Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik. NK esitas 26.06.2009 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja SOÜ vastu töölepingu lõpeta õigsuse vaidlustamise, töötasude, puhkusehüvitise ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise nõudes. TVK 12.10.2009 otsusega rahuldati avaldus osaliselt. TVK tunnistas töölepingu lõpetamise OÜ S poolt ebaseaduslikuks ning mõistis välja osaliselt ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise 6 600 krooni, samata jäänud töötasu 2 200 krooni ja puhkusehüvitise 1 271 krooni. TVK jättis rahuldamata NK nõude 2009 juunikuu töötasu väljamõistmiseks. OÜ S ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 30.102009 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks. OÜ S vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse töölepingu lõpetamise ja selle eest hüvitise väljamõistmise ning saamata 2009 maikuu palga osas. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja töötas OÜ-s S alates 01.10.2008 müüjana määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu alusel. Hageja ja kostja suhted muutusid pingeliseks kevadel 2009, kui hageja nõudis puhkust koos puhkusetasu väljamaksmisega. Kostja vastas, et äriühingus valitseva tava ja praktika kohaselt puhkavad töötajad puhkusetasu saamata, mille järel esitas kostja hagejale alusetuid süüdistusi enda poolt sisse toodud toiduainete müümises. 27.mail 2009 palus kostja hagejal töölt lahkuda, millest hageja keeldus ning nõudis enda koondamist. Hageja keeldus lahkumisavaldust kirjutamast, sellest hoolimata lõpetas kostja hagejaga töölepingu ning kirjutas töölepingusse kirje, kus töölepingu lõpetamise aluseks märgiti TLS § 79 lg 1 ja töölepingu lõpetamise päevaks 01.06.2009, näitamata töölepingu aluse formuleeringut, mille tõttu hageja ei võinudki aru saada, millisel alusel ta tegelikult vabastati. Kostja andis hagejale kätte ainult tööraamatu, lõpetamise kandega töölepingu sai hageja kätte alles tööinspektsiooni kaudu. Lõpparvet kostja hagejale 01.06.2009 välja ei maksnud. Hagejal oli saamata 2009 maikuu palk ja puhkusehüvitis. Vaatamata kassaraamatu väljavõttele ning tunnistaja JJ kinnitusele, et ta nägi kuidas hageja võttis kassast maikuu töötasu, kinnitab hageja, et ta ei ole palka 2009 mai kuu eest saanud. Hageja leiab, et kostja ei saanud temaga töölepingut lõpetada TLS § 79 lg 1 alusel, sest hageja ei ole avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks. Hagejal on saamata töötasu 2009 mai kuu eest. Hageja ei nõustu kostja väitega, et maikuu palk on hagejale välja makstud sularahas. Äriühingus maksti palka alati kuu viimastel tööpäevadel. On ebaloogiline, et kostja maksis hagejale palga juba 20. mail 2009. Hageja nägi kostja koostatud kassa väljamineku orderit töövaidluskomisjoni istungil ning ta ei ole orderil märgitud rahasummat saanud. JJ kinnitus 2 143 krooni võtmise kohta kassast on ebausutav, sellise summa võtmise tuvastamine eeldaks kindlasti raha ülelugemist.

