08.oktoober 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-6649
Tsiviilasi
KL hagi AS ja MS vastu solidaarselt kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
299 485 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KL(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Anto Variku (Advokadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn) Kostja I AS(isikukood XXX elukoht XXX, registriaadress XXX) Kostja II MS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn)
Poolte nõusolekul jätk kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine Kohtustungi ja paikvaatluse 24.11.2009, 28.01.2010 ja 10.02.2010 toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KL hagi MS vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes.
2.Rahuldada KL hagi AS vastu. 2.1 Välja mõista AS kahju summas 299 485 (kakssada üheksakümmend üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend viis) krooni ja viivis 87 415 (kaheksakümmend seitse tuhat nelisada viisteist) krooni KL kasuks. 2.2 Välja mõista AS viivis protsendina põhinõuetelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 299 485 krooni) alates hagi esitamisest s.o 30.01.2008 kuni põhinõuete täitmiseni KL kasuks.
3.Menetluskulude jaotus 3.1 Välja mõista AS menetluskulud 100 % ulatuses KL kasuks. 3.2 Välja mõista KL menetluskulud 100% MS kasuks.
2-08-6649 Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 299 485 krooni, viivise summas 87 415 krooni ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, mille määraks on võlgnevuse tekkimise perioodil kehtiv Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 7% aastas põhinõudest ja menetluskulud ning juhul, kui tuvastatakse, et kahju tekitamise eest vastutab üksnes kostja I või kostja II, siis mõista kahjusumma, viivised ja menetluskulud välja vastavalt kostjalt. Hageja tugineb oma nõudes sh alternatiivse nõudes VÕS § 115, § 620, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 8, § 1050 lg 1, § 1054 lg 2.
2.Hageja selgitab, et 29.01.2005 pöördus hageja kostja II poole palvega kanda hoolt kassi eest aadressil XXXasuvas majas, ajal, mil hageja viibib puhkusel, millega kostja II nõustus ning hageja andis maja võtmed kostjatele üle samal kuupäeval (I kd tl 7-8).
3.02.02.2005 toimus aadressil XXX asuvas majas tulekahju, mis sai alguse saunast (I kd tl 4-6). Hageja on seisukohal, et tulekahju sai alguse kostja I tegevusest, kes küttis sauna temperatuuri 100 kraadini, viskas leili ning läks seejärel tuppa puhkama, kontrollimata, kas ahjus olev tuli on kustunud, mida kostja I on oma seletuskirjas ka tunnistanud (I kd tl 7-8).
4.Tulekahju toimumise ajal oli maja valmimisjärgus ning majas toimusid viimistlustööd, sh sauna ja selle küttesüsteemi viimistlustööd, millest kostjad olid teadlikud, kuna on hageja tuttavad ja olid hagejat enne külastanud.
5.02.02.2005 toimunud tulekahjus sai maja olulisi kahjustusi: hävisid maja põhikarbi külge plokistatud abiruumide plokk, kus asusid saun ja katlamaja, katusekorrus ja elektripaigaldus, kahjustada sai maja otsasein, ruumide siseviimistlus. Maja taastamine on ehituslikult võimalik ja otstarbekas. Maja tulekahjueelse seisundi taastamiseks oli vaja eemaldada tekkinud praht, ruumides konstruktsioonide katted ja kõrvaldada konstruktsioonides kasutuskõlbmatuks muutunud materjalid. Põlenud maja kaitsmiseks ilmastiku vastu tuli hagejal katusekate välja vahetada, mille maksumus oli 76 585 krooni, millise tegevuse vajalikkust ja mõistlikkust kinnitas asjatundja. Ehitustööde kogumaksumuse kuludeks on 222 876 krooni (I kd tl 11-14). Seega kokku kulub ja on kulunud maja taastamiseks 299 485 krooni. Kahju suuruse arvestamisel on hageja lähtunud OÜ E 11.04.2005 eksperthinnangust.
6.15.09.2006 esitas hageja kostjatele pretensiooni, milles palus vabatahtlikult tekitatud kahju hüvitada (tl 9-10). Kostjad pretensioonile ei reageerinud.
