Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused D K palub tunnistada temaga tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel, teha tööraamatusse vastav kanne ning mõsta välja palk 74430,90 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping, kostja jättis oma kohutused hageja ees täitmata, ei kindlustanud hagejat tööga ega maksnud palka 2008.a. oktoobrist alates. Hageja esitas tööandjale avalduse TLS § 82 alusel lepingu lõpetamiseks seoses kohustuse rikkumisega, kuna ei kindlustanud kokkulepitud tööga ega maksnud palka. Leping lõppes 5 -päevase etteteatamise järgselt vastavalt 20.02.2009. Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, istungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud, kirjaliku menetluse nõusolekut pole andnud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 410 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada siis,kui kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine selle mittetäitmine, osaline mittetäitmine, täitmisega viitamine ning § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel ning § 108 lg alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist ning lepingu üles öelda. Vastavalt tööleping lõpetamise ajal kehtinud TLS § 1 on tööleping leping, mille järgi kohustub tööandja kindlustama töötajale töö, töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd ja tööandja kohustab maksma kokkulepitud palka. TLS § 49 p 1, 2 alusel peab tööandja kindlustama töötaja tööga, maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS 20 lg 4 p 1 on tööandja kohustatud töötaja nõudel kandma tööraamatusse töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. TLS § 82 lg 1 alusel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist, kui tööandja ei täida lepingu tingimusi, sellisel juhul ütleb töötaja lepingu lõpetamise ette 5 päeva. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes VÕS § 100. § 101 lg 1 p 1, 4 ja § 108 ja TLS § 1, § 82 lg 1, 20 lg 4 p1. § 49 p 1,2, leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud palk kokku 74430,90 krooni, pooltevaheline tööleping tuleb lugeda lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel 20.03.2009 ning kohustada kostjat tegema hageja tööraamatusse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel vastavalt 20.02.2009 Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise

lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 2 124 krooni. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.