Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja töötas GS Temo OÜ-s ehitusmontaažilukksepana alates 27.07.2005 töölepingu nr 38/2005 alusel. 17.11.2009 anti hagejale töölepingu ülesütlemise avaldus. Tööandja teatas, et tulenevalt TLS § 90 (1) on ta sunnitud lõpetama hagejaga sõlmitud töölepingu 16.12.2009. Tööandja ülesütlemist ei põhjendanud. Teist tööd ei pakutud ega selgitatud selle võimalikkust. Töötajatega ei ole konsulteeritud seoses koondamisega. 17.11.2009 anti hagejale ülesütlemisavaldus kätte ja teatati, et 16.12.2009 on tööleping lõpetatud. Lõpetatud töölepingut keelduti hagejale andmast. Vorminõudeid rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja palub töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu välja mõista kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu töövaidluskomisjonile avalduse vähem makstud töötasu, puhkusehüvitise, koondamisehüvitise, viivise ja kahju hüvitamise nõuetes. Töövaidluskomisjon oma 02.03.2010 otsusega rahuldas hageja nõuded osaliselt ning mõistis hageja kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu 44 790 krooni, koondamisel vähem arvestatud ja makstud hüvitise 3151 krooni ning viivise 1 288.13 krooni. Rahuldamata jäeti puhkusehüvitise nõue summas 6 606.25 krooni ja vähem makstava töötuskindlustuse hüvitise nõue summas 10 819.29 krooni. Hageja on seisukohal, et tööandja poolt ebaõigete töötasu andmete edastamine Töötukassale põhjustas töötajale vähem arvestatud töötuskindlustusehüvitise maksmise. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista Töötukassa poolt vähem arvestatud ja makstud hüvitis 10 819.29 krooni. Puhkusehüvitise nõuet hageja ei esita. Kostja vastuväited Töövaidluskomisjoni 02.03.2010 otsusega ei olnud osaliselt nõus ka tööandja GS Temo OÜ, pöördudes kohtusse taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras selles osas, milles tehtud otsusega töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded. Tööandja on seisukohal, et Arvi Tammega ei ole sõlmitud palga muudatuse kokkulepet, millele hageja töötasu nõuded tuginevad. Tööandja jääb seejuures töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt kostja ei ole hagejaga kokku leppinud töötasu 16 900 krooni kuus. Hageja tugineb töölepingu muutmise kokkuleppele, mille originaali hagejal ei ole. Koopia on halvasti loetav. Töölepingu muutmise kokkuleppel oleval kuupäeval oli A. Tamm Eesti kaitseväe teenistuses ning töösuhe oli peatunud. A. Tamm naasis tööle juunis 2008. Siis temaga kokkulepet ei allkirjastatud. A. Tamme töötasu oli vastavalt 01.01.2007 sõlmitud töölepingu muudatusele 8000 krooni kuus, millele võis lisanduda lisatasu. Hagejal ei ole saamata jäänud töötasu 44 790 krooni ulatuses ning saamata jäänud hüvitist 3 151 krooni ulatuses. Samuti ei ole hagejal tekkinud kahju seoses Töötukassa poolt makstud hüvitisega. Viivise osas palub kostja kohaldada aegumist nõudele, mis on esitatud rohkem 4 kuud peale vastava õiguse tekkimist. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõudele vaidleb kostja samuti vastu. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidete kohaselt oli hageja koondamine seaduslik. Töötajale on esitatud kirjalik töölepingu ülesütlemise avaldus, millelt nähtub, et tööleping lõpetatakse TLS § 90 lg 1 alusel, st toimub töölepingute kollektiivne ülesütlemine koondamise tõttu. Avaldus on piisavalt põhjendatud. Töötaja ei ole vaidlustanud, et tema töö lõppemise tõttu ei olnud võimalik talle enam tööd anda, st eksisteeris koondamise situatsioon. Kohtu seisukoht ja põhjendused Töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai 17.11.2009 kätte kirjaliku ülesütlemisavalduse, mis ei olnud tingimuslik. Seega ei ole ülesütlemisavaldus tühine. Kohus möönab, et tööandja oleks võinud TLS § 90 lg 1 sisu ülesütlemisavalduses lahti kirjutada, kuid