7.Hageja on arvutanud viivist tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 perioodi 01.02.2005-29.01.2008 eest summas 87 415 krooni.
8.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et ta leppis kostjaga II kokku kassi eest hoolistemise ning kostjad ei ole eitanud asjaolu, et võtmete üleandmisele eelnes hageja ja kostja II vahel vastavasisuline kokkulepe. Kuivõrd hagejale kuuluvat maja kasutasid mõlemad kostjad, on nad oma
2-08-6649 tegevusega kinnitanud nõustumuse hageja kodu järelvaatamiseks ning seega on mõlemad kostjad käsundisaajad hagejaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt.
9.Hageja selgitab, et ta ei andnud kostjatele nõusolekut sauna kütmiseks, samuti oli sauna uks lukustatud ning isegi, kui nõusolek oleks antud, ei mõjutaks see kuidagi hagi rahuldamist ja kahjude hüvitamist, kuna nõusoleku saamisel pidid kostjad teadma, et sauna kütmisel ei või nad käituda vastutustundetult. Hageja on seisukohal, et kostjad on kohustatud tulekahjuga tekitatud kahjud hagejale hüvitama, sõltumata sellest, kas kahjude hüvitamisel tuleb lähtuda lepingulisest- või deliktilisest vastutusest. Kostjate kohustuste rikkumine ehk õigusvastane tegu seisnes eelkõige sauna loata kasutamises, selle ülekütmises ja selle järelvalveta jätmises. Kostjad pidi aru saama, et ilma omaniku kohalolekuta ei saanud/tohtinud kostjad sauna kütta, kui aga alustasid kütmist, siis tulnuks seda teha üksnes järelvalvet teostades ja sauna ülekütmist vältides. Maja väidetav mittenõuetekohane ehitamine ei olnud hagejale tekitatud kahjude põhjuseks, sest kui kostjad oleksid oma järelvalvekohustusi nõuetekohaselt täitnud ja sauna kütnud samal moel nagu seda oli varem teinud hageja, ei oleks tulekahju tekkinud. Hagejal ei oleks tekkinud kahjusid, kui kostjad ei oleks sauna üldse kütnud. Hageja märgib, et antud juhul ei ole tegemist ehitusvaidlusega, vaid kahjuhüvitamise nõudega.
10.Maja võtmete üleandmisega 29.01.2005 sai otsese valduse kostja II, kes on tulenevalt VÕS § 620 lg 2 käsundisaajana ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja II enda hoolsuskohustust ei täitnud, kuna andis hageja maja võtmed üle kostjale I, kelle tegevuse tulemusena tekkis käsundiandja varale kahju, mida oleks hoolsuskohustuse täitmise korral olnud võimalik ennetada. Kostja II hoolsuskohustusega ei ole kooskõlas hageja sauna kasutamine enda tarbeks, kuna käsunduslepingust tulenevalt oli kostjal II õigus ja kohustus üksnes hoolt kanda kassi eest. Kuigi hoolsuskohustuse rikkumisena on käsitletav juba võtmete usaldamine kostjale I, on kostjale II TsÜS § 132 lg 2 kohaselt omistatav ka kostja I hoolsuskohustust rikkuv tegevus, kuna kostja II kasutas kostjat I enda kohustuste (kassi hooldamine) täitmisel ning sauna süttimine on seotud nimetatud kohustuse täitmisega. Kostja II hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjeks oli tulekahju puhkemine ning kahju tekitamine. Kostja II lepingulise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, kuna ei ole põhjustatud vääramatust jõust. Seetõttu nõuab hageja tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja nõude ulatuseks on vastavalt VÕS § 132 lg-le 3 asja parandamise mõistlikud kulud. Samuti kuuluvad vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 hüvitamisele kahju vähendamiseks tehtud mõistlikud kulutused katusekatte parandamiseks.
