2.Kuulutada välja VG’i (ik xxx, elukoht xxx) pankrot 23. septembril 2010.a. kell 15.00.
3.Määrata võlgnikule VG’ile (pankrotis) pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis summas 4000 krooni kuus.
4.Nimetada VG’i (ik xxx) pankrotihalduriks Andres Tootsman ( OÜ Maagrupp Tartu, Soola 3, 51013, e-mail [email protected], tel 50 18 178).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 04.11.2010.a. algusega kell 12.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 317.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Kohustada võlgnikku VG ́it kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 04.11.2010. a kell 12.00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9.Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman’i tasuks 20 000 krooni pankrotivara arvelt.
10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlgniku avaldus ja ajutise halduri aruanne 08.04.2010 esitas VG kohtule pankrotiavalduse. 19.04.2010.a. määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine haldur esitas kohtule aruande. Võlgnik ja tema elukaaslane EP(xxx) soetasid 2007.aastal AS-ilt Swedbank saadud 640 000 krooni suuruse pangalaenu abil korteri asukohaga Xxx, Lisaks võeti remondiks väikelaen ja kodukapitalilaen. Võlgnik ja EP ei ole abielus ning nimetatud korter on võlgniku ja EP ́i kaasomandis. Võlgniku kooselu EP ́iga on tänaseks lõppenud ja võlgniku ülalpidamisel on nende 3,5 aastane tütar. Võlgnik oma vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab et: makseraskused tekkisid 2009.aasta keskel, võlgnik alustas läbirääkimisi AS-iga Swedbank, kuid need lõppesid tulemusteta. XXX korterit kasutab võlgnik koos tütrega eluruumina võlgnikul puuduvad EP ́i kontaktandmed, võlgnikul ei ole lõpetamata kohtuvaidlusi ega algatatud täitemenetlusi, võlgnikul ei ole kehtivaid üüri-, rendi- ega liisinglepinguid, võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on üldine majanduslangus ja võlgniku töötasu vähenes oluliselt. Ühiselt võetud laenu tagastamises EP ei osalenud ja võlgnik ei suutnud enam täita pangaga sõlmitud laenulepingu maksegraafikut. Võlgniku maksejõuetuse põhjused : algas üldine majanduslangus, võlgniku töötasu vähenes oluliselt, ühiselt võetud laenu tagastamises EP ei osalenud, võlgnik ei suutnud enam täita pangaga sõlmitud laenulepingu maksegraafikut, omandatud korteriomandi turuväärtus on langenud ja ei võimalda korteriomandi müügiga tasuda võetud laenusid. Võlgnikul on tänase seisuga olemas töökoht ja püsisissetulek kuupalga näol, tööandjaks on ET AS. Võlgnik on esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.ANDMED VARADE, KOHUSTUSTE JA PANDIÕIGUSTE KOHTA KOOS HINNANGUGA, KAS VÕLGNIKU VARA KATAB PANKROTIMENETLUSE KULUD.
2.1.Võlgniku varad Võlgniku ja EP ́i kaasomandis on korter XXX, mis on koormatud 858 000 kroonise hüpoteegiga
Swedbank AS kasuks. Võlgniku enda hinnangul jääb kolmetoalise korteriomandi turuväärtus vahemikku 350 000 – 450 000 krooni. Kontojääk Swedbankis oli 28.04.10 nullis. Kontojääk Sampo Pangas oli samuti nullis. Võlgniku kinnitusel tal puudub tal igasugune muu arvestatav vara, sealhulgas väärtpaberid, sõidukid jne. Muid andmeid võlgnikule kuuluva vara kohta ei ole liiklusregistri ega Kinnistusraamatu andmebaasides. Võlgniku ja tema lapse isikliku tarbimise esemed, mis asuvad võlgniku elukohas, ei oma käesolevas menetluses tähtsust, sest ka neid ei saa arvata pankrotivara koosseisu (PankrS §108 lg.3: Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet). Seega on ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikul reaalset vara ca 400 000 krooni väärtuses. Pankrotimenetluse kulud saab katta pankrotivara arvelt. Pankrotivara müük. Hüpoteegiga koormatud korteriomandist 1⁄2 mõttelise osa müümine enampakkumisel ei pruugi anda mingit tulemust, mistõttu on pankrotimenetluses pankrotivara müümiseks kõige lihtsam variant, kui pankrotivarasse kuuluva poole korteriomandist omandab teine kaasomanik – EP, kes võtab üle ka laenulepingud. Teine variant on, et EP annab VG ́i pankrotihaldurile notariaalse volikirja ka temale kuuluva 1⁄2 korteriomandi müügiks koos VGi 1⁄2-ga. Müügist saadav raha jagatakse kaasomanike vahel pooleks (õigemini läheb kogu saadav raha hüpoteegipidaja nõuete rahuldamiseks). Kui see ei ole võimalik, peaks hüpoteegipidaja esitama EP ́i osa müügiks kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitur ja haldur müüvad selle korteri ühisel enampakkumisel. Või lõpetatakse kaasomand kohtus vastavalt asjaõigusseaduse §§-le 76 ja 77, nõudes korteriomandi lõpetamist XXX kogu korteriomandi müügi teel avalikul enampakkumisel. Kuid see võimalus on võrreldes kohtutäituri kohese kaasamisega ilmselt pikem ja kulukam.
