2-10-16338/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlgniku avaldus ja ajutise halduri aruanne 08.04.2010 esitas VG kohtule pankrotiavalduse. 19.04.2010.a. määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine haldur esitas kohtule aruande. Võlgnik ja tema elukaaslane EP(xxx) soetasid 2007.aastal AS-ilt Swedbank saadud 640 000 krooni suuruse pangalaenu abil korteri asukohaga Xxx, Lisaks võeti remondiks väikelaen ja kodukapitalilaen. Võlgnik ja EP ei ole abielus ning nimetatud korter on võlgniku ja EP ́i kaasomandis. Võlgniku kooselu EP ́iga on tänaseks lõppenud ja võlgniku ülalpidamisel on nende 3,5 aastane tütar. Võlgnik oma vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab et: makseraskused tekkisid 2009.aasta keskel, võlgnik alustas läbirääkimisi AS-iga Swedbank, kuid need lõppesid tulemusteta. XXX korterit kasutab võlgnik koos tütrega eluruumina võlgnikul puuduvad EP ́i kontaktandmed, võlgnikul ei ole lõpetamata kohtuvaidlusi ega algatatud täitemenetlusi, võlgnikul ei ole kehtivaid üüri-, rendi- ega liisinglepinguid, võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on üldine majanduslangus ja võlgniku töötasu vähenes oluliselt. Ühiselt võetud laenu tagastamises EP ei osalenud ja võlgnik ei suutnud enam täita pangaga sõlmitud laenulepingu maksegraafikut. Võlgniku maksejõuetuse põhjused : algas üldine majanduslangus, võlgniku töötasu vähenes oluliselt, ühiselt võetud laenu tagastamises EP ei osalenud, võlgnik ei suutnud enam täita pangaga sõlmitud laenulepingu maksegraafikut, omandatud korteriomandi turuväärtus on langenud ja ei võimalda korteriomandi müügiga tasuda võetud laenusid. Võlgnikul on tänase seisuga olemas töökoht ja püsisissetulek kuupalga näol, tööandjaks on ET AS. Võlgnik on esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks.

4.4.Palun kohtul määrata võlgnikule pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis (Pankrotiseaduse §147 alusel) summas 4000 krooni kuus. Võlgnik on üliraskes majanduslikus olukorras, sest tema ülalpidamisel on 3,5 aastane laps. Lisaks kaotab ta korteriomandi peatse sundmüügi tõttu ka oma senise elukoha. Lähtuvalt pankrotiseaduse § 23 palub ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman’i tasuks kokku 20 000 krooni (15 tundi x 1 ́000.- krooni; tasu sisaldab sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 5000 krooni) pankrotivara arvelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et esitatud pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada VG’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldurile teadaolevalt on VG ́l vara umbes 400 000 krooni ulatuses ja kohustusi 06.04.2010 seisuga 768 809,01 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur suuri laenukohustusi, mille võlgnik ja tema elukaaslane võtsid korteriomandi soetamiseks. Kinnisvaraturu langus tegi võimatuks laenude tasumise. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks võlgniku poolt sooritatud kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole.

Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse võlgnikule pankrotivarast elatise määramiseks kaheks kuuks summas 4000 krooni kuus. PankrS § 147 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Kohus leiab, et halduri taotlus määrata võlgnikule pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis summas 4000 krooni kuus on põhjendatud ja võlgnikule VG’ile tuleb määrata pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis summas 4000 krooni kuus. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 20 000 krooni pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.