11.Juhul, kui kohus leiab, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud kokkulepet ei ole võimalik tõlgendada käsunduslepinguna, palub hageja kahjunõude kostja II vastu rahuldada § 1045 lg 1 p-i 8 alusel. Kostja II andis võtmed üle kostjale I, kelle tegevuse tulemusena tekkis tulekahju ning hagejal tekkis kahju. Samuti ei teostanud kostja I järelevalvet kostja II tegevuse üle. Kostja II tegevus ja tegevusetus on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga, kuna ilma kostjale I majja sissepääsu võimaldamata ja järelevalve teostamata jätmiseta ei oleks tulekahju puhkenud. Seega on täidetud delikti objektiivne teokoosseis. Kostjal II oli lepinguväline kohustus arvestada hageja huvide ja õigustega. Järelevalve mitteteostamine kostja I tegevuse üle kujutab endast hageja huvide kaitsekohustuse mittejärgimist. Kostja II tegevusetuse tulemusena osutus kostjal I võimalikuks hageja maja kasutamine isiklikuks otstarbeks. Enamgi veel - alles valmimisjärgus maja sauna kütmine ilma eelnevate instruktsioonide, omaniku teavitamise ja ülevaateta sauna ehituslikust seisundist ning ohutusest on kindlasti vastuolus heade kommetega, arvestades kokkuleppe sõlmimise eesmärki. Võtmete üleandmine kostjale I kujutab heade kommete vastast tahtlikku tegevust, kuna hageja ja kostja II vaheline kokkulepe andis kostjale II õiguse üksnes kassi hooldamiseks. Samuti on heade kommete vastane kostja II poolne järelevalve mitteteostamine, kuna tegevusetus pidi olema kostja II teadlik valik, mistõttu ka tahtlik tegevusetus. Kostja II vastutab hagejale tekitatud kahju eest ka VÕS § 1054 lg 2 alusel kostja I õigusvastase tegevuse tõttu. Kostja II kasutas kostjat I enda kohustuse täitmiseks ning kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Seetõttu vastutab tekitatud kahju eest kostjaga I samal alusel ka kostja II. Kostja I ja II vastutavad seetõttu VÕS § 137 lg 1 kohaselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
2-08-6649
12.Hageja märgib, et Harju Päästeteenistuse tuleohutuse osakonna 03.03.2005 vastus, ei ole antud asjas asjakohane tõend. Käesolevas asjas tuleb anda vastus muuhulgas õiguslikule küsimusele, kas kostjatelt nõutav tegevus – järelevalve ahju üle, ülekütmise vältimine – hoidnuks tulekahju tekkimise ära või mitte. Päästekeskus ei anna objektiivset hinnangut kostjate kohustusele ega nende sisule, mistõttu ehitusvigade konsulteerimist ja viidet ehitusstandartidele ei saa pidada tähendust omavaks infoks käesolevas asjas. Ühtlasi ei ole see ka usaldusväärne tõend, kuna arvamus on kujundatud ilma sündmuskoha piltidele tuginemata. Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo 10.09.2007 õiendi kohaselt oli tulekahju põhjustatud saunaahju kütmisega, puudusi ei tuvastatud.
13.Hageja leiab, et kahjude hüvitamisel tuleb lähtuda OÜ E 11.04.2005 eksperthinnangust, mitte kuludokumentidest. Ei oma tähendust asjaolu kui palju ja millises ulatuses on hageja oma elamut taastama asunud – kahju jääb kahjuks ja juhul kui kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on põhjuslik seos ning esineb kostjate süü, siis peavad kostjad hagejale hüvitama kahju täies ulatuses, mitte ainult käesoleva hetkeni kantud kulutused. Antud juhul on kahjuhüvitisena taastamiseväärtuse väljamõistmise eelduseks kahjustunud elamu taastamise õigus ja võimalus – elamu taastamine endisel kujul on võimalik ja selleks tuleb kostjatel hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte või kas elamu taastamine kinnistu võõrandamise tõttu on võimalik või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Kostja vastuväited
14.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
15.Kostjad tunnistavad, et hageja palus enda äraoleku ajal kostjal II kanda hoolt kassi eest aadressil XXX asuvas majas. Kostjad said võtme 29.01.2005 hilisõhtul, mis jäeti kamina äärele, kuna kostja II juba magas sellel ajal, seega anti võti mõlema kostja valdusesse. Kostjad märgivad, et hageja lubas neil kasutada sauna. Hageja on ka ise varasemalt sauna kütnud, kus on käinud ka kostjad (I kd tl 3949). Hageja poolt ehitatud maja ja selle küljes asuv saun olid ehitatud ilma ehitusloata (I kd tl 50) ja ehitustööd olid läbi viidud mittenõuetekohaselt, mis oli ka tulekahju põhjuseks, mida tõendab Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 03.03.2005 vastus Põhja Politseiprefektuuri järelpärimisele, kus selgitatakse, et tulekahju oletatavateks põhjusteks olid ehitusvead kütteseadmetes (I kd tl 51). Eelnevalt hageja juures saunas käies ei viidanud kostjatele miski, et saun oleks olnud pooleli või sellises seisus, et seda ei või eesmärgipäraselt kasutada.
