Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O. J.i (J.) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) (Linda 4, 20309 Narva) [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja esindaja: Aleksei Forstiman Puudutatud isikud: O. J. (IK xxx, elukoht registris xxx) N. E. (isikukood xxx, elukoht xxx) V. E. (isikukood xxx, elukoht xxx Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Pikendada O. J.i kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra s.o. kuni 05. 01. 2012. a.
3.Määrus saata menetlusosalistele ja Valkla Hooldekodule.
Menetluskulud Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.31.08.2010. a esitas Narva linn Viru Maakohtule avalduse pikendada Viru Maakohtu 05.01.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55327 määratud O. J.i tema tahte vastaselt erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks paigutamise tähtaega ühe aasta võrra.
2.Avalduse kohaselt Tartu Maakohtu 11.01.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-30291 määrati O. J.i eestkostjaks Narva Linnavalitsus ja paigutati ta tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse Valkla Hooldekodusse. O. J.i diagnoos on paranoidne skisofreenia paranoidse sündroomiga. Tal puudub haiguskriitika, ta ei pea end haigeks ega ravi vajalikuks. Psühhiaater Kairi Mäe 15.06.2010. a arstitõendist nähtub, et vaatamata antipsühhootikumide tarvitamisele intensiivistusid kuulmismeelepetted, mis ravi korrigeerimisel on mõnevõrra taandunud. Iseseisvalt ei järgi ravirežiimi. Psühhiaater on arvamusel, et O. J. vajab edasist viibimist tugevalt kontrollitud keskkonnas, kus on tagatud pidev psühhiaatriline ravi ja välistatud narkootikumide tarvitamine.
3.Tartu Maakohtu 11.01.2008. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-30291 kohus määras: paigutada O. J. peale võimalikku sundravilt vabanemist SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikust kuni 10.01.2009. a kinnisesse asutusse- erihooldekodusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvel hooldamiseks; kuni O. J.ile eestkostja määramiseni jätta tema eestkostja ülesandeid täitma O. J.i seadusjärgne eestkosteasutus- Narva Linnavalitsus. Kohtumäärusest nähtub, et Viru Maakohtu 16.10.2006. a määrusega on O. J.ile kohaldatud sundravi ja ta viibib sundravil SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus. O. J.ile on kohaldatud sundravi seoses õigusvastaste tegude toimepanemisega, mis on kvalifitseeritavad 2003-2006. a toimepandud avaliku korra raskete rikkumistena ja vargustena. O. J.ile on tehtud varasemalt veel 3 ekspertiisi ja ta on psühhiaatri juures olnud arvel diagnoosidega: paranoidne skisofreenia ja oopiumi narkomaania. 03.03.2005. a ja 20.09.2006. a ekspertiisi aktides antud ekspertide arvamuse kohaselt kannatab O. J. vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia all. Haigus ei kuulu ajutise vaimutegevuse häire alla, see omab kroonilist süvenevat kulgu (tl 5-11).
4.Viru Maakohtu 22.01.2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-72362 pikendati O. J.i hoolekandeasutuses- ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega hoolduse osakonnas tema tahte vastaselt viibimise tähtaega üheks aastaks, s.o. kuni 10.01.2010. a. Nimetatud tsiviilasjas läbi
viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt põeb O. J. vaimuhaigust püsikujulise paranoidse skisofreenia kujul ning tal esineb muu psüühikahäire erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuse kujul. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on O. J. ohtlik iseendale ja teistele ning ta vajab ööpäevaringset järelevalvet (tsiviiltoimik 2-09-55327, tl 15-18).
