Heidi Gurjeva hagi Natalja Krassilnikova ja OÜ Univers Invest vastu Natalja Krassilnikova ja OÜ Univers Invest vahel 18.01.2007.a sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks
Harju Maakohtu 26.04.2010.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses toodud põhjendusi.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-55137
2.Heidi Gurjeva apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Välja mõista Heidi Gurjeva ́lt riigi tuludesse 10 000 krooni. Vastav rahaline kohustus tuleb täita hiljemalt 15.12.2010.a
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Heidi Gurjeva kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Käesoleva resolutsiooni p-s 3 sätestatu peale võivad määruskaebuse esitada hageja, Heidi Gurjeva ja Eesti Vabariik 15 päeva jooksul lahendi kättesaamisest alates. Punktis 3 sätestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
7.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
8.Toimetada käesolev kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja saata Eesti Vabariigile. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.08.2008.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tuvastada kostja I ja kostja II vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu tühisus ja tuvastada asjaõiguslepingu tühisus, mille alusel kanti kostja I Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX teise jakku omanikuna. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad 18.01.2007.a ja Nordea Bank Finland Plc korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt kostja II müüs kostjale I korteriomandi asukohaga XXXX-XXXXXXXXX XX XX-XX, Tallinn, hinnaga 780 000 krooni. Kostja I KÜ endise esimehena oli teadlik ka sellest, et hageja oli puudega isik ja hageja ainsaks sissetulekuks oli invaliidsuspension. Hageja leidis, et puudega isiku sellisel moel ärakasutamine, s.o. hageja seaduslikus valduses oleva korteri omandamine kohtuvaidluste ajal, enne võimalikke soodsaid kohtulahendeid, ei vastanud headele kommetele. Vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006.a jõustunud kohtuotsusele, kohtumenetluses olevale tsiviilasjale nr 2/227-4944/04 ja hageja õigusele vaidlustada hageja ja kostja II OÜ Univers Invest vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingust taganemise avaldus, sõlmisid kostjad hageja poolt üüritava korteriomandi müügilepingu. Lisaks märgib hageja, et OÜ Univer Invest juhatuse liige oli advokaat Eerik Entsik, kes oli XXXXXXXXXXXXX XX elamuga seotud kohtuvaidluses varem esindanud AS-i Hansa Liising. Seega, iseenda juhitavale äriühingule kohtuvaidluse ajal vaidlusaluse korteriomandi omandamine, mille erastamise eesõigus oli üürnikul, oli vastuolus advokaadi kutse-eetikaga. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leidis hageja, et on ilmne, et kostja I ei ole hageja seaduslikus valduses oleva korteriomandi heauskne omanik. Korteriomandi müügileping ja selle alusel sõlmitud asjaõigusleping ei olnud kooskõlas heade kommetega. Hageja arvates kohtuvaidluse ajal korteri edasimüümise ilmne eesmärk oli hagejale kahju tekitamine selliselt, et ta ei saaks üüritavat korterit osta isegi väljamõistetava hüvitise eest. Kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning Tallinna Ringkonnakohtu
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-55137 17.04.2006.a otsuse põhjendustest tulenes, et hüvitis arvestati hageja kasutuses oleva korteri hariliku väärtuse (turuhinna) alusel, s.t. hageja oleks saanud väljamõistetud hüvitise eest osta turuhinnaga sama üüritava korteri, mille erastamise õigusest ta seadusevastaselt ilma jäi. Seega ei ole hea usu põhimõttega ja kahju täieliku hüvitamise põhimõttega kooskõlas kostja väide, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006.a otsuse alusel kahju hüvitamisega lõppes hageja ostueesõigus. Sellist järeldust ei tulenenud ei kohtuotsusest ega seadusest. Hageja märkis ka, et hageja oli kostjate vahelise müügilepingu esemeks oleva korteri üürnik, kes jäi ilma nii korteri erastamisõigusest kui ka turuhinnaga ostmise õigusest. Kostja I vastuväited