16.Kostjad leiavad, et hageja on nende vastu esitanud põhjendamatu hagi. Hageja pahausksus seisneb sellest, et hageja esitas kostjate vastu hagi, teades, et tulekahju põhjuseks olid ehitusvead ning jättes antud info avaldamata. Samuti näitab hageja pahausksust asjaolu, et hageja väitel andis hageja võtmed üle kostjale II. Solidaarse kahjunõude ongi hageja püüdnud konstrueerida tuginedes sellele nagu ei oleks hageja kostjale I võtmed andnud ja võtmed sai kostja I oma valdusesse üksnes kostja II hooletuse tõttu, millest tuleneb üheselt, et kostja II vastu ei oleks hagejal nõuet isegi mitte siis, kui kostja I osas nõue eksisteeriks. Samas on selge, et ka kostja I vastu ei saa hagejal nõuet olla. Ei saa eeldada, et saunas käies kustutatakse iga kord kerise alt tuli, kuna saunas käiakse sageli mitu korda. Samas ei puutu saunakerise all olnud tuli üldse asjasse, kuna tulekahju põhjused olid hoopis viimalõõri juures, kust soojus oli vale ehituskonstruktsiooni ja nihkunud isolatsiooni tõttu üle kandunud hoone puitkonstruktsioonidele, mida kostja I ei saanud ette näha. Kostjad märgivad, et kostja I ei ole toime pannud õigusvastast tegu, saunaahju eesmärgipärast kasutamist ei saa lugeda õigusvastaseks teoks. Samuti ei ole õigusvastaselt käitunud kostja II, mis võiks olla aluseks kostjalt II kahju nõudmiseks. Kostjad ei saa vastutada selle eest, et hageja oli ehitanud ebaseadusliku elamu ja sellesse ehitusnormidele mittevastava sauna.
2-08-6649
17.Kostjad on seisukohal, et isegi nõude põhjendatuse korral on hageja viidatud kahjusumma tekkinud tegelikust kahjust suurem. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks reaalse kulu kandmist. Hageja on püüdnud oma nõuet tõendada ainult OÜ E 11.04.2005 eksperthinnanguga, mis annab ligikaudse ja eeldatava hinnangu sellele, kui palju võiks eelduslikult raha kuluda hoone kahjustatud osa taastamiseks. Kuivõrd kuludokumente ei ole hageja esitanud, siis ei saa eeldada, et hageja on vastava kulu ka ise kandnud, kuna asjas võivad eksisteerida tõendid, et sauna küttesüsteem oli ehitatud valesti, siis võis hageja pöörduda oma kahjunõudega ka ehitaja vastu, kes kulud likvideeris või ei saa välistada, et hageja hoone oli kindlustatud, mistõttu võis kindlustus kahju hüvitada.
18.Tulenevalt hageja seisukohast märgivad kostjad, et kui hageja leiab, et kostja I vastutab otse lepingulisel alusel, siis jääb kostjatele arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel suunab hageja oma nõuda kostja II vastu. Kostjad ei nõustu, et nõusoleku olemasolu või puudumine ei mõjuta hagi rahuldamist. Hageja nõusoleku olemasolu tõendab seda, et kostja I ei käitunud sauna küttes omavoliliselt, vaid õiguspäraselt omades selleks omaniku luba. Juhul, kui kostjal I vastavat luba poleks olnud, võiks tulla analüüsimisele küsimus, kas kostjal I oli õigus eeldada, et elamus olev saun on ikka töökorras. Seega oma antud asjas suurt tähtsust asjaolu, et hageja lubas sauna kütta ja näitas, kus asuvad küttepuud. Samas jääb kostjatele selgusetuks, millele tuginedes väidab hageja, et sauna köeti üle. Kostjad leiavad, et 100 kraadini sauna kütmine on tavapärane.
