Maidla valla avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2010.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja esindaja Kersti Kriisk; Puudutatud isiku T. V.`i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev; Puudutatud isik A. V..
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada T. V.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) üle eestkoste kuni 13.10.2015.a ning määrata tema eestkostjaks A. V. (isikukood xxx, elukoht xxx).
3.Keelata T. V.’il iseseisvalt teha tehinguid ja anda A. V.’ile esindusõigus T. V.’i nimel kõikide tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks.
4.Lugeda T. V. teovõimetuks ka valimisõiguse osas, mille tagajärjel kaotab ta hääleõiguse.
5.Otsustada eestkoste pikendamise vajadus kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 13. oktoobriks 2015.a ei lange ära edaspidine eestkoste vajadus.
6.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 1 (5)
2-10-11740
7.Jätta T. V.’i esindaja kulud 3 000 krooni ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 4 000 krooni Eesti Vabariigi kanda.
8.Saata kohtumäärus avaldajale ja T. V.’i esindajale teadmiseks ning A. V.’ile täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Maidla vald (Maidla Vallavalitsuse kaudu) esitas 11. märtsil 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele T. V.’i üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt ekspertarsti T. K.’i 08.04.2009.a otsusega nr. 500763 on T. V.`ile määratud sügav puue. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Ta ei oska lugeda, ei tunne raha ega selle väärtust ning tal on tõsiseid probleeme suhtlemise ja eneseväljendusega. T. V.`il on alates 1993.a diagnoositud arengupeetus, mis on aastate jooksul süvenenud. T. V. on vägivaldne oma lähedaste ja teiste ümbritsevate suhtes, ta on viibinud korduvalt ravil erinevates haiglates, kuid tervisliku seisundi paranemist ei ole märgata.
2.Avaldaja palus seada T. V.`i üle eestkoste ja määrata eestkostjaks A. V..
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
3.23. märtsil 2010.a esitatud avalduses puudutatud isik A. V. nõustus eestkoste seadmisega ja tema määramisega eestkostjaks. Puudutatud isik palus rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata teda ka ajutiseks eestkostjaks.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega määrati T. V.`ile riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev`i.
5.Viru Maakohtu 14.04.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI, Ida- Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakond, Ravi 10C, Kohtla-Järve).
6.04. mail 2010.a esitatud seisukohas puudutatud isiku T. V.`i esindaja, palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata T. V.`ile ajutine eestkostja. Esindaja teatas, et ta kohtus esindatavaga. Esindatav ei ole võimeline oma tahet avaldama ja kohus ei pea teda ära kuulama.
7.Viru Maakohtu 13.05.2010.a kohtumäärusega määrati A. V. T. V.`i ajutiseks eestkostjaks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.11.2010.a. 2 (5)
2-10-11740
KOHTUISTUNG
8.30. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Esindaja selgituse kohaselt on T. V. ei ole võimeline tegema mitte ühtegi tehingut, ta ei tunne raha väärtust. Ta ei ole võimeline iseseisvalt langetama valimisotsust.
9.Puudutatud isik A. V. palus määrata teda T. eestkostjaks. Puudutatud isiku seletuste kohaselt kasvatab ta T.t alates 2. aluaastast. T. ei ole tema poeg, ta on tema abikaasa laps. Praegu elab T. kodus. T. elas vahepeal internaatkoolis, kuid teda paluti sealt ära võtta, kuna ta on agressiivne. Abikaasa on nõus sellega, et puudutatud isik hakkab T. eestkostjaks. Teisi isikuid, kes sooviksid olla eestkostjaks, ei ole.
10.Puudutatud isiku T. V.`i esindaja palus määrata A. V. T. V.`i eestkostjaks 5 aastaks, andes eestkostjale õiguse kõikide tehingute tegemiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isikute vastustega, kuulA.d ära puudutatud isiku A. V.’i ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamise.
12.Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulA.d. TsMS § 520 lg 1 p 1 alusel kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ja kui kohus ei pea isikut ennast menetluses ära kuulama. Kuna asjas vastavalt TsMS § 293 lg 1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja T. V.’ile vastavalt TsMS § 219 lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja, millega on täidetud TsMS § 520 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma T. V.’i kohtu poolt ärakuulamata.
13.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakA.d tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
14.Avalduse juurde lisatud ekspertarsti T. K.’i 08.04.2009.a otsuse nr 500763 järgi sügava puue tõttu T. V.’i osalemine igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus on täielikult takistatud (t. lk. 4, 5).
15.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert O. T. poolt 21.06.2010.a koostatud ekspertiisiakti nr KP-39-10/850 kohaselt esineb T. V.’il vaimuhaigus „diferentseerimata skisofreenia“ näol ja nõrgamõistuslikkus „mõõduka vaimse alaarengu“ näol. T. V. ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on püsiva iseloomuga. T. V. ei ole võimeline 3 (5)
2-10-11740 iseseisvalt ennast hoolitsema ja vajab eestkoste määramist. T. V. ei ole võimeline osalema kohtuistungil. (t. lk 50-52). 16 Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakA.d PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
17.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
18.Avaldaja on põhjendA.d eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnA.d esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isiku A. V. on teatA.d, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
19.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt A. V.’it ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastA.d Et A. V. saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 13.11.2015.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
20.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab T. V.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
22.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
23.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 4 000 krooni Eesti Vabariigi kanda. 4 (5)
2-10-11740
24.Viru Maakohtu 13.11.2010.a kohtumäärusega maksti T. V.’i esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 3 000 krooni. Kuna Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
25.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.