2 – 09 – 60189
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja „01“oktoobril 2010.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 09 – 60189 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: J.R. ́i avaldus hagita menetluses nõudega tunnistada surnuks avaldaja endine abikaasa, A.F. (isikukood: xxx); Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Avaldaja: J.R. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Avaldajal lepinguline esindaja käesolevas menetluses esindajad: puudub; Muud asjast puudutatud isikud: 1) Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747, asukoht: Pärnu mnt.139, 15183, Tallinn); Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; 2) Ida – Viru Maavalitsus (Ida – Viru Perekonnaseisuameti kaudu) (asukoht: Keskväljak 1, 41594, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa); Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; 3) N. F. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; 4) N. F. (isikukood: xxx, elukoht: xxx Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; 5) Isik, kelle surnuks tunnistamist taotletakse: A.F. (isikukood: xxx, rahvastikuregistri järgne elukoht: xxx); Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; Kohtuistungi aeg:
toimumise „27“september 2010.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Kohtuistungi sekretär Marge Ojaäär, tõlk Vaike Hanni, avaldaja, J.R. ning asjast puudutatud isik: A.F. ́i ema: N. F.;
Jätta J.R. ́i avaldus hagita menetluses, avaldaja endise abikaasa: A.F. ́i (isikukood: xxx, rahvastikuregistri järgne elukoht: xxx), surnuks tunnistamise nõudes, rahuldamata.
Kohtukulude jaotus:
Kõik kohtukulud käesolevas avaldaja, J.R. ́i, kanda.
tsiviilasjas
panna
Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „01“oktoobril 2010.a. kell 15.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Toimetada käesolev määrus kätte EV Siseministrile. Edasikaebamise kord:
Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. Surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Määruskaebus esitatakse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.
J.R. esitas kohtule avalduse hagita menetluses nõudega tunnistada surnuks avaldaja endine abikaasa, A.F., kuna, avalduse kohaselt, abiellus avaldaja A.F. ́iga 20.augustil 1994.a.. Abielu lahutati 30.septembril 1996.a. Kohtla – Järve Linnakohtu otsusega. J.R. ́i ja A.F. ́i abielust sündis alaealine laps, O.F., kes elas J.R. ́i juures. Viru Maakohtu 25.märtsi 2008.a. otsusega (tsiviilasjas nr.2 – 07 – 1486) võeti A.F. ́ilt ära vanema õigused oma alaealise poja suhtes. A.F. lapse ülalpidamiseks raha ei andnud, aga samuti ei osalenud A.F. alaealise lapse kasvatamises. J.R. ́ile oli A.F. ́i asukoht teadmata ning viimased andmed A.F. ́i kohta oli J.R. ́il 2004.a. aprillikuust. J.R. teatas avalduses kohtule, et A.F. asus elama J.R. ́ist eraldi, millega seoses puudus J.R. ́il täpsem informatsioon A.F. ́i edasise elukäigu kohta. J.R. oli avalduse kohtusse esitamisel teadlik, et A.F. oli politsei poolt kuulutatud tagaotsitavaks kahtlustatuna kuriteo (süüteo) toimepanemises (kelmuses). Palus avalduse rahuldada.