2.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja I leidis, et hageja ei saanud lepingut vaidlustada, kuna ei ole lepingu pooleks. Kostja I asus seisukohale, et lepinguga ei loodud hageja õigusi ega kohustusi, järelikult leping, mille pooleks hageja ei ole, ei muuda, loo ega lõpeta hageja õigusi ega kohustusi. Kostjal II oli õigus korterit kui omandit käsutada. Seega hagejat mittepuudutavad võimalikud lepingurikkumised, mittetäitmised või mittekohased täitmised ei toonud kaasa tehingu tühisust ega muutnud tehingut iseenesest ja automaatselt ebaseaduslikuks või heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja I arvates ei saanud kostjate vaheline tehing muutuda heade kommetega vastuolus olevaks hageja poolt viidatud asjaolude tõttu. Hageja ei saanud enam korterit erastada, kuna hagejale tekitatud kahju hüvitati, seega kaotas hageja erastamise õiguse ja õiguse nõuda erastamist. Samuti lõppes hageja ostueesõigus. Kostja I oli seisukohal, et täitmise nõuet ei saanud maksma panna kõrvuti mittetäitmise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja II vastuväited
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja II asus seisukohale, et kostjate vahel sõlmitud XXXX-XXXXXXXXX XX -XX korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ei ole vastuolus seadusega ega heade kommetega. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei omanud õiguslikku tähendust, mistõttu puudus alus käesoleva tsiviilasja menetlemiseks. Kostja hinnangul puudus hagejal õigus vaidlustada kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingut. Kostja II leiab, et hageja ei ole vaidlusaluse, 18.01.2007.a sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu pooleks. Samuti ei ilmnenud hagiavaldusest, kuidas nimetatud vaidlustatud tehing rikub hageja subjektiivseid õigusi ja vabadusi ning mida hageja omandaks haginõude rahuldamise korral. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, milliseid asjakohaseid õigusi hageja antud asjaga seoses omandab ja millistest kohustustest vabaneb kolmandate isikute vahel tehtud tehingu tühiseks tunnistamise korral, siis puudub seaduslik alus hagiavalduses toodud nõuete rahuldamiseks. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus tegi 26.04.2010.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et 18.01.2007.a kostjate ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping oleksid heade kommete või avaliku korraga vastuolus. Hageja poolt esile toodu, et kostja I oli XXXXXXXX XX korteriühistu juhatuse liige ja esimees, psühholoog ja hageja naaber, ei muuda eelmärgitud tehinguid heade kommetega vastuoluks olevaks. Kostjate vaheline tehing ei saanud riivata ega ära kasutada hageja kogenematust, rasket olukorda ja tervislikku seisundit, kuna hageja ei olnud tehingu pooleks. Kuna hageja oli ebaseadusliku erastamisega seoses saanud kahjuhüvitise, siis ei saanud hageja enam esitada kolmandate isikute vastu hagiavaldusi põhjendusega, et hageja on eluruumi erastamise õigustatud subjekt. Hagejal puuduvad praegusel ajal igasugused õigused XXXXXXXXXXXXX XX -XX korteriomandi erastamise suhtes, mistõttu hagiavalduses erastamise õigusele või nn ostmise eesõigusele viitamine ei ole asjakohane. Hagejale anti võimalus teostada ostu eesõigust, mida ta ei kasutanud. Seega ei saanud kostjate vaheline tehing hageja
