelevalve all. Suhteid kaaspatsientidega iseloomustas O. J. kui halbu ja pingelisi. Kui ta pääseks Valklast järelevalve alt minema, ei hakkaks ta enda kinnitusel alkoholi tarvitama ja võtaks kõiki tablette, mida vaja võtta on. Valkla Hooldekodu personali suhtes tal pretensioone ei ole, kuid ikkagi tahab ta kõigepealt koju Narva ja kui sinna ei lasta, siis üleviimist Narva-Jõesuu Hooldekodusse, mis on kodu lähedal, vaba režiimiga ja venekeelse personaliga. Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja pr L. hinnangul vajab O. J. jätkuvalt tugevdatud järelevalvega hooldusteenust. O. J. on salakaval ja manipuleeriv- suudab endast jätta rahumeelse ja mõistliku mulje, kuid tegelikult on agressiivne ja vägivaldne. O. J. manipuleerib kaaspatsientide ja personaliga, soovides neid panna uskuma oma häid kavatsusi ja kuulekust, kuid tegelikkuses toimetab O. J. selle mulje varjus omatahtsi. Vabatahtlikult O. J. ravimeid ei võta, alla neelata ei taha, peidab ravimeid ja viskab ära. O. J. allub halvasti režiimile: varastab kaaspatsientide tagant (sigarette, kanget teed ning toidukaupu), võib endast nõrgemate vastu olla vägivaldne. Personali korraldusi O. J. vabatahtlikult ei täida, igal hetkel vajab järelevaatamist ja suunamist. O. J. ei tule tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja pr Lepmaa hinnangul iseseisvalt toime- isik ei oma haiguskriitikat, ei tunnista ravivajadust, ei tarvita korrapäraselt ravimeid, hakkaks tarvitama alkoholi ja muid sõltuvusaineid. Muul teenusel peale tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldusteenuse ei tule O. J. toime, tema suhtes on vaja välistada vaba juurdepääs alkoholile ja muudele sõltuvusainetele. Esindaja leiab, et Narva linna avaldus O. J.i ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise pikendamiseks tähtajaga üks aasta on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. O. J.i haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O. J. väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O. J. süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib isik kujuneda ohuks endale ja teistele. Seda kinnitavad O. J.i suhtes varasemalt vormistatud kohtulahendid. O. J. vajab jätkuvalt ravi ööpäevaringselt tugevdatud järelevalve all, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole O. J.i suhtes võimalik rakendada. Advokaadi kirjalik arvamus on tsiviiltoimikus 2-0955327 (tl 52-54).
Kohtumääruse põhjendused
teisiti, kui pikaajalise psühhiaatrilise raviga tugevalt kontrollitud tingimustes ning seega ei ole võimalik O. J.i suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada O. J.i kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o. kuni 05. jaanuarini 2012. a (TsMS § 538 lg 2).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.