Hageja ei nõustu TVK-le esitatud kostja väitega, et hageja on avalduses märkinud sõnaselgelt, et maikuu palk on makstud sularahas. Hageja ei soovi tööle ennistamist. Hageja palub TLS § 117 lg 2 alusel kohtul mõista välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu töötaja 4 kuu keskmise palga ulatuses, so 8 800 krooni. Hageja ei esitanud TVK-le esitatud puhkusehüvitise nõuet, sest kostja tasus 06.11.2009 hagejale puhkusehüvitise. Hageja ei esita samuti juunikuu 2009 palga nõuet. Kostja vastuväited. Kostja ei nõustu hagiga. Kostjat informeeriti aprillikus 2009 kahtlustest, et hageja müüb kaupluses enda isiklikku kaupa ja rikub seeläbi töölepingutingimusi. Töötajapoolse töökohustuse süstemaatilise rikkumise tulemusena kaotas kostja hageja suhtes usalduse, mistõttu 01.06.2009 kutsuss kostja hageja vestlusele, mille käigus palus kirjalikku selgitust hageja tegevuse kohta, millest hageja skandaalselt keeldus. Kostja soovist kirjutada lahkumisavaldus hageja samuti keeldus, selle asemel hageja nõudis kohest tööraamatu väljaandmist. Antud situatsioonis töösuhte jätkamist kumbki pool võimalikuks ei pidanud. Kuigi esinesid alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel, pidas kostja õigeks, tulles vastu hageja huvidele, lõpetada tööleping poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel. Töölepingu lõpetamise alusena märgitud TLS § 79 on kostja eksitus, mis tulenes eelnevate sündmuste arengust tulenevast segadusest. Kaupluse kassaraamatust lähtuvalt, on hageja töötasu kaupluse kassast välja võtnud 20.mail 2009. Kohtu järeldused. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. ITVS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 79 reguleerib töölepingu lõpetamist töötaja algatusel. Vastavalt TLS § 72 lg 1, tuleb töölepingu lõpetamisest teisele poolele teatada kirjalikult. Hageja ei ole tööandjale kirjalikku avaldust töölepingu lõpetamiseks esitanud, vastupidi hageja keeldus töölepingu lõpetamisest tema enda soovil, mida kinnitab ka kostja. Kostja väide, et tööandja on eksinud töölepingu lõpetamise aluse märkimisel ning, et tööleping hagejaga lõpetati poolte kokkuleppel TS § 76 alusel, on samuti alusetu. TLS § 76 sätestab, et poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Antud juhul sellist kahepoolselt allkirjastatud tahteavaldust esitatud ei ole. Vaatamata sellele, et NK töölepingu lõpetamiseks kirjalikult soovi ei avaldanud, on OÜ S 01.06.2009 hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 79 lg 1 alusel. Kuna tööandja ei pidanud enam võimalikuks pooltevahelise töösuhte jätkamist, siis tuleb järeldada, et hagejaga töölepingu lõpetamine toimus tegelikult OÜ S algatusel töölepingu lõpetamiseks ettenähtud põhjendusi esitamata, st ebaseaduslikult. Vastavalt ITLS § 29 lg 2 tuleb töötaja lugeda omal algatusel töölt lahkunuks alates 01.juunist 2009. Kuna hageja tööle ennistamisest loobus on tal vastavalt TLS § 117 lg 2 õigus nõuda tööandjalt hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja nõudis TVK-s kolme kuu keskmise palga ulatuses, kuid kohtusse esitatud hagis soovib ta nkuu keskmise palga hüvitamist. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kohtus täiendavalt hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse ning mõistis OÜ-lt S välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses 6 600 krooni. Juhul, kui hageja TVK otsusega ei nõustunud, oleks tulnud temal endal vaidlustada TVK otsus. TVK otsuse vaidlustas OÜ S , mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõue kuulub

rahuldamisele samas ulatuses kui TVK otsustas. Kohus leiab, et hagejal jäi saamata 2009 maikuu töötasu. Kassaraamat kajastab äriühingu sularaha liikumist ning sellesse tehakse kanded kassa väljamineku ja sissetuleku orderite alusel. Kassa väljamineku orderile nr 226 20.05.2009 ei ole hageja saajana alla kirjutanud. Hageja väite kohaselt nägi ta orderit alles TVK-s. Seega puudub alus NK kohta tehtud kassaraamatu kirjel. Raha võtmise tuvastamist selliselt, et äriühingu töötaja seda kinnitab ei pea kohus põhjendatuks. Tunnistaja AP väite kohaselt oli tavaliselt tööl kaks müüjat, üks töötas toidu-, teine alkoholiosakonnas. Ei ole usutav, et teine töötaja JJ nägi kuidas hageja võttis just 2 143 krooni kassast endale. Samal kuupäeval on J J teinud ettekande kaupluse juhatajale, kus on kirjeldatud NK sisekorraeeskirjade rikkumist, raha võtmise kohta aga ei ole ühtegi viidet. Ka ei ole ühtegi dokumenti selle kohta, et kassas oleks päeva lõpus just hageja poolt väidetavalt võetud summa puudu. Tunnistaja AP ütlustest nähtub, et müüjad võisid kassast raha võtta juhataja loal. Kassast võetud summad panid müüjad kirja oma koostatud kassaraamatus. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks raha võtmiseks pöördunud kaupluse juhataja poole või märkinud väidetavalt võetud summa kassaraamatusse, ei ole esitatud. Hagejal 2009 maikuu töötasu saamist ei saa tõendada kostja enda poolt koostatud tõendiga sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hagejale on välja maksmata 2009 maikuu töötasu 2 200 krooni ning hageja nõue töötasu väljamõistmiseks põhjendatud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 80 % ulatuses.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.