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-55137 õigusi rikkuda, sest hageja ei ole vaidlustatud tehingu pool. Nii ei tekita, muuda ega lõpeta see tehing tema tsiviilõigusi ega -kohustusi. Seega ei riku vaidlustatud tehing hageja õigusi ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja leiab, et maakohtu käsitlus kitsendab hageja PS §-ga 15 tagatud põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise kaitseks kohtusse. Hageja arvates on kohus analüüsinud hagis esitamata hagi alust ja hagieset, väljudes sellega hagi piiridest. Samas on kohus jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu väidetega, mis puudutavad korteriomandi müügilepingu heade kommete vastasust, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Hageja esitas hagis kõik talle teadaolevad asjaolud kogumis korteriomandi müügilepingu heade kommete vastasuse tuvastamiseks, tuginedes eelkõige asjaolule, et kostja I kasutas KÜ juhatuse liikmena hageja suhtes ebaausalt ära oma poisitsiooni. Maakohus ei ole hinnanud sisuliselt hageja seisukohti, kas kostja I tegutses hageja korterit ostes vastavuses heade kommetega, s.o. ühiskonnas valitsevate moraalinormidega. Hageja leiab, et kohus tõlgendas TsMS § 368 lg-t 1 kitsendavalt, järeldades, et kostjate vaheline tehing ei saanud riivata ega ära kasutada hageja kogenematust, rasket olukorda ja tervislikku seisundit, kuna hageja ei olnud lepingu pooleks. Hageja arvates ei ole maakohtu otsus kooskõlas Riigikohtu praktikaga tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et tehingu formaaljuriidiline seadusele vastavus ei tähenda automaatselt, et selline tehing on igal juhul kooskõlas ka õigluse ja moraaliga. Maakohus on hinnanud tehingu vastavust seadusele, mida hagis ei ole vaidlustatud, kuid ei ole hinnanud sisuliselt tehingu vastavust headele kommetele kõigile, tehingu sõlmimisel olulistele asjaoludele kogumis, õigluse ja moraali aspektist hinnangut andes. Vastustaja I seisukoht
6.Vastustaja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja II apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldada ei saa. Selleks, et hageja saaks kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute kehtivust vaidlustada või tühisuse tuvastamist nõuda, peab tal selleks olema õiguslik huvi. Antud juhul sellist huvi ei esine. Kohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on hagejal korteri üürnikuna õiguslik huvi esitada kostja I ja kostja II vahelise korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise hagi. Võlaõiguses kehtib põhimõte „müük ei murra üüri“, mille materiaalõiguslik väljendus on VÕS § 291 lg-s 1 ja mille kohaselt lähevad kinnisasja, sh ka korteriomandi võõrandamise korral üürileandja õigused ja kohustused kinnisasja, sh ka korteriomandi omandajale üle. Seega on korteriomandi üürnikul võimalik üürilepingust tulenevad õigused uue üürileandja suhtes maksma panna. Seda eeldusel, et hageja suhtes praegusel ajal korteriomandi üürileping kehtib. Hageja esitas apellatsioonkaebuses ise õigusliku väite, mille kohaselt tal ei ole täna enam eluruumi erastamise õigust. Sellise väitega nõustus Harju Maakohus kaevatavas otsuses ja sellega nõustub ka Tallinna Ringkonnakohus. Hageja ei ole käesoleva tsiviilasja raames esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud tehingute
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-55137 mittekehtivuse korral oleks hagejal võimalik vaidlusalune korteriomand omandada, või et hageja õiguslik positsioon oleks muul moel hageja jaoks soodsam. Sellest tulenevalt ei viita mitte miski sellele, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingute kehtivus saaks mõjutada mingeid hageja õigusi. Kuivõrd nimetatud lepingud hageja õigusi ei puuduta, ei ole hagejal võimalik ka nende tühisuse tuvastamist hageda. Ringkonnakohus nõustub hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on hagejal põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid kohtusse saab pöörduda vaid enda õiguste kaitseks. Hageja ei ole esile toonud, millist konkreetset hageja õigust kostja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingud kahjustavad. Mingi kaitstava õiguse rikkumisele ei viita ka muud tsiviilasja raames esitatud asjaolud ega kogutud tõendid.