TLS § 95 lg 2 ja 3 kohaselt Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega ei põhine seadusel hageja väide, et seaduse paragrahvi sisu lahtikirjutamata jätmine võib muuta ülesütlemisavalduse tühiseks. Hageja ei ole väitnud, et tal on tekkinud kahju seoses põhjenduste lahtikirjutamata jätmisega ülesütlemisavalduses. Tegelikkusele ei vasta hageja esindaja poolt kirjalikult esitatud väited, et hagejale ei pakutud vaba töökohta, samuti väited, et töötajatega ei arutatud koondamise küsimust. Kohtuistungil 18.05.2010 (tl 33-34) on kostja esindaja väitnud, et vabu töökohti tööandjal ei olnud, sest töötajaid oli ettevõttes üldse vähe. Töötajate koondamise vajaduse ilmnemisel peeti töötajate koosolek, mille kohta on koostatud protokoll. Hageja on samal kohtuistungil kohtule öelnud: „Minuga koos koondati veel töölisi. Samaliigilist tööd ei oleks ilmselt mulle pakkuda olnud. Ma ei tea, kas mõnda teist ametikohta oleks saanud mulle pakkuda. Ma ei usugi, et seal oleks olnud vabu töökohti, seal vallandati töötajaid.“ Töötajate koosoleku toimumise kohta 10.11.2009, mille tõendamiseks on kostja esitanud protokolli (tl 35), on hageja avaldanud kohtuistungil järgmist: „Koosolek oli, räägiti sellest, et firmas on raske seis, et ei ole teada, mis võib tulla. Koondamisest räägiti väga pealiskaudselt, täpseid arve ei nimetatud. Koosolekul olid protokollis nimetatud isikud.“ TLS § 104 lg 1 kohaselt Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale 17.11.2009 esitatud ülesütlemisavaldus (TVK I tl 2) ei ole tühine, sest töölepingu ülesütlemine toimus seadusest tuleneval alusel – TLS § 90 lg 1 kohaselt Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu, - ning ülesütlemisavaldus vastas seaduse nõuetele. Hageja on temal saamata jäänud töötasu nõude tõendamiseks esitanud töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe 07.03.2008 (TVK II tl 26). Kokkulepe on hagejal ainult koopiana, kuigi ta enda väitel sai selle kostjalt ka originaalina. Kuhu originaal on kadunud, seda hageja ei tea. Kostja on seisukohal, et sellist töölepingu tingimuste muutmist ei ole hagejaga kokku lepitud. 7. märtsil 2008 viibis hageja kaitseväeteenistuses ning tema tööleasumisel juunis 2008 hageja töötasu kokkulepet eraldi ei allkirjastatud. Kostja on seisukohal, et hageja suhtes kehtis kuni töölepingu ülesütlemiseni töölepingu tingimuste muutmine 01.01.2007 (TVK II tl 23), mille kohaselt oli hagejaga kokkulepitud töötasu 8000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud 07.03.2008 kuupäeva kandvat töölepingu tingimuste muutmise kokkulepet ei saa käsitada tõendina. Vaidlust ei ole selle üle, et 07.03.2008 seda kokkulepet ei allkirjastatud. Millal kokkulepe tegelikult sõlmiti, selle kohta ei ole koopial ühtegi kuupäeva. Tunnistajana ära kuulatud H. R ei mäletanud A. Tammega sõlmitud töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe allkirjastamist. Töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe sisu ei vasta GS Temo OÜ juhataja käskkirjaga nr 6 kinnitatud Palga maksmise juhendi (TVK II tl 66-72) punktis 5.5. sätestatule. Selle kohaselt peale 3 a töötamist rakendati töötajale boonusena 1,3 % põhipalgast. Hageja ei olnud kokkuleppe rakendumise ajaks, so 1. maiks 2008 töötanud OÜ-s GS Temo veel kolme aastat, sest TVK II tl 20-22 oleva töölepingu kohaselt asus hageja kostja juures tööle 27.07.2005. Teisest küljest ei vasta teiste töötajatega sõlmitud töölepingu muutmise kokkulepetele Palga maksmise juhendi punktis 5 toodud koefitsientide järele märgitud protsendi märk. Hageja on esitanud kohtule tl 62 ja 63 olevad kahe töötajaga sõlmitud töölepingu muutmise kokkulepped 07.03.2008 originaalidena, mille kohaselt on nendele makstava töötasu puhul tööstaaži koefitsient 1,1 ning sellest tulenevalt on vastavalt uus töötasu (11000x1,1) 12 100 krooni ja (10000x1,1) 11 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et tema kvalifikatsioon vastas montaažilukksepa III järgule. Töölepingu tingimuste muutmise kokkulepet 07.03.2008 kohus tõendina arvesse ei võta. Muid tõendeid selle kohta, et hageja, asudes kostja juures tööle 27.07.2005 ja olles 20 aastane ning lahkudes kaitseväe teenistusse 2007 aastal, oli enne töösuhte peatumist saanud tööandja otsusel montaažilukksepa