5.Viru Maakohtu 05.01.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55327 pikendati O. J.i kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) paigutamise tähtaega ühe aasta võrra kuni 05.01.2011. a. Kohtumäärusest tuleneb, et tsiviilasja menetlemisel viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 18.12.2009. a kohtupsühhiaatrilise akti nr 14/12 kohaselt (tsiviiltoimik 2-09-55327, lk 62-66) O. J. on psühhiaatrilisel ravil alates 1995. aastast. Aastatel 1995-1999 diagnoos: Sõltuvus opiaatidest. Psühhoos vallandus esmakordselt 2000. a. Vajas psühhootilisuse, konfliktsuse ja agressiivsuse tõttu korduvat haiglaravi aastatel 2001-2005. 2007. a diagnoositud paranoidne skisofreenia. Määratud toetusravi haiguse ägenemise vältimiseks ta regulaarselt ei kasutanud. Vajas psühhootilisuse, konfliktsuse ja agressiivsuse tõttu korduvat haiglaravi aastatel 2001-2005. Statsionaaris režiimile sageli ei allunud, ambulatoorselt ravimeid ei kasutanud, kuna puudus haiguskriitika. Ajavahemikul 29.11.2006. a -19.03.2008. a viibis O. J. SA Viljandi Haiglas psühhiaatrilisel sundravil. Diagnoos: Püsikujuline paranoidne skisofreenia. Valkla Hooldekodu ööpäevaringse tugevdatud järelevalve hoolduse teenusele saabus O. J. 16.03.2008. a. O. J.i tervislik seisund ja toimetulekuvõime ei ole viimase kahe aasta vältel muutunud. Ta on protsessiv. Mõtleb ilma põhjuseta välja uusi probleeme, tekitab sellega konflikte. Räägib kaashoolealustele ja töötajatele väljamõeldud jutte. Enda aega ei oska sisustada. O. J.il esinevad sagedased meeleolumuutused. Ta on pahur ja vastuoluliste soovidega. Käitumiselt on O. J. ettearvamatu, konfliktne, eriti on seda täheldatud naispersonali suhtes.Ravimite võtmist vajalikuks ei pea, millest võib järeldada, et O. J.il puudub haigusteadvus. Isiklikeks igapäevaste vajaduste rahuldamiseks raha puudub, aga ta omab arusaama raha väärtusest. Selle võimalikul olemasolul ei suudaks ta hoida tulusid ja kulusid tasakaalus ja ilma järelevalveta võib tekkida oht, et O. J. kulutab raha narkootiliste ainete ja alkoholi ostmiseks. Hooldekodu personal on seisukohal, et enda ja kaaskodanike ohutuse tagamiseks ja kaitseks on vajalik edasine ravi erihooldekodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel. Eksperdi arvamusel esineb O. J.il raske püsiva kuluga psüühikahäire (Püsikujuline paranoidne skisofreenia F20.00), mis on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“. O. J.il esinevad psüühikahäired on sellise kulu ja ulatusega, et ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Temal esineva raske psüühikahäire tõttu vajab O. J. kestvalt psühhiaatrilist ravi, milleks O. J.i koostöövalmidus puudub. O. J. ei saa ravi vajadusest aru. Ravi katkestamisel muutub O. J.i käitumine psühhootilistest elamustest lähtuvalt sageli vägivaldseks, mistõttu vajab pikaajalist psühhiaatrilist ravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. O. J. võib erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks paigutamata jätmisel käituda ennast ja teisi kahjustavalt. Iseseisvalt ta ei kasuta haigusteadvuse puudumise tõttu temale vajalikke psühhiaatrilisi ravimeid, mis põhjustab skisofreenia sümptomite ägenemise. Haigussümptomite intensiivistudes on O. J.i käitumine ohtlik ja ettearvamatu. O. J.il esineva raske psüühikahäire tõttu ei tule O. J. toime iseseisva elukorraldusega. O. J.i psüühilisest seisundist tuleneva ohtlikkuse vähendamine ei ole võimalik teisiti, kui pikaajalise psühhiaatrilise raviga tugevalt kontrollitud tingimustes, mistõttu on meditsiiniliselt näidustatud pideva ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusteenuse kohaldamine. O. J.i suhtes ei ole võimalik kasutada muid abinõusid.
6.O. J. on kohtu poolt ära kuulatud tsiviilasja 2-0955327 menetlemise käigus erinõude korras 16.11.2009. a (tsiviiltoimik 2-09-55327, tl 49).
7.Tsiviilasjas 2-09-55327 oli O. J.ile määratud esindaja. O. J.i esindas vandeadvokaat T. M. H.,
kes 24.11.2009. a kuulas ta O. J.i ära Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonnas. Ärakuulamise juures viibis tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja M. L.. O. J. kinnitas ärakuulamisel, et tahab Valklast lahkuda ja koju Narva sõita. Võiks elada ka Narva-Jõesuu Hooldekodus, kus on avatud hooldusteenus ja saaks vabalt ringi liikuda. Kodus Narvas oleks kõige parem, seal elavad ema, isa ja vend. Vaatamas ei käi neist keegi, sest sõit on kallis, kuid nad helistavad aeg-ajalt ja saadavad pakke. O. J. räägib Jämejala Haigla headest oludest: seal said patsiendid vahendajate kaudu aeg-ajalt alkoholi haiglasse tuua ja mustast teest „sefiiri“ keeta. Väidetavalt saadavad ka ema ja isa pojale mingeid tablette, mis mõjuvad hästi. Enda kinnitusel tarvitab O. J. ravimeid korralikult ega vajaks ravimite manustamist järelevalve all. Suhteid kaaspatsientidega iseloomustas O. J. kui halbu ja pingelisi. Kui ta pääseks Valklast järelevalve alt minema, ei hakkaks ta enda kinnitusel alkoholi tarvitama ja võtaks kõiki tablette, mida vaja võtta on. Valkla Hooldekodu personali suhtes tal pretensioone ei ole, kuid ikkagi tahab ta kõigepealt koju Narva ja kui sinna ei lasta, siis üleviimist Narva-Jõesuu Hooldekodusse, mis on kodu lähedal, vaba režiimiga ja venekeelse personaliga. Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja pr L. hinnangul vajab O. J. jätkuvalt tugevdatud järelevalvega hooldusteenust. O. J. on salakaval ja manipuleeriv- suudab endast jätta rahumeelse ja mõistliku mulje, kuid tegelikult on agressiivne ja vägivaldne. O. J. manipuleerib kaaspatsientide ja personaliga, soovides neid panna uskuma oma häid kavatsusi ja kuulekust, kuid tegelikkuses toimetab O. J. selle mulje varjus omatahtsi. Vabatahtlikult O. J. ravimeid ei võta, alla neelata ei taha, peidab ravimeid ja viskab ära. O. J. allub halvasti režiimile: varastab kaaspatsientide tagant (sigarette, kanget teed ning toidukaupu), võib endast nõrgemate vastu olla vägivaldne. Personali korraldusi O. J. vabatahtlikult ei täida, igal hetkel vajab järelevaatamist ja suunamist. O. J. ei tule tugevdatud järelevalvega osakonna juhataja pr Lepmaa hinnangul iseseisvalt toime- isik ei oma haiguskriitikat, ei tunnista ravivajadust, ei tarvita korrapäraselt ravimeid, hakkaks tarvitama alkoholi ja muid sõltuvusaineid. Muul teenusel peale tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldusteenuse ei tule O. J. toime, tema suhtes on vaja välistada vaba juurdepääs alkoholile ja muudele sõltuvusainetele. Esindaja leiab, et Narva linna avaldus O. J.i ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise pikendamiseks tähtajaga üks aasta on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. O. J.i haiguskriitika on puudulik. Sellest tulenevalt ei järgi O. J. väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui O. J. süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib isik kujuneda ohuks endale ja teistele. Seda kinnitavad O. J.i suhtes varasemalt vormistatud kohtulahendid. O. J. vajab jätkuvalt ravi ööpäevaringselt tugevdatud järelevalve all, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole O. J.i suhtes võimalik rakendada. Advokaadi kirjalik arvamus on tsiviiltoimikus 2-0955327 (tl 52-54).
8.O. J. saatis kohtule 01.09.2010. a taotluse (tl 20), milles avaldas soovi, et teda lastaks koju ema juurde, sest ema on haige ning ta oleks võimeline ema eest hoolitsema.
9.Kohus kuulas 01.10.2010. a ära O. J.i ema N. E. (tl 29), kes rääkis, et soovib, et poeg tuleks koju ja hakkaks tema eest hoolitsema, sest N. E. on ise haige (mäluprobleemid).
Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus leiab, et Narva linna avaldus O. J.i kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud.
12.O. J.i suhtes on kohtupsühhiaatriline ekspertiis teostatud 18.12.2009. a (vt kohtumääruse p 5). Riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater R. V. andis arvamuse, et O. J.il esineb vaimuhaigus püsikujulise paranoidse skisofreenia kujul. O. J.il esinevad psüühikahäired ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. O. J.i psüühiline seisund olnud viimase aasta jooksul pideva ravi foonil suhteliselt ühetaoline, esiplaanil on skisofreenia negatiivne sümptomaatika emotsionaalse tuimenemise ja tahteelu langusena. Haiguskriitika puudub täiesti, ei pea end haigeks ega ravi vajalikuks. Ravimite mittetarvitamisel võib O. J. olla ohtlik enda ja ümbritsevate suhtes. Psühhiaater Kairi Mägi 15.06.2010. a arstitõendist nähtub (tl 4), et vaatamata antipsühhootikumide tarvitamisele intensiivistusid kuulmismeelepetted, mis ravi korrigeerimisel on mõnevõrra taandunud. Iseseisvalt ei järgi ravirežiimi. Psühhiaater on arvamusel, et O. J. vajab edasist viibimist tugevalt kontrollitud keskkonnas, kus on tagatud pidev psühhiaatriline ravi ja välistatud narkootikumide tarvitamine. TsMS § 539-1 lg 2 ja 3 kohaselt, kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui aasta, isikule tuleb määrata esindaja üksnes juhul, kui isik soovib esindajat määruskaebuse esitamiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et O. J. vajab edasist viibimist ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Raske psüühikahäire tõttu vajab O. J. kestvalt psühhiaatrilist ravi, milleks O. J.il koostöövalmidus puudub. Ravi katkestamisel muutub O. J.i käitumine psühhootilistest elamustest lähtuvalt sageli vägivaldseks, mistõttu vajab ta pikaajalist psühhiaatrilist ravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ja tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. O. J.i psüühilisest seisundist tuleneva ohtlikkuse vähendamine ei ole võimalik
teisiti, kui pikaajalise psühhiaatrilise raviga tugevalt kontrollitud tingimustes ning seega ei ole võimalik O. J.i suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada O. J.i kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o. kuni 05. jaanuarini 2012. a (TsMS § 538 lg 2).
14.Kohus märgib vastuseks O. J.ile, kes soovib asuda oma haiget ema hooldama, et O. J.i ema, N. E. üle on seatud eestkoste ning eestkostjaks on määratud L. Z. (Viru Maakohtu 01.10.2010. a kohtumäärus, tsiviilasja nr 2-10-26701, tl 26-28).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.