19.Kostjad märgivad, et hageja ei suuda otsustada, millisel alusel kostjad peaksid kahju hüvitama, kas lepingulisest või deliktilisest vastutusest. Ühest küljest märgib hageja, et nõusolek sauna kütmiseks ei oma tähtsust, kuid teisest küljest märgib, et loata saunakütmises väljendub kostja I käitumise õigusvastasus.
20.Kostjad leiavad, et Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 03.03.2005 vastus on objektiivne ning asjakohane tõend ja selgitab üheselt tulekahju põhjuseid. Kostjad on seisukohal, et nimetatud tõend on hagejale ebasobiv, kuna paljastab hageja poolt hagiavalduses toodud väärad ja poolikult esitatud asjaolust. Samuti teatavad kostjad, et neile teadaolevalt käis menetlusbüroo juhtivinspektor E. K tulekahju kohapeal, kus ta koostas ka vastava skeemi, mis ei oleks võimalik ilma sündmuskohta nägemata. Kostjad ei leia, et skeem oleks tehtud kiirustades. Samuti märgivad kostjad, et Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 03.03.2005 vastus on oluliselt detailsem, kui Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo 10.09.2007 õiend.
21.Kostjad ei nõustu, et maja mittenõuetekohane ehitamine ei olnud hagejale tekitatud kahjude põhjuseks. Kui hageja teadis, et saunal esinevad puudused, mille tõttu leiliruumist muidu normaalseks peetav temperatuur 100 kraadi hageja sauna süütab, oleks hageja pidanud kostjat I hoiatama, mida hageja ei teinud ja seda ei saanud kosja I eeldada, et saunal esinevad mingid puudused. Elamu tuleohutuse nõuetele vastavuse riisikot kannab igal juhul omanik. Ajassepuutumatud on hageja viide, et kostjad teadsid suurepäraselt, et hageja maja ehitustööd olid alles pooleli, kuivõrd hageja andis ise loa sauna kütta. Kostjad juhivad ka tähelepanu, et OÜ E 11.04.2005 eksperthinnangust selgub, et saun valmis 2003, seega oli saun valmis kaks aastat enne põlengut.
22.Kostjad ei nõustu hagejaga, et lähtuda tuleb ekspertiisis märgitust, mitte reaalsetest kuludest. Juhul, kui kostjatelt välja mõista rahasumma lähtuvalt ekspertiisist, siis ei oleks kindel, kas vastav summa kulutatakse just endise olukorra taastamiseks. Kostjad märgivad ka, et ei saa eksperthinnangus märgitud summa osas seisukohta võtta, kuna kohtumaterjalide hulka ei ole lisatud eksperthinnangu lisasid, kust vastava summa kujunemine nähtuks. Kostjad ei nõustu eksperthinnangus toodud summaga, kuid vastuväidete esitamiseks peaks olema võimalik kontrollida selle kujunemist.