III, so kõrgeima järgu, kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud oma õigust saada 16 900 krooni suurust kokkulepitud kuutöötasu. Samas ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja suhtes tuli rakendada 8000 krooni suurust töötasu, mis oli kokku lepitud töölepingu muutmisega 01.01.2007. OÜ GS Temo juhataja käskkirjaga nr 6, 07.03.2008 kehtestati äriühingus uus boonussüsteem ja palgamaksmisjuhend. Sellest juhendist pidi tööandja lähtuma, arvestades töötajatele töötasu ja lisahüvitisi. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse (PaS) kohaselt lepitakse palk kokku töölepingu sõlmimisel ja muudatused määratakse kindlaks samuti töölepingus, kuid töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus oli tööandjal (EVTLS § 28 lg 2 ja 3). A. Tamm jätkas pärast töösuhte peatumist tinginud asjaolu äralangemist töötamist kostja juures, kusjuures kostja ei sõlminud hagejaga töölepingu tingimuste muutmise kokkulepet, tulenevalt käskkirjaga nr 6, 07.03.2008 kehtestatust. PaS § 51 sätestas töötajate võrdse kohtlemise põhimõtte. Kostja, väites, et A. Tammele ei laienenud 07.03.2008 kehtestatud boonussüsteem ja palgamaksmisjuhend, ei kohelnud sellisel juhul oma töötajaid võrdselt ning on põhjendamatult jätnud töötajaga tema tööle asumisel sõlmimata töölepingu muutmise kokkuleppe. Kuivõrd kohtule ei ole tõendatud hageja kõrgemat järku montaažilukksepana, tuleb asuda seisukohale, et hagejal oli õigus saada kostja poolt 07.03.2008 käskkirjaga nr 6 kehtestatud palgamaksmisjuhendi ja boonussüsteemi kohaselt töötasu vähemalt I järgu montaažilukksepale kehtestatud määras, so 10 000 krooni kuus, millele lisandub tööstaaži koefitsient 1,3, sest vaidlusalusel ajal, st alates jaanuarist 2009 oli hageja tööstaaž kostja juures üle 3 aasta. Hagejal oli õigus saada täistööajaga töötamise korral 13 000 krooni suurust kuutöötasu. Nimetatud summa võis väiksem olla ainult siis, kui hageja ei teinud või ei saanud teha tööd enda süül või mõjuval põhjusel, mistõttu kaotatud töötasu hüvitati muudest allikatest (ajutine töövõimetus vms). PaS § 18 lg 2 kohaselt Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. TVK II tl 53-64 olevate palgateatiste kohaselt on kostja arvutanud hagejale töötasu 2009 aasta jaanuari eest 16 563.50 krooni; veebruari eest 14 580.23 krooni, kus hageja oli lisaks puhkusel 13.02. kuni 27.02.2009; märtsi eest 13 032 krooni; aprilli eest 13 032 krooni, mai eest 11 338 krooni, kusjuures töötaja puudus töölt administratsiooni loal 1 tööpäeva 08.05.2009; juuni eest 12 306 krooni, kusjuures hageja oli puhkusel 1 päeva 22.06.2009. Palga maksmist reguleeris palgaseadus. Kostja oleks pidanud, arvestades hageja 1-päevast puudumist, arvestama hagejale palka maikuu eest vähemalt (13000:19x18) 12 316 krooni, arvestati 11 338 krooni. Hagejale on seadusega kehtestatust vähem arvutatud 978 krooni. Juunikuu eest pidi kostja hagejale töötasu arvutama (13000:20x19) 12 350 krooni, arvutatud on 12 306 krooni, seega 44 krooni vähem. Alates 01.07.2009 kehtima hakanud TLS § 37 lg1 kohaselt võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töötasu, kui selleks on seaduses sätestatud alused ja kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Kostja ei ole kohtule tõendanud hageja töötasu vähendamise otsust. Kostja on hagejale arvestanud töötasu 2009. aasta juulikuu 13 tööpäeva eest 7850 krooni, sest töötaja oli alates 20.07.2009 puhkusel; augusti eest 12 303 krooni; septembri eest 15 098 krooni; oktoobri eest 10 454 krooni; novembri eest 8 728 krooni ja detsembri 11 tööpäeva eest 7 885 krooni. Juulikuu 13 tööpäeva eest pidi hagejale arvestama töötasu vähemalt (13000:23x13) 7347.82 krooni, tegelikult arvestas 7850 krooni. Augustikuu eest on hagejale arvestamata töötasu (13000-12303) 697 krooni. Oktoobrikuu eest on hagejale arvestamata töötasu (13000-10454) 2 546 krooni ja novembrikuu eest - (13000-8728) 4 272 krooni. Detsembrikuu 11 tööpäeva eest pidi kostja hagejale arvestama töötasu vähemalt (13000:20x11) 7150 krooni, tegelikult arvestas 7 885 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hagejale vähem arvestatud töötasu 2009 aasta eest kokku (978+44+697+2546+4272) 8 537 krooni.

