TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Kohtukulude jaotus:

Kõik

kohtukulud

käesolevas

tsiviilasjas

(ekspertiisitasu, advokaaditasu jne.) jätta Eesti Vabariigi kanda. Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv jätta Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) kanda. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „15“oktoobril 2010.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord:

Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses täisealisele isikule, I.S. ́ile, eestkostja määramise nõudes, paludes määrata täisealise isiku: I.S. ́i, eestkostjaks A.S. ́i põhjusel, et, avalduse kohaselt, I.S. oli alates sündimisest füüsilise ja vaimse puudega isik. Tervisliku seisundi tõttu oli I.S. alates 1997.a. erivajadustega laste hoolekandeasutuses, Imastu Koolkodus, asenduskodu teenusel. Avalduse kohaselt, on I.S. sügava puudega noormees, kelle füüsilised ja sotsiaalsed võimed ei luba tal iseseisvalt elada, ise enda eest otsustada ning ise oma asju ajada. Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) asus avalduses seisukohale, et, I.S., oma tervislikust seisundist lähtuvalt, ei ole võimeline iseseisvalt osalema ühiskonna elus ning tema igapäevane tegutsemine ja toimetulek on raskelt häiritud. I.S. vajab ööpäevaringset järelvalvet ja hooldust, mille saab I.S. ́ile tagada ainult eestkostja. Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) seisukoha kohaselt ei suuda I.S. iseseisvalt kaitsta oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, aga samuti ei tule I.S. toime iseseisva eluga ning oma tervislikust seisundist tulenevalt, ei ole võimeline elukestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning ei ole elukestvalt võimeline iseseisvalt tegema mitte mingeid tehinguid. Palus avalduse rahuldada. Viru Maakohus 07.mai 2010.a. määrusega (tl.31-33) kaasas menetlusse puudutatud isikuna Imastu Koolkodu ning määras täisealisele isikule, I.S. ́ile, riigi õigusabi korras, riigi arvel, esindajaks advokaadi. Viru Maakohus „07“mai 2010.a. määrusega määras I.S. ́i suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi (tl.34-37) riigi arvel ning „10“mai 2010.a. määrusega (tl.38-40) Viru Maakohus esialgse õiguskaitse rakendamise korras määras A.S. ́i täiealise isiku, I.S. ́i, ajutiseks eestkostjaks.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, A.R., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja A.S. määrata täisealise isiku, I.S. ́i, eestkostjaks. Palus A.S. määrata eestkostjaks I.S. ́i kõikide asjade ajamiseks, kuna täisealine, I.S., pole võimeline iseseisvalt tehinguid teostama, samuti pole ta võimeline iseseisvalt toime tulema oma eluga. Taotles tsiviilasja lahendamist ilma eestkostetavat, täisealist isikut, I.S. ́i,

