Tsiviilasja number
2-09-23326
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
CF&S Estonia AS hagi Inter Euro Company OÜ vastu võlgnevus väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
941 890, 26 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inter Euro Company OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja CF&S Estonia AS (registrikood 10139213, Ahtri 12, 10151 Tallinn), esindaja adv Martin Männik Kostja Inter Euro Company OÜ (registrikood 11126879, F.R.Kreutzwaldi 4A-24, 10120 Tallinn), esindaja Stanislav Tšerepanov
Harju Maakohtu 06.04.2010 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hageja nõue CF&S Estonia AS esitas 20.05.2009 Harju Maakohtule hagi Inter Euro Company OÜ vastu võla 936 501, 36 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hydro Aluminium A.S. soovis kauba omanikuna vedada Eestist Muuga sadamast Poolasse 23 655 kg ja 23 446 kg töötlemata alumiiniumi, kauba saajaks oli Nowoczesne Produkty Alumininowe
SKAWINA Spolska z.o.o. Selleks sõlmis ta veolepingu Estmare Logistika OÜ-ga. 27.11.2008 sõlmis OÜ Estmare Logistika hagejaga autoveolepingu kauba (23 655 kg ja 23 446 kg töötlemata alumiiniumi) vedamiseks Poola kauba saajale Nowoczesne Produkty Alumininowe SKAWINA Spolska z.o.o.-le. Hageja sõlmis omakorda kostjaga 02.12.2008 lepingu kauba vedamiseks Nowoczesne Produkty Alumininowe SKAWINA Spolska z.o.o.-le. Kostja korraldas kaubaveo Poola firma PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk kaudu. 06.12.2008 andis Estmare Logistika OÜ kauba Poola firmale PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk üle, mille kohta vormistati CMR-id. 12.12.2008 esitas kostja avalduse Põhja Politseiprefektuurile, milles kinnitas, et oli sõlminud kauba vedamiseks lepingu Poola äriühinguga PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk ja avaldas, et veolepingu esemeks olevat kaupa ei ole saajale toimetatud ning kauba vedaja äriühingu esindajatega ei ole võimalik kontakti saada. Kindlustusandja tasus kauba omanikule Hydro Aluminium A.S.-le kadunud kauba väärtuse 80 526,70 USD ning 17.02.2009 esitas Hydro Aluminium A.S. Estmare Logistika OÜ-le nõude nimetatud summa hüvitamiseks. 16.03.2009 pöördus Estmare Logistika OÜ hageja poole, nõudes 80 526, 70 USD tasumist. Hageja esitas omakorda nii kostjale kui ka kostja kindlustusandjale nõude 80 526, 70 USD tasumiseks. Kostja ega kostja kindlustusandja hagejale ei vastanud. Kuna kostja vastutab hageja ees kokku 47 101 kg töötlemata alumiiniumi täieliku kaotsimineku eest (kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud aja möödumisest 60 päeva jooksul), tuleb kostjal hüvitada kauba maksumus 80 526, 70 USD ehk 936 501, 36 krooni. CMR art 27.1 alusel tuleb kostjal tasuda viivist (5% hüvitamisele kuuluvalt summalt) hagi esitamise aja seisuga 5388, 90 krooni ning 128, 29 krooni iga järgneva viivitatud päeva eest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle läbi vaatamata. Kostja osutas veoteenuseid veolepingu alusel, vedu teostas järgemööda mitu vedajat. Kuigi CMR art 37 kohaselt võib vedaja, kes on hüvitanud tekkinud kahju, nõuda regressi korras teiselt vedajalt kahju hüvitamist, ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et temal on tekkinud regressiõigus kostja vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja lepingupartneri OÜ Estmare Logistika poolt pretensiooni esitamine ei ole regressiõiguse tekkimise aluseks. Regressiõigus saab tekkida vaid kahju hüvitamist tõendava dokumendi või jõustunud kohtulahendi alusel, mida hageja esitanud ei ole. Ei ole ka tõendatud asjaolu, et Estmare Logistika OÜ oleks hüvitanud kahju kindlustusfirmale Indrustriforsikring AS. Kostja esitas ka alternatiivse vastuväite, mille kohaselt vabaneb kostja vastutusest, sest kostja poolt oli kaup üle antud teisele vedajale, kelle süül kaup kadus. Kostja ei võtnud kaupa reaalselt vastu ega saa seepärast vastutada hageja ees. Kostja kui vedaja vabaneb vastutusest, sest kauba kaotsiminek leidis aset asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Vedaja vabaneb vastutusest juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Kaup rööviti. Veoteenuse tellimisel kontrollis kostja kõiki vedaja - Poola firma - dokumente ja nimetatud äriühingu olemasolu Poola äriregistris. Sellega kostja rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 936 501, 36 krooni, viivise 5388, 90 krooni kuni 18.05.2009 ja viivise sealt edasi 5% põhinõudelt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
