Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Avalduse kohaselt suri 21.10.2009 Tallinnas N S, isikukood XXX, viimane elukoht Tallinnas, XXX. Pärandaja oli 02.07.1996 teinud notariaalse testamendi, millega ta oma korteri Tallinnas, XXX jättis annakuna avaldaja N D ning kogu muu vara pärandas VK (elukoht XXX) ja TK(elukoht XXX). Avaldaja N D algatas 17.11.2009 annakusaajana Tallinna notar Kaata K juures pärimismenetluse. Pärimismenetluse käigus saatis notar 27.11.2009 VK ja TK informatiivse kirja. Sellele kirjale ei ole VK vastanud. TK on vastuseks saatnud notariaalselt kinnitatud avalduse pärandist loobumise kohta avaldaja N D kasuks. Avalduse haakuvus eesti õigusega ning vastavus Eesti-Vene Õigusabilepinguga tekitab vaidlusi - see pole mitte tõestatud vaid kinnitatud, üldse on vaieldav Venemaa notari õigus kehtivalt pärandi loobumise avaldust tõestada, eesti õiguse kohaselt pole võimalik ühepoolselt loobuda kellegi kasuks (küll aga tuleks kõne alla kahepoole pärimisõiguse võõrandamise tehing) jne. Eeltoodust lähtudes valitseb pärijate ringi osas ebaselgus. Pärandvaraks on lisaks annakuks olevale korterile ka pangarve Swedbankis. Nagu nähtub ka panga teatisest, väheneb pangajääk jooksvalt ka pärast pärandaja surma. Seda põhjusel, et arvel on püsimaksekorraldus korteri kommunaalkulude tasumiseks. Matused korraldas pangas olnud summade arvel avaldaja N D. Avaldaja soovib pärandvara hooldaja määramist, õigusega anda annak vastavalt testamendile üle, ning seda, et pärandi hooldajaks määrataks OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo , mille juhatuse liige on vandeadvokaat Ivo M . N S pärandvara vajab kiiresti pärandi hooldaja määramist, eelkõige järgmistel põhjustel: Käesolevaks hetkeks pole pärijate ring selgunud. Isegi juhul, kui välismaal elavad VK ja TK pärijateks osutuvad, on ilmne, et nemad asjaga ise ei tegele. Seetõttu on rakendatav pärimisseaduse § 110 lg 1, mille kohaselt võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Õiguslikus mõttes kuulub korter pärijatele kuni selle üleandmiseni annakusaajale. Annakuga üleandmise viivitamine tähendab seda, et kasutuseta korteri kommunaalkulud neelavad lõpuks pärandiks oleva hoiuse, mis pole ei pärandvara säilimise ega pärijate huvides. Omanikepoolse järelevalveta korter ohustab otseselt ka majanaabreid ja kõrvalkortereid, näiteks illegaalsetest kasutajatest või järelvalvetusest tingitud vee-, kütte-, elektri- vm avariide läbi. Avaldaja palub määrata N S pärandvara hooldajaks vandeadvokaat Ivo M . Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse, taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks kuulub rahuldamisele. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Vastavalt PärS § 111 lg 3 kohus võib pärandvara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Surmatunnistusega nr DL0378548 on tõendatud, et N S suri XXX. Avaldaja on kohtule teatanud, et N S oli 02.07.1996.a. teinud notariaalse testamendi, millega ta oma korteri Tallinnas, XXX jättis annakuna avaldaja N Dile ning kogu muu vara pärandas VK (elukoht XXX) ja TK(elukoht XXX). TKon loobunud pärandist avaldaja kasuks. Avalduse haakuvus eesti õigusega ning vastavus Eesti-Vene Õigusabilepinguga tekitab vaidlusi - see pole mitte tõestatud vaid kinnitatud, üldse on vaieldav Venemaa notari õigus kehtivalt pärandi loobumise avaldust tõestada, eesti õiguse kohaselt pole võimalik ühepoolselt loobuda kellegi kasuks (küll aga tuleks kõne alla kahepoole pärimisõiguse võõrandamise tehing) jne. Eeltoodust lähtudes valitseb pärijate ringi osas ebaselgus. Pärandvaraks on lisaks annakuks olevale korterile ka pangarve Swedbankis. Nagu nähtub ka panga teatisest, väheneb pangajääk jooksvalt ka pärast pärandaja surma. Seda põhjusel, et arvel on püsimaksekorraldus korteri kommunaalkulude tasumiseks. Matused korraldas pangas olnud summade arvel avaldaja N D. Avaldaja soovib

pärandvara hooldaja määramist, õigusega anda annak vastavalt testamendile üle. N S pärandvara vajab kiiresti pärandi hooldaja määramist, eelkõige järgmistel põhjustel: Käesolevaks hetkeks pole pärijate ring selgunud. Isegi juhul, kui välismaal elavad VK ja TK pärijateks osutuvad, on ilmne, et nemad asjaga ise ei tegele. Seetõttu on rakendatav pärimisseaduse § 110 lg 1, mille kohaselt võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Õiguslikus mõttes kuulub korter pärijatele kuni selle üleandmiseni annakusaajale. Annakuga üleandmise viivitamine tähendab seda, et kasutuseta korteri kommunaalkulud neelavad lõpuks pärandiks oleva hoiuse, mis pole ei pärandvara säilimise ega pärijate huvides. Omanikepoolse järelevalveta korter ohustab otseselt ka majanaabreid ja kõrvalkortereid, näiteks illegaalsetest kasutajatest või järelvalvetusest tingitud vee-, kütte-, elektri- vm avariide läbi. PärS § 112 lg 1 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Sama sätte 2. lõike kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Käesolevas tsiviilasjas palub avaldaja määrata N S pärandavara hooldajaks OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, esindaja vandeadvokaat Ivo M . Kohtu hinnangul ei esine takistusi määrata pärandava hooldajaks nimetatud isiku osas. Kohtuistungil 28.09.2010 on kohus avaldaja esindaja esitatud taotluse asjaolude osas ära kuulanud. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Elin V e, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja kaks kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Elin V on kinnitanud e.-kirjas vastavat nõusolekut. PärS § 110 lg 3 kohaselt kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.