23.Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud kuludokumentidega on selgelt ja ühemõtteliselt tõendatud kahju summas 18 284,80 krooni ning juhul, kui hageja tõendab, et hagejale kuuluvad või kuulusid pangakaardid, mille number lõppeb, kas 4742 või 7904 ning tõendab täiendavalt osade
2-08-6649 arvete maksmise, siis võib lugeda aktsepteerituks täiendavalt 63 285 krooni. Summas 98 307,49 krooni esitatud arveid ei saa kostjad aktsepteerida, kuna hageja ei ole arvete saajaks, vaid on kolmandad isikud, ei ole tõendatud arve tasumist ja sellelt nähtuvad hoopis kolmanda isiku volitatud andmed ning kuna arvel kajastub ainult lambi pirn või majapidamistarbed. Samuti olid osad arved loetamatud. Kostjad toovad esile ka, et esitatud arved on perioodist 18.02.2005-17.05.2005, peale mida kuluarved rohkem ei ole. Seega leiavad kostjad, et hageja on tööd planeeritud osas lõpetanud, kuivõrd ei ole usutav, et pärast 2005 maid ei ole hageja enam mingeid vahendeid leidnud, et remonti lõpetada. Kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja 25.06.2006 koormanud kinnisasja summas 1 200 000 krooni hüpoteegiga Nordea Bank Finland Plc kasuks, mis viitab täiendava finantskohustuse võtmisele. Isegi eeldades esitatud arvete õigsust on ilmne, et hageja on tulekahju tagajärgede likvideerimise lõpetanud juba 2005 mais ning vastavate tagajärgede kõrvaldamine ei ole läinud maksma enam kui 172 201,20 krooni, mitte aga 299 485 krooni koos viivistega. Kohtuotsuse põhjendus
24.Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused, tunnistajate ütlused, teostanud paikvaatluse, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega sh kriminaaltoimiku nr 05237600331 materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud AS vastu ja tuleb rahuldada, hagi MS vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
25.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
26.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 29.01.2005 pöördus hageja elukaaslane telefoni teel kostja II poole palvega kanda hoolt kassi eest aadressil XXX asuvas majas, ajal, mil ta koos hagejaga viibib puhkusel. Kostja II nõustus ning hageja ja ta elukaaslane viisid maja võtmed sama päeva hilisõhtul kostjale II. Kuna kostja II oli juba magama läinud, siis jätsid võtmed kostjate elukohas oleva kamina äärele. Samal õhtul peeti kostja I sünnipäeva. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja II ja hageja oma esindaja kaudu sõlmisid käsunduslepingu, mille sisuks oli kassi toitmine hageja äraolekul.
27.Kohtuistungil leidis kostjate selgitusega tõendamist, et kassi käis tegelikult toitmas kostja I, kes selleks hagejalt otsest käsundit ei saanud, kuid keda volitas kostja I. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et käsundisaaja kostja I täitis käsundilepingust tuleneva kohustuse st toitis kassi oma volitatud isiku kaudu.
28.VÕS § 620 lg 1 ja 2 sätestavad, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus on seisukohal, et seoses käsunduslepingu täitmisega hagejale kahju ei tekitatud. Kass toideti kostjate poolt nii, et kass hagejate koju saabumisel oli täie tervise juures. Kohus ei tuvastanud kostja II tegevuses käsundi täitmisel VÕS § 620 sätestatud rikkumisi, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja II ei ole rikkunud lepingut, mistõttu puudub alus kostja II suhtes hagi rahuldamine tulenevalt käsunduslepingust.
29.Puudub vaidlus, et 02.02.2005 toimus aadressil XXX hagejale kuuluvas majas tulekahju, mis sai alguse saunast, mida kostja I eelnevalt küttis (I kd tl 4-8, II kd lk 8).
2-08-6649 Vastavalt paikvaatluse ajal antud poolte selgitustest selgus, et kassi toitmiseks oli vaja siseneda ainult esikusse, kuid sauna kasutamiseks oli vaja võtmeid, et siseneda sauna, katlaruumi ja vesi peakraanist lahti keerata. Ruumi võtmed asusid toas kaminal, kust kostja need ka võttis. Vaidlust ei ole, et 02.02.2005 toimunud tulekahjus sai maja olulisi kahjustusi: hävisid maja põhikarbi külge plokistatud abiruumide plokk, kus asusid saun ja katlamaja, katusekorrus ja elektripaigaldus, kahjustada sai maja otsasein, ruumide siseviimistlus. Seega hagejale põhjustati kahju. Hageja elamul puudus kindlustus.