isiklikult ära kuulamata, kuna kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr.95 „21“maist 2010.a. kohaselt (tl.57-59) ei võimalda I.S. ́i tervislik seisund temal avaldada kohtule oma tahet eestkostja määramise küsimuses, aga samuti ei ole I.S. ́i isiklik ära kuulamine kohtu poolt võimalik sõnalise kontakti puudumise tõttu ning I.S. ́i ärakuulamise protseduur võib põhjustada I.S. ́i impulsiivse käitumise, mis avaldaks kahjulikku mõju tema tervisele. Kohus rahuldas taotluse. Asjast puudutatud isik, A.S., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja ennast määrata I.S. ́i eestkostjaks tähtajaga kuni viis aastat kõikide I.S. ́i asjade ajamiseks. A.S. ́il on I.S. ́iga head ja usalduslikud suhted. Kõik kohtukulud palus jätta Eesti Vabariigi kanda. Asjast puudutatud isik, Imastu Koolkodu, oma esindajat kohtuistungile, vaatamata kohtukutsele, ei saatnud. Kohtule ei ole teada Imastu Koolkodu esindaja kohtuistungile mitteilmumise põhjused. Kohalviibinud menetlusosalised taotlesid tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma Imastu Koolkodu esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. Asjast puudutatud isikule, I.S. ́ile, kohtu poolt riigi arvelt määratud esindaja, advokaat Marje Mängel, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning A.S. määrata täisealise isiku, I.S. ́i, eestkostjaks tähtajaga kuni viis aastat kõigi I.S. ́i asjade ajamiseks. Advokaat Marje Mängel asus kohtuistungil seisukohale, et eestkostja määramine on eelkõige I.S. ́i enda huvides. Kõik kohtukulud palus jätta Eesti Vabariigi kanda. Advokaat Marje Mängel esitas kohtule kohtuistungil oma kohtukõne kirjalikult, mille kohus võttis vastu ja lisas tsiviiltoimikusse.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) avaldusega kohtule (tl.1-2). A.S. ́i kirjaliku avaldusega Kiviõli linnale (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) (tl.3), milles A.S. soovib enda eestkostjaks määramist I.S. ́ile. Fotoärakirjadega A.S. ́i passist ja I.S. ́i ID kaardist (tl.4;6). Tõendiga A.S. ́i elukoha kohta (tl.5). Tõendiga Meedi Sauli elukoha kohta (tl.7). Otsusega nr.511330 11.maist 2009.a. I.S. ́il puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta ning otsusega nr.511329 11.maist 2009.a. I.S. ́il püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (tl.8-9). Imastu Koolkodu õiendiga (tl.10). MTÜ Imastu Kooli Selts Mihkli Kool teatisega (tl.11). I.S. ́i iseloomustusega 24.novembrist 2009.a. (tl.12). I.S. ́i isikliku rehabilitatsiooniplaaniga (tl.13-23). Maksekorraldusega nr.8068 (tl.24) riigilõivu tasumise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistrist I.S. ́i andmetega (tl.25). Viru Maakohtu 19.märtsi 2010.a. määrusega (tl.16). A.S. ́i kirjaliku avaldusega

26.aprillist 2010.a. (tl.30). Viru Maakohtu 07.mai 2010.a. määrusega (tl.31-33) puudutatud isikute kaasamise ja riigi arvelt esindajaks advokaadi määramise kohta. Viru Maakohtu 07.mai 2010.a. määrusega (tl.34-37) I.S. ́i suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramise kohta. Viru Maakohtu 10.mai 2010.a. määrusega (tl.38-40) I.S. ́ile esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramise kohta. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr.95 21.maist 2010.a. (tl.57-59). SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (tl.60), mille kohaselt moodustus I.S. ́i suhtes tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 5 000.- krooni. 13.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Advokaat Marje Mängel ́i kirjaliku avamusega ja kohtukõnega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui viieks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja

eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta. Vastavalt PkS §203 sätetele, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PkS §204 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PkS §205 kohaselt, kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt

üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib. PkS §206 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik: I.S., ei suuda temal esineva raske psüühikahäire (raske vaimse alaarengu näol) elukestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, millega seoses on seaduse kohaselt I.S. ́il piiratud teovõime. Kohus luges tõendatuks, et täiealise isiku: I.S. ́i, üle tuleb sisse seada eestkoste Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) kaudu. Täisealise isiku: I.S. ́i, eestkostjaks tuleb määrata A.S., kõigi I.S. ́i asjade ajamiseks tähtajaga kuni viis aastat. Kohus luges tõendatuks, et I.S. ́ile on vajalik eestkostja kõigi tema asjade ajamiseks. Täisealise, I.S. ́i, huve ei saa kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohus luges tõendatuks, et I.S. ́il puudub täielikult võime saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja, A.S. ́i, ülesandeks on (muude ülesannete hulgas) ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. Kohus pidas vajalikuks tühistada Viru Maakohtu „10“mai 2010.a. määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud ning lõpetada A.S. ́i ajutise eestkostja volitused. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Riigilõivu avalduse esitamiselt pidas kohus vajalikuks jätta Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu eestkosteasutusena) kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.