Puudub vaidlus, et tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon. Samas ei olnud kostja järjestikune vedaja CMR art 34 mõttes. Kostja vastutus hageja ees põhineb nendevahelisel lepingul, millist olukorda CMR täpsemalt ei reguleeri. Ka ei ole CMR-is reguleeritud vedaja vastutust juhul, kui vedaja kaupa veoks vastu ei võta. Kuna CMR mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Tulenevalt VÕS § 774 lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Lepinguga võttis kostja hageja ees kohustuse kahe koorma alumiiniumi vedamiseks Eestist Poolasse. Kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. Seega esines nimetatud lepingulises suhtes hageja kauba saatjana ja kostja hageja suhtes lepingulise vedajana. Hagejaga sõlmitud veolepingulise kohustuse täitmiseks sõlmis kostja oma nimel Poola äriühinguga PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk omakorda veolepingu. Kostja vastutab nõudeõigusega isiku ees kauba eest kui vedaja CMR art 17 lg 1 alusel, sh ka oma lepingupartneri s.o. järgmise vedaja tegevuse eest hageja ees CMR art 3 alusel. Vaidlus puudub selles, et kaup läks kaotsi ja saajani ei jõudnud. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine, mille korral on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Estmare Logistika OÜ on nõudnud hagejalt 80 526, 70 USD tasumist seoses kauba kaotsiminekuga. Tegemist on kauba väärtusega, millise Hydro Aluminium AS kindlustusandja Industriforsikring AS on kauba omanikule hüvitanud ja esitanud hüvitamise nõude omakorda Estmare Logistika OÜ-le. Seega on hageja tõendanud, et temal on tekkinud kohustus tasuda Estmare Logistika OÜ-le hageja ja Estmare Logistika OÜ vahel sõlmitud lepingu rikkumise tõttu kauba väärtus 80 526, 70 USD. Asjaolu, et hageja ei ole tasunud Estmare Logistika OÜ-le nimetatud summat või et Estmare Logistika OÜ ei ole tasunud sama summat Hydro Aluminium A.S. kindlustusandjale, ei välista hageja õigust nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud. Oma kirjas Põhja Politseiprefektuurile on kostja selgitanud, et tema ettevõttele saabus 02.12.2008 pakkumine hagejalt alumiiniumikauba veo korraldamiseks Eestist Poolasse. Kostja alustas vahendajate-vedajate otsimist ja veel samal päeval leidis vedaja PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk, kellega sõlmis veolepingu 03.12.2008. Seega tegeles kostja sisuliselt vedamise korraldamisega VÕS § 855 mõistes, mis vastab ekspedeerija tegevusele VÕS § 854 kohaselt. VÕS § 861 sätestab ekspedeerija vastutuse analoogselt vedajaga. Arvestades, et kostja veostaadium on rahvusvaheline CMR art 1 mõttes, on selles kostja vedajaks ja hageja saatjaks ning kuigi hüpoteetiliselt CMR VI peatükk ei kohaldu, rajaneb kostja vastutus CMR-l ja see on vastutus hageja ees. CMR art 3 sätestab, et vedaja vastutab nii oma tegevuse ja hooletuse eest, kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud kohustuste piires. PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk kohustused tulenesid tema ja kostja vahel 03.12.2008 sõlmitud lepingust. VÕS § 793 lg 1 kohaselt ei vastuta vedaja veose kaotsiminekust tekkinud kahju eest, kui kaotsimineku põhjustas vääramatu jõud. Vedaja vastutusest vabanemiseks CMR art 17 lg 2 alusel peavad olema täidetud üheaegselt kaks tingimust, s.o asjaolud, millest vedaja ei võinud hoiduda ja
mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Nimetatud asjaolusid peab CMR art 18 lg 1 järgi tõendama vedaja. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-05 leidnud, et kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art 17 lg 2 järgi. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui vedaja, vaatamata rakendatud kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud röövi toimumist ära hoida ja kahju tekkimist vältida. Selliseid asjaolusid ei ole kostja tõendanud. Kostja poolt esitatud interneti väljavõtted registritest tema lepingupartneri registreerimise kohta, samuti kauba vastuvõtnud isikute juhiloa koopiad, ei tõenda kostja poolt veo korraldamisel kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamist. Kostja kauba veoks vedaja valikul ja vedamiseks vajalike juhendite andmisel näitas üles ükskõiksust ja jättis täitmata vedajal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis välistaksid kostja vastutuse sel alusel. Kostjal tuleb hüvitada kauba maksumus 80 526, 70 USD, s.o 936 501, 36 krooni. CMR art 27 kohaselt nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist 5% aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast arvates. Kostja viivisnõude ja nõude Eesti krooni ümberarvutamise osas vastuväiteid ei ole esitanud. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ning jättis osa tõenditest hindamata. Hageja ei ole tõendanud, et temal on tekkinud kahju või kahju tekkib tulevikus. OÜ Estmare Logistika ja kindlustusandja Industriforsikring AS pretensioonidega hagejale ei ole kahju tekkimine hagejale tõendamist leidnud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Industriforsikring AS on kauba saatja kindlustaja, et kindlustaja poolt on kauba omanikule tasutud kindlustushüvitis ning millises suuruses . Hageja ei ole esitanud ka ühtegi dokumenti, millised tõendaksid, et hageja ja Estmare Logistika OÜ on sõlminud kokkuleppeid kahju suuruse ja tasumise kohta. Üksnes pretensiooni esitamine ei saa olla kahju suuruse ja tasumise tõendiks ning piisavaks aluseks kohtule nõude põhjendamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku lepingut ega kokkulepet tõendamaks seda, et hageja kohustub tasuma OÜ-le Estmare Logistika kahju (ning millal ja millises ulatuses). Samuti ei ole hageja ka väitnud, et tema nõustub kindlustaja poolt esitatud summadega ning kohustub neid hüvitama. Väär on maakohtu seisukoht, et kahju suurust on tõendatud, kuna kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud. See ei vasta tõele, kuna kostja on kogu menetluse käigus avaldanud, et hagejal ei ole kahju tekkinud. Kostja ei saa ja ei peagi täiendavaid vastuväited esitama, kuna hageja omalt poolt täiendavad tõendid esitanud ei ole. Samuti on väär ja vastuolus kogutud tõenditega maakohtu seisukoht, et kahju suurus on tõendatud ka hageja väitega, et poolte vahel puudub vaidlus võlgnevuse suuruse üle ning kostja on korduvalt tunnistanud enda kohustust võlgnevus tasuda. Kostja väitis, et ei tunnista esitatud nõuet ja ei nõustu hagiga täies ulatuses. Sellest tulenevalt ei saanud maakohus järeldada, et kostja on nõus nõude suurusega. Kahju suurust ei saa tõendada CMR-des märgitud andmetega, kuna kostjale CMR ei esitatud ning kostja ei ole neid allkirjastanud. Maakohus jättis hindamata kostja väite selle kohta, et hageja muutis peale hagiavalduse esitamist hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse esitamisel tugines hageja sellele, et tema ja kostja vahelisele suhtele kohaldub CMR konventsioon ja selle alusel tekkib kostjal vastutus hageja ees. Peale seda, kui kostja vaidles antud väitele vastu ning kinnitas, et ei saa vastutada hageja ees CMR konventsiooni sätete kohaselt, kuna ei võtnud kaupa vastu, muutis hageja hagi aluseks olevad asjaolusid ning 16.11.2009 esitas seisukoha, et võlasuhtele kohalduvad ka VÕS sätted. Hageja ei esitanud põhistatud seisukohta kirjalikus vormis ja seetõttu ei olnud kostjal võimalik põhjendatud
vastuväited esitada. Maakohus ega ka kostja pole andnud TsMS § 376 lg 1 kohast nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Maakohus jättis kostja vastuväited hagi aluse muutmise suhtes tähelepanuta ning ei põhistanud oma seisukohta. Vastupidi, maakohus põhjendas kohtuotsust materiaalõiguse normiga, millele hageja ei ole kirjalikes seisukohtades viidanud. Nimelt ei ole hageja esitanud menetluse käigus kirjaliku avalduse selle kohta, et menetluspoolte vahel kehtivad ekspedeerimislepingul põhinevad suhted. Hageja ei ole kirjalikes seisukohtades kunagi viidanud asjaolule, et kostja tegeles ekspedeerimisteenuste osutamisega. Maakohus jättis üldse hindamata asjaolu, et kostja ei ole kauba vastuvõtjaks ega üleandjaks. Kauba üleandjaks oli Estmare Logistika OÜ. Kui lähtuda maakohtu järeldustest, on hageja, kostja ja OÜ Estmare Logistika kauba vedamisel ekspedeerijad. Kuid samas oli Estmare Logistika OÜ saatelehtede kohaselt saatja, kes andis kauba üle faktilisele vedajale. Vastutusest vabastamise aluste olemasolu või puudumise hindamisel jättis maakohus Estmare Logistika OÜ tegevuse hindamata. Kuna ekspedeerijateks olid mõlemad vaidluse pooled, pidi