30.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
29.Pooled vaidlevad, kas kostjad vastutavad tulekahju tekitamise eest ning, kas kostjate poolt sauna kütmine oli õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et kostja II sauna ei kütnud ja saunas ei käinud. Seega kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud, mis välistab kostja II osas deliktiõigusliku süülise vastutuse, seega ka hagi rahuldamise. Vaidlust ei ole selles, et kostja I 02.02.2005 läks kella 20.00 ajal kassi toitma ja pani ka sauna kütte ning küttis sauna u 100 kraadini ja läks sauna. Peale leili võtmist läks kostja tuppa puhkama ning sauna tagasi minnes põles juba suitsutoru ümbert leiliruumi vooderlaud (I kd tl 7-8). Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 10.09.2007 õiendi kohaselt oli oletatav tulekahju tekkepõhjus saunaahju kütmine (I kd tl 4). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja I tegevus on kahju tekkimise põhjuseks st kui kostja ei oleks sauna kütnud ei oleks hageja saun ära põlenud ja sellega hagejale kahju põhjustatud. Hageja ei tunnista kostjatele sauna kasutamiseks loa andmist. Tunnistaja JB kinnitab oma ütlustega seda. Samas soovib kohus märkida, et tegemist on hageja elukaaslasega, kellel on ilmselt huvi
2-08-6649 lahendi tulemi vastu. Tunnistaja AB ütlustest ilmneb, et ta täpselt mäletab sauna kasutamiseks loa andmist hageja poolt. Samas tunnistaja ei kuulnud käsundi sisu (millal kuidas kassi toita) kuigi kõnelus oli samal ajal. Kohus leiab, et selline selekteeritud kuulmine ei ole millegagi põhjendatud. Kohus soovib märkida, et tunnistaja on kostja II venna elukaaslane, kellel on ilmselt huvi lahendi tulemi vastu. Tunnistaja JB kinnitas, et enne lahkumist keeras vee peakraanist kinni ja lukustas katlamaja, võtmed asusid toas kaminal. Katlamajja sisenemine ja vee lahti keeramine oli sauna kasutamise eelduseks. Tunnistaja Anne Bergi ütlustest ilmnes, et hageja ega ta elukaaslane ei rääkinud millised kraanid vaja lahti keerata või kus asuvad võtmed. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja JB ütlused omavad suuremat kaalu kui tunnistaja AB ütlused. Eeltoodut seisukohta kinnitab ka Põhja Politseiprefektuuri tunnistaja Rein H ülekuulamise protokollis märgitu, mille kohaselt kostja II vend Rein H väitis, et hageja ei keelanud kostjatele sauna kütmist, mis ei ole samastatav loa andmisega. Hageja ei saanud käsundi andmise ajal loetleda kõiki tegevusi, mis nende majja sisenemisel oleks olnud keelatud. Käsund on konkreetse tegevuse tegemiseks, mitte keelatud tegevuste loetelu. Hageja esitas kohtule Rein H 21.02.2005 seletuse, mille kohaselt viibis Rein H 29.01.2005 kostja I sünnipäeval ning kuna oli alkoholijoobes, siis ei mäleta toimunust midagi (I kd tl 62). Kohus leiab, et eeltoodu tõend iseloomustab reaalset situatsiooni. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostjale I oleks sauna kasutamiseks luba antud. Kuna kostjal I puudus luba sauna kasutamiseks, siis on kostja I käitumine õigusevastane.
30.Vastavalt Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 03.03.2005 vastuse kohaselt oli tulekahju oletatav põhjus ehitusvead kütteseadmetes. Saunaruumi ja selle kütteseadmete ehitamisel ei ole järgitud hea ehitustavana kuni 2004 kasutusel olnud „Eesti Projekteerimisnorme“ EPN 10.1; 10.4; 10.5, mille tagajärjel tekkis saunaruumis tulekahju (tl 51). Riigiprokuratuuri 29.04.2005 määruse kohaselt on Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 03.03.2005 vastus tulekahju tekkimise põhjuste kohta objektiivne ja antud saunaruumis toimunud tulekahju jälgedele ja skeemile tuginedes (I kd tl 53-54). Maardu Linnavalitsuse arhitektuuri ja maakorralduse osakonna 10.03.2005 tõendi kohaselt on XXX/XXXasuvale aianduskrundile
koostatud ehituprojekt aiamaja, ehitusaluse pinnaga 66,3 m , püstitamiseks (I kd tl 50). Vaidlust ei ole, et hageja maja tulekahju ajal oli lõpetamata ehitis. Kostjate selgitusest ilmneb, et kostjale I oli teada, et hageja maja sh saun ei olnud lõplikult valmis. Seega kostja I kasutas ehituslikult pooleli olevat asja. Lõpetamata ehitise kasutamisel võttis kostja I endale riski tagajärgede osas. Hageja poolt varasemalt sauna kasutamine ei õigusta kostja I poolt loata pooliku sauna kasutamist. Kuna ehitis ei olnud lõpuni ehitatud ega ametlikult vastu võetud ja kasutusluba antud, siis ei oma ka tähtsust ehitusvigade olemasolu. Välistatud ei ole, et ehitise vastuvõtmise käigus oleks ehitusvead avastatud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja I on põhjustanud kahju hooletusest.