2.2.Võlgniku võlad Võlgniku enda poolt kohtule esitatud võlanimekirjas on seisuga 06.04.10 kokku kohustusi summas 768 809,01 krooni, kuid seda vaid 2 võlausaldaja ees: kolmest laenulepingust tulenev võlg Swedbank AS ees 1100 krooni suurune võlg KÜ ees. Võlgnikul ja ajutisel halduril puuduvad andmed teiste võlgade ja/või võlausaldajate kohta. Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus puudub. Võlgade kogusumma võib intresside, viiviste, sissenõudmiskulude ja leppetrahvide tõttu olla veelgi suurem. Võlgniku kinnitusel ei ole ta võimeline neid võlgasid tasuma ei täna ega tulevikus. Leian, et puudub võimalus võlgniku kõigi võlgade tasumiseks ja võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Seepärast on ainuvõimalik lahendus pankroti võimalikult kiire väljakuulutamine, mis peataks võlgniku võlgade edasise suurenemise intresside ja viiviste võrra. Võlausaldajatel võimaldaks pankroti peatne väljakuulutamine saada lähiajal selgema ülevaate oma nõuete rahuldamise võimalustest pankrotivara arvelt.
2.3.Pankrotimenetluse kulude katmine Võlgniku varade arvelt saab katta pankrotimenetluse kulud, sealhulgas ajutise halduri tasu summas 20 000 krooni.
3.HINNANG VÕLGNIKU VÕIMALUSELE VÕLGADE TASUMISEKS TULEVIKUS Võlgnik kasvatab üksi 3,5 aastast last ja endiselt elukaaslaselt toetust ei saa. Võlgnikul on töökoht ja kindel sissetulek, kuupalk on alla 10 000 krooni kuus. Muud sissetulekud tal puuduvad. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse (PankrS § 170).
4.AJUTISE HALDURI ARVAMUS MAKSEJÕUETUSE OLEMASOLU, ISELOOMU JA
PÕHJUSTE KOHTA, SEALHULGAS KURITEO TUNNUSTEGA TEO OLEMASOLU
KOHTA.
4.1.Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest teadaolevaid võlgasid on tal hinnanguliselt vähemalt 768 809,01 krooni , vara aga vaid ca 400 000 krooni väärtuses.
4.2.Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuse põhjuseks olid suured laenukohustused, millised võlgnik ja tema elukaaslane võtsid korteriomandi soetamiseks. Kinnisvaraturu langus tegi võimatuks laenude tasumise.
4.3.Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks võlgniku poolt sooritatud kuriteo tunnustega tegu. Tänaseks on enamus kinnisvarast kaotanud suure osa oma turuväärtusest ja paljud laenusaajad ei suuda “kinnisvaraturu õitsengu ajal” võetud laenusid enam graafikujärgselt “teenindada”.
4.4.Palun kohtul määrata võlgnikule pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis (Pankrotiseaduse §147 alusel) summas 4000 krooni kuus. Võlgnik on üliraskes majanduslikus olukorras, sest tema ülalpidamisel on 3,5 aastane laps. Lisaks kaotab ta korteriomandi peatse sundmüügi tõttu ka oma senise elukoha. Lähtuvalt pankrotiseaduse § 23 palub ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman’i tasuks kokku 20 000 krooni (15 tundi x 1 ́000.- krooni; tasu sisaldab sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 5000 krooni) pankrotivara arvelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et esitatud pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada VG’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldurile teadaolevalt on VG ́l vara umbes 400 000 krooni ulatuses ja kohustusi 06.04.2010 seisuga 768 809,01 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur suuri laenukohustusi, mille võlgnik ja tema elukaaslane võtsid korteriomandi soetamiseks. Kinnisvaraturu langus tegi võimatuks laenude tasumise. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks võlgniku poolt sooritatud kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole.
Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse võlgnikule pankrotivarast elatise määramiseks kaheks kuuks summas 4000 krooni kuus. PankrS § 147 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Kohus leiab, et halduri taotlus määrata võlgnikule pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis summas 4000 krooni kuus on põhjendatud ja võlgnikule VG’ile tuleb määrata pankrotivara arvelt kaheks kuuks elatis summas 4000 krooni kuus. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 20 000 krooni pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.