8.Kuivõrd hagejal selle hagi esitamise eelduseks olev õiguslik huvi puudub, tuleb hagi jätta rahuldamata ja muud hagis ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ja asjaolud ei oma seejuures tähtsust ning ringkonnakohus muude hageja väidete osas seisukohta ei kujunda. Hagejalt riigilõivu osaline väljamõistmine
9.Hageja esitas 25.08.2008.a Harju Maakohtusse hagi, mille raames vaidlustas kostja I ja kostja II vahel sõlmitud võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu kehtivust. Vaidlustatud lepingus oli müügihinnaks ning eseme väärtuseks märgitud 780 000 krooni. Seda summat tuleb pidada ka hagihinnaks maakohtus ning apellatsioonkaebuse hinnaks ringkonnakohtus. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõiguseaduse lisa 1 kohaselt kuulunuks selliselt summalt tasumisele riigilõiv summas 31750 krooni. 19.09.2008.a määrusega andis maakohus hagejale menetlusabi ning vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 50% ulatuses. Tasumisele kuuluv riigilõivu osa tuli maksta 500-krooniste igakuiste osamaksetena. Hageja tasus 500krooniseid osamakseid 27.10.2008.a, 25.11.2008.a, 22.12.2008.a, 28.01.2009.a, 03.03.2009.a, 25.03.2009.a, 27.04.2009.a, 26.05.2009.a, 26.06.2009.a, 28.07.2009.a, 28.08.2009.a, 24.09.2009.a ja 26.10.2009.a, so 13-l korral kokku 6 500 krooni suuruses summas. 24.09.2009.a esitas hageja kohtule täiendava menetlusabi taotluse, kus ta kirjeldas oma muutunud majanduslikku olukorda ning taotles ülejäänud osas enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Selle taotluse rahuldas maakohus oma 14.10.2009.a määrusega. Apellatsioonkaebuse esitamisel hageja riigilõivu ei tasunud, vaid kinnitas, et tema majanduslik olukord ei ole viimase menetlusabi andmise ajaga võrreldes muutunud ning palus ennast menetlusabi jätkuvuse printsiibist tulenevalt vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Apellatsioonkaebuse hind oli 780 000 krooni ning sellelt oleks tulnud apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni. Maakohus oma otsuses, millega jäeti hagi rahuldamata, menetlusabi korras määratud riigilõivu väljamõistmise küsimust ei käsitlenud, rikkudes sellega oluliselt TsMS §-s 190 sätestatut. Ringkonnakohtul on võimalik see maakohtu rikkumine kõrvaldada. TsMS § 190 lg 4 kohaselt mõistetakse menetlusabi saanud hagejalt hagi ja kaebuse rahuldamata jätmise korral välja riigilõiv, mille maksmisest oli hageja menetlusabi korras vabastatud. Seega, reeglina tuleb igal kohtusse pöördujal tasuda riigilõiv. Seadusandja on sellest reeglist kehtestanud erandi, mille kohaselt võib väga erandlikel juhtudel, isiku raske majandusliku olukorra ja maksevõimetuse korral vabastada kohtusse pöörduja kas osaliselt või erandina ka täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleb aga isegi selliste erandlike asjaolude korral, mis tingisid kohtusse pöörduja riigilõivust vabastamise, hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral riigilõiv maksejõuetult hagejalt riigi tuludesse välja mõista. Hagejal oleks tulnud hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kokku summas 96 750 krooni. Sellest summast on hageja tasunud kokku 6 500 krooni. Seega tuleks kohtul hagejalt riigi tuludesse välja mõista 90 250 krooni.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-55137
Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetlusabi taotlustega ning lähtudes hageja kinnitusest, et tema majanduslik seisund ei ole vahepealsel ajal muutunud, leiab, et antud juhul tuleb hageja majanduslikku seisundit arvestades rakendada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud erandit, mis kuulub kohaldamisele väga erandlikel asjaoludel ning mille alusel saab kõrvale kalduda reeglist, mille kohaselt tuleb maksejõuetuse tõttu menetlusabi saanud hagejalt hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ikkagi välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hageja osaliselt riigilõivu tasumisest selliselt, et hagejal tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel tasumisele kuuluva 90 250 krooni asemel tasuda kokku 10 000 krooni. Ringkonnakohus pikendab riigilõivu tasumise tähtaega ning määrab, et summa 10 000 krooni tuleb maksta hiljemalt 15.12.2010.a. TsMS § 179 lg-st 3 tulenevalt võib riigilõivu sellises summas väljamõistmist vaidlustada lisaks hagejale ka Eesti Vabariik. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.