31.VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 alusel kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 136 lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
31.Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja palub kostjatelt välja mõista kahju summas 299 485 krooni ja leiab, et kahju suurus on tõendatud OÜ E 11.04.2005 eksperthinnanguga (I kd tl 11-14), milles loetelu tulekahjus hävinud asjade kohta ja tulekahjust tingitud kahjustuste likvideerimiseks tehtav rahaliste kulutuste kalkulatiivne suurus.
2-08-6649 Kostjad leiavad, et kahju hüvitamisel ei saa lähtuda eksperthinnangust, vaid lähtuda tuleb kuludokumentidest, kuna vastasel juhul ei ole kindel, kas summa kulutatakse just endise olukorra taastamiseks. Kostjad märgivad ka, et eksperthinnangule ei ole lisatud lisasid. Hageja on esitanud kuludokumendid kokku summas 172 101,20 krooni (II köide tl 13-180,201-212). Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud kuludokumentidega on selgelt ja ühemõtteliselt tõendatud kahju summas 18 284,80 krooni ning juhul, kui hageja tõendab, et hagejale kuuluvad või kuulusid pangakaardid, mille number lõppeb, kas 4742 või 7904 ning tõendab täiendavalt osade arvete maksmise, siis võib lugeda aktsepteerituks täiendavalt 63 285 krooni. Summas 98 307,49 krooni esitatud arveid ei saa kostjad aktsepteerida, kuna hageja ei ole arvete saajaks, vaid on kolmandad isikud, ei ole tõendatud arve tasumist ja sellelt nähtuvad hoopis kolmanda isiku volitatud andmed ning kuna arvel kajastub ainult lambi pirn või majapidamistarbed. Samuti olid osad arved loetamatud. Kohus leiab, et kahju suuruse määramisel tuleb aluseks võtta OÜ E 11.04.2005 eksperthinnangus märgitud endise olukorra taastamiseks tehtav kulu, seega 299 485 krooni. Kohus leiab, et kahju hüvitamiseks ei pea esitama eksperthinnangus nimetatud summa ulatuses kuludokumente, mistõttu ei oma tähtsust esitatud kuludokumentidel saaja nime puudumine, arvekonto omaniku tuvastamine ja kolmanda isiku poolt ostetud materjalid. Paikvaatluse käigus selgus, et hageja ei ole lõpetanud veel kõiki endise olukorra taastamiseks tehtavaid töid st saun ei ole kasutuses, kuna puudub vesi ja elekter. Hageja selgitus, et taastamistööde lõpule viimiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, on veenev. Rahaliste vahendite olemasolu ei tõenda kinnistule hüpoteegi seadmine panga kasuks. Kohus on seisukohal, et hageja elamu tulekahjus saadud kahjustuste (maja põhikarbi külge plokistatud abiruumide plokk, kus asusid saun ja katlamaja, katusekorrus ja elektripaigaldus, maja otsasein, ruumide siseviimistlus) taastamine on rahaliselt kulukas ja kooskõlas eksperthinnangus märgituga.
32.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus peab põhjendatuks viivise arvestuse alates 01.02.2005, see on ajast, mil kostjale I on selge, et tema tegevuse tulemusel on hagejale põhjustatud kahju. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 peab kohus põhjendatuks kostjalt I välja mõista seisuga 29.01.2008 viivis summas 87 415 krooni ja edasi viivis kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud
33.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud 100 % ulatuses, sealhulgas riigilõivu, kostja I kanda ja kostja II menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.