TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

1(3)

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Avaldaja taotleb eestkostja määramist A. M.le, kellel esineb sügav puue, mille tulemusena ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi. A. M.l esineb raske psüühiline häire, mis piirab tema võimet juhtida oma tegusid. Isikul esinevad mäluhäired, ta ei orienteeru ajas ja kohas. A. M. ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ei tule iseseisvalt eluga toime. Avaldaja palub määrata A. M. eestkostjaks M.K.i, kes on taganud puudutatud isikule vajaliku ülalpidamise ja tema tervislikust seisundist lähtuvalt vajaliku sotsiaalteenuse Sõmerpalu Hooldekodus.

Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg.2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg.2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 30.06.2010.a. aktist nr.35/3010 (tl 66-67) nähtub, et A. M.l esineb sügav segatüüpi vaskulaarne dementsus. Seisund on kestva ja süveneva iseloomuga. A. M. tervislik seisund ei võimalda tal õigesti hinnata, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve, suutmatus on kestev. A. M. vajab eestkostet kõigi igapäevatoimingute, õigusalaste, rahaliste ja notariaalsete tehingute osas vähemalt viieks aastaks. A. M.i tervislik seisund ei võimalda tal kohtule avaldada oma tahet eestkostja määramise küsimuses, A. M.it pole võimalik kohtu poolt ära kuulata.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. M. on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema

2(3)

üle tuleb seada eestkoste. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. M. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. M. seisundi kestvust ja süvenevat iseloomu peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. M. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A. M.l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab A. M. eestkostjaks M.K.i kuni 08.10.2015. a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Helgi Vinni Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.