maakohus hindama, millised kõrgendatud hoolsusmeetmed olid hageja ja/või Estmare Logistika OÜ rakendanud või nõudnud kostjalt. Samuti omab tähtsust asjaolu, et kauba faktiline üleandja (saatja) Estmare Logistika OÜ ei olnud kõrgendatud hoolsusmeetmed rakendanud. Kostja tegi maakohtus kirjalikke avaldusi selle kohta, et asja ei saa läbi vaadata, kaasamata Estmare Logistika OÜ menetlusse. Vastutus kõrgendatud hoolsusmeetmete rakendamise eest peab jagunema kõigi kaubavedu korraldanud isikute vahel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamise põhjendusi, sest nõustub kaevatavas otsuses sisalduvate motiividega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei eksinud menetlusnormide vastu. Kohus on hinnanud tõendeid ning tuvastanud nende põhjal asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Antud juhul on tõendatud, et kindlustusandja on esitanud nõude Estmare Logistika OÜ vastu kauba omanikule hüvitatud kahju 80 526, 70 USD tasumiseks ning et Estmare Logistika OÜ on esitanud hageja vastu seoses kauba kaotsiminekuga nõude 80 526, 70 USD tasumiseks (tl 25, 26). Tõendina on kohtule esitatud hageja ja Estmare Logistika OÜ vaheline leping vaidlusaluse kauba vedamiseks (tl 22). Kohus tuvastas õigesti, et hagejal on tekkinud lepingu alusel kohustus tasuda Estmare Logistika OÜ-le kaotsiläinud kauba väärtus. Tegemist on kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekkib tulevikus. Kostja vastu nõude esitamiseks ei ole seega oluline, kas hageja on juba kahju hüvitanud. Hageja kohustus kahju hüvitada on tõendatud. Nõude suuruse osas tugines hageja eelnimetatud tõendite kõrval ka saatelehel fikseeritud andmetele. Kostja ei vaidlustanud kahju suurust, vaieldes küll vastu kahju olemasolule hagejal (kostja vastus
tl 93-95, täiendav vastus tl 119-121). Ka 07.12.2009 kirjalikes seisukohtades vaidles kostja eelkõige vastu hageja õigusele hagi (nõuet kostja vastu) esitada, sest leidis, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud (tl 141-143), ning avaldas jätkuvalt seisukohta, et CMR konventsiooni art 17 lg 2 kohaselt tuleb ta vastutusest vabastada. Samuti ei sisalda kõnealust vastuväidet kostja 26.01.2010 menetlusdokument (tl 153-154). Veose väärtuse (ega kaotsiläinud kauba koguse) osas ei ole poolte vahel vaidlust olnud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmnenud ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole vastavat asjaolu vaidlustanud ega ole tema sellekohane tahe ilmnenud ka tema muudest avaldustest. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega hagi muutmise kohta. Praeguses vaidluses ei ole hageja muutnud hagi alust, s.o hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 2). TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Õiguslike põhjenduste lisamine ei ole hagi aluse muutmine. Asjaolu, et hageja tugines oma nõude põhjendamisel ka võlaõigusseaduse sätetele, mida ta hagiavalduses ei nimetatud, ei ole võimalik hinnata hagi aluse muutmisena. Pealegi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike põhjendustega, vaid otsustab ise, millist seadust kohaldada (TsMS § 436 lg 7). Apellatsioonkaebuses sisalduv käsitlus hageja kui ekspedeerija ja Estmare Logistika OÜ vastutusest ei ole kooskõlas tõendite ning kohaldatava seadusega. Kostja ei vaielnud vastu, et korraldas hageja tellimusel kauba (alumiiniumi) vedu. Vaidlus ei ole ka selle üle, et kostja valis vedajaks ja kaup anti üle Poola ettevõttele PHU Moto-Combi Marek Wawrzyniuk. Asjaolu, et nimetatud isiku autod koos kauba ja esindajatega osutusid hiljem kadunuks, ei vabasta kostjat lepingust tulenevast vastutusest hageja ees. Kahju tekkimist põhjustanud asjaolude üle hagejal, ka äärmise hoolsuse korral, kontrolli võimalus puudus. Veo vahetu teostaja valik oli antud juhul kostja otsustada. Tegemist ei ole CMR konventsiooni art 17 lg-s 2 silmas peetud asjaoluga, millega kostja ei saanud arvestada. Vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Ka Riigikohus on oma lahendites väljendanud seisukohta, et kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja viidatud sätte kohaselt vastutusest. Professionaalne ja kompetentne vedaja oleks pidanud tegema endast kõik sõltuva, kontrollimaks isiku tausta, kellega tal varasem koostöökogemus puudus. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.