Avaldaja, J.R., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja tunnistada A.F. surnuks, kuna J.R. soovis saada oma alaealisele lapsele riiklikku toetust. J.R. ei olnud A.F. ́i juba seitse aastat näinud, samuti ei olnud A.F. suhelnud oma emaga, N. F. ́iga. J.R. ́i seisukoha kohaselt kohtuistungil oli A.F. kadunud. J.R. ́i arvates oli A.F. Venemaal. J.R. otsis A.F. ́i Venemaa televisiooni saate kaudu „Oota mind“. Otsimisel ei olnud tulemusi ja A.F. jäi endiselt kadunuks. J.R. ́i teada sõitis A.F. koos ühe tuttava tütarlapsega Vilniuse kaudu Venemaale. Tütarlaps tuli Eestisse tagasi, kuid A.F. koos temaga tagasi ei tulnud, mille tõttu arvaski J.R., et A.F. oli surnud. Avaldaja, J.R., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtuistungile mitteilmunud asjast puudutatud isikute: Politsei- ja Piirivalveameti ja Ida – Viru Maavalitsuse (Ida – Viru Perekonnaseisuameti kaudu) esindajate osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. Asjast puudutatud isik, N. F., selgitas kohtule kohtuistungil, et ta on A.F. ́i ema. Palus kohtuistungil J.R. ́i poolt esitatud avalduse rahuldada ja tunnistada A.F. surnuks. Täiendavalt selgitas N. F. kohtule, et ta ei saanud aru, kust tuli see jutt, et A.F. oli Venemaal. N. F. ei välista, et A.F. võis kuhugi sõita töö otsinguil. Ühtegi A.F. ́ile tuttavat tütarlast N. F. ei tea. A.F. lahkus N. F. ́i teada kodunt 2003.a. oktoobri lõpul, võttis kaasa spordikoti ja riided ning lahkus. N. F. ́il jäi tookord tunne, et A.F. lahkus ainult puhkepäevadeks. Rohkem N. F. A.F. ́ist midagi ei tea. Samuti ei tea N. F. seda, kas A.F. oli surnud või ei olnud. N. F. ei teadnud ka seda, et A.F. oleks sattunud kordagi eluohtliku olukorda või oleks
viibinud sõjaohu piirkonnas. N. F. teadis, et A.F. oli politsei poolt kuulutatud tagaotsitavaks, sest politseitöötajad käisid N. F. ́i juures A.F. ́i otsimas.
Kohus luges avalduse põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. J.R. ́i avaldusega (tl.1). Maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.2). Kohtla – Järve Linnakohtu 30.septembri 1996.a. otsusega (tl.3) J.R. ́i ja A.F. ́i abielu lahutamise kohta. Fotoärakirjaga O. F.i sünnitunnistusest (tl.4). Viru Maakohtu 25.märtsi 2008.a. määrusega (tl.5-7) A.F. ́ilt vanema õiguste äravõtmise kohta. Ida Politseiprefektuuri kirjaga 29.04.2009.a. J.R. ́ile (tl.8), mille kohaselt on politsei kuulutanud A.F. ́i tagaotsitavaks. Viru Maakohtu 30.septembri 2009.a. määrusega (tl.9), J.R. ́i avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Viru Maakohtu 04.augusti 2009.a. määrusega (tl.10), millega jäeti J.R. ́i avaldus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Väljatrükkidega kohtu käsutuses olevatest elektroonilistest andmebaasidest (tl.11-19) A.F. ́i andmetega. Viru Maakohtu 24.novembri 2009.a. määrusega J.R. ́i avalduse menetlusse võtmise kohta (tl.20). Viru Maakohtu 28.jaanuari 2010.a. määrusega ja kohtuteatega väljaandes Ametlikud Teadeanded A.F. ́i surnuks tunnistamise avalduse kohtule esitamise kohta (tl.21-22). Viru Maakohtu 27.jaanuari 2010.a. määrusega menetlusse puudutatud isikutena Politsei- ja Piirivalveameti, Ida – Viru Maavalitsuse (Ida – Viru Perekonnaseisuameti kaudu), N. F. ́i ja N. F. ́i kaasamise kohta (tl.23-25). Kohtla – Järve Linnavalitsuse õiendiga nr.505 04.veebruarist 2010.a. (tl.42) A.F. ́i kohta. N. F. ́i avaldusega kohtule (tl.43), mille kohaselt lahkus N. F. peale lahutust pere juurest. N. F. ́i suhted oma pojaga A.F. ́iga ei laabunud. Viimase 5 – 6 aastat ei ole N. F. A.F. ́i üldse näinud. Politsei- ja Piirivalveameti õienditega (tl.44-46), mille kohaselt on A.F. lahkunud Eestist ja tema asukoht ei ole teada. Samuti hoiab A.F. kõrvale kohtueelsest menetlusest kriminaalasjas ning varjab ennast. Siseministeeriumi vastusega Viru Maakohtu järelepärimisele (tl.47-51), mille kohaselt on A.F. toime pannud kuriteo ning on 13.jaanuaril 2004.a. kuulutatud tagaotsitavaks seoses kõrvalehoidumisega kohtueelsest menetlusest tema suhtes alustatud kriminaalmenetluses. Kuni käesoleva ajani ei ole õnnestunud A.F. ́i asukohta kindlaks teha. Vastuses asus siseminister seisukohale, et A.F. ́i ei peaks surnuks tunnistama enne tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamist. J.R. ́i kirjaliku avaldusega kohtule (tl.52-53). 27.septembril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §17 sätteid, mille kohaselt loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et
vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. TsÜS §19 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse TsÜS §19 lg.1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib TsÜS §19 lg.3 nimetatud asjaolu puudumisel surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. Vastavalt TsÜS §20 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kui isik tunnistatakse surnuks TsÜS §19 lg.4 alusel, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui TsÜS §19 lg.3 nimetatud asjaoludel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. TsMS §509 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige: 1) teadmata kadunud isiku seaduslik esindaja või valla- või linnavalitsus; 2) teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 3) siseminister. Isiku surnuks tunnistamise avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale. Avalduse esitamisega omandab ta avaldaja õigusliku seisundi. Siseminister on kohustatud esitama avalduse isiku surnuks tunnistamiseks, kui eeldused teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks on ilmselt täidetud ja TsMS §509 lg.1 nimetatud isik ei ole surnuks tunnistamise avaldust esitanud. Vastavalt TsMS §510 sätetele avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kohus võib teate avaldada ka
korduvalt või peale väljaande Ametlikud Teadaanded ka muus väljaandes ja ringhäälingus. Kohus ei või määrata andmete esitamiseks lühemat tähtaega kui kuus nädalat, alates viimase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Siseministrilt seisukoha saamiseks teatab kohus talle menetluse algatamisest, välja arvatud, kui menetlus on algatatud ministri avalduse alusel. TsMS §511 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib määrata määruse avaldamise korduvalt ja muus väljaandes või ringhäälingus. Kohus toimetab avalduse rahuldamata jätmise määruse kätte avaldajale ning saadab siseministrile, kui viimane ei ole avaldaja, ning saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ja siseministrile. Surnuks tunnistamise määruse saadab kohus määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub määrus ja kuulub täitmisele siis, kui määruskaebus on määrusega jäetud rahuldamata või läbi vaatamata ja see määrus on jõustunud. Surnuks tunnistamise määruse tühistamise või muutmise määrus avaldatakse TsMS §511 lg.2 ettenähtud viisil ja edastatakse TsMS §511 lg.3 nimetatud isikutele ja asutustele. TsMS §512 kohaselt võib surnuks tunnistamise määruse peale esitada määruskaebuse väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. Surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse üksnes avaldaja.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et J.R. ́i avaldus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A.F. ́i ei saa lugeda teadmata kadunuks isikuks, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele oli tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §19 kohaselt võib kohus üksnes teadmata kadunud isiku (huvitatud isiku taotlusel)
surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Käesolev reegel A.F. ́ile ei laiene, kuna kohtul polnud võimalik tuvastada, et A.F. oleks teadmata kadunud isik. Kohus luges tõendatuks, et tegelikkuses oli A.F. toime pannud kuriteo ning oli 13.jaanuaril 2004.a. kuulutatud tagaotsitavaks seoses kõrvalehoidumisega kohtueelsest menetlusest tema suhtes alustatud kriminaalmenetluses. Kuni käesoleva ajani ei ole õnnestunud A.F. ́i asukohta kindlaks teha, kuna A.F. varjab ennast nii politsei ja prokuratuuriorganite eest kui ka lähedaste ja omaste eest, vältimaks asukoha kindlakstegemist ja enda kriminaalkorras karistamist süüteo toimepanemise eest. Viru Maakohus ei pea õigeks tunnistada surnuks süüteo toimepannud isikuid, kes hoiduvad tahtlikult kõrvale kohteelsest menetlusest. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna avaldaja, J.R. ́i, kanda.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.