Viivise nõudes on kostja taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus on seisukohal, et aegumist tuleb kohaldada vanematele kui 4 kuu tagustele viivistele, arvates töötaja pöördumisest töövaidluskomisjoni 29. detsembril 2009. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on üldjuhul 4 kuud. Hageja nõue välja mõista viivis põhineb töösuhtel, kuid ei ole palga (töötasu) maksmise nõue. Kohtul ei ole alust kohaldada töötasu maksmata jätmisel viivise nõudmisele Tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS), sest ITLS-s on sätestatud lühem tähtaeg. Töölepingu p 4.3. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale töötasu järgmise kuu 13. kuupäevaks. 29. detsembriks 2009 olid aegunud hageja viivise nõuded maikuu ja juunikuu eest. Aegunud ei ole hagejal saamata töötasu nõuded augustikuu eest (697 krooni tuli välja maksta 13.09.2009), oktoobrikuu eest (2546 krooni tuli välja maksta 13.11.2009) ja novembrikuu eest (4272 krooni tuli välja maksta 13.12.2009). Viivise määra töölepingu seadus ei kehtesta, mistõttu kohaldamisele kuuluvad Võlaõigusseaduse §-d 113 lg 1 ja 94 lg 1. 2009 aastal oli seadusega sätestatud viivise määr 8 % aastas. Hageja esindaja on esitanud töövaidluskomisjonile viivise nõude seisuga 01.01.2010. Augustikuu töötasu terves ulatuses maksmata jätmise tõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis (8%:365x109x697) 16.65 krooni, oktoobrikuu töötasu terves ulatuses õigeaegselt maksmata jätmise eest (8%:365x48x2546) 26.80 krooni ja novembrikuu töötasu terves ulatuses õigeaegselt välja maksmata jätmise eest (8%:365x18x4272) 16.85 krooni, kokku viivis 60.30 krooni. Hageja nõuab kostjalt töötasu vähemarvestamise tõttu hagejal töötukassalt saamata jäänud hüvitise kompenseerimist summas 10 819.29 krooni ja vähemmakstud koondamishüvitist summas 3 151 krooni. TVK II tl-l 16 oleva maksuarvestuse kontrollaruande kohaselt on kostja arvutanud hagejale hüvitise seoses töösuhte lõppemisega summas 13 688 krooni. Hageja nõuab oma väidetavast töötasust – 16 900 kroonist - puudujääva summa hüvitamist. Hageja nõue on põhjendamatu, sest kohtule ei ole tõendatud vähemalt 16 900 krooni suuruse töötasu kokkulepet. Samal põhjusel jääb rahuldamata hageja nõue Töötukassalt saamata jäänud summade väljamõistmiseks. TVK II tl 27 oleva Eesti Töötukassa otsuse kohaselt on hageja keskmise kalendripäeva töötasu 481.51 krooni. Kohtu poolt tuvastatud 13 000 krooni suuruse kuutasu korral tuleb hageja keskmine kalendripäeva tasu 433.33 krooni. Hageja ei ole tõendanud suurema töötasu kokkulepet. Ülaltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja saamata jäänud töötasu 8 537 krooni ja viivise 60.30 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kahju hüvitamiseks 10 819.29 krooni ulatuses ning vähemmakstud koondamishüvitise väljamõistmiseks summas 3 151 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja mitterahalise nõude rahuldamata jätnud. Töötasu ja viiviste nõue on rahuldatud 18 % ulatuses ning muud rahalised nõuded on jäetud rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagejal tuleb kanda 90 % menetluskuludest, kostja kanda jääb 10 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.