lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-15879/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-15879/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 35Töötasu maksmine töö mitteandmiselTLS § 49Alaealise tööle rakendamise piirangTLS § 76Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eestTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 439Hagi lahendamise piirid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-10-15879

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2010, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Ü.-A. V. hagi AS Järve Bussipark vastu töövaidluses.

Kohtuistungi toimumise aeg

31.08.2010

Hagihind

19 822 krooni

Menetlusosalised

Hageja:

Ü.-A. V. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kostja:

AS Järve Bussipark (RK 10631670)

Kostja esindaja:

Vandeadvokaat Merli Eichler

RESOLUTSIOON

1.Jätta Ü.-A. V. hagi AS Järve Bussipark vastu tervikuna rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Ü.-A. V. kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.
Hageja Ü.-A. V. palub hagiavalduses: a) välja mõista kostjalt 06.02.2003 töölepingu nr 187 alusel saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest 15.02.2007 kuni 22.05.2007 summas 19 822 krooni; b) TLS § 35 alusel viivist summas 99 110 krooni; c) et kohus tuvastaks, et ajavahemikul 14.04.2004 kuni 22.05.2007 oli hageja igakuine töötasu 9200 krooni.

1 (4)

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.02.2003 töölepingu nr 187, milles lepiti kokku töötasus 4000 krooni kuus. 01.02.2004 tehti töölepingu muudatused, mille alusel määrati töötasuks 4200 krooni. 14.04.2004 muutsid pooled töölepingut ja hageja töötasuks määrati 9200 krooni (06.02.2003 töölepingu nr 187 lisa 1).

KOSTJA VASTUS

2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja palus jätta hagi viivise nõudes läbi vaatamata, sest sellist nõuet ei arutatud töövaidluskomisjonis. Saamata jäänud töötasu nõudes tuli hagi jätta täielikult rahuldamata. Vastuse kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 06.02.2003 töölepingu nr 187, mis lõpetati 22.05.2007 poolte kokkuleppel. Kostja on täitnud töölepingus võetud kohustusi ja maksis palka vastavalt kokkulepitule. Kostja leiab, et hageja pidanuks hiljemalt töölepingu lõpetamisel esitama oma nõude saamata jäänud palga osas. Hageja nõude arvutus on tõendamata.

KOHTUISTUNGIL

3.Kohtuistungil jäi pooled oma seisukohtadele.
4.Hageja kinnitas, et töövaidluskomisjoni toimiku lk 23 olevale töölepingu muudatusele on hageja andnud allkirja vaid korra ülemisele reale. Alumisele reale on keegi tema allkirja võltsinud, kuid hageja ei soovi sellega seoses allkirja ekspertiisi teha.
5.Kostja esindaja kinnitas, et töölepingu muudatuse kanded on tehtud tagantjärele ja sellepärast on seal vaid ka üks allkiri tööandjalt. Samas olid muudatused juba ellu viidud. Kostja esindaja seletuste kohaselt töölepingu allkirjastanud Erkki Veismann oli nii kostja tegevjuht kui ka OÜ Atko Õlitööstuse tegevjuht.
6.Hageja seletuste kohaselt sai ta palka vaid kostjalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid 06.02.2003 töölepingu nr 187, mille kohaselt hageja võeti tööle energeetik-varustaja ametikohale põhipalgaga 4000 krooni; 2) pooled lõpetasid töölepingu 22.05.2007 poolte kokkuleppel kuni 01.07.2007 kehtinud TLS § 76 alusel; 3) 01.02.2004 muudeti töölepingut, mille kohaselt määrati hageja põhipalgaks 4000 krooni ja ta sai lisatasu 200 krooni kuus.
9.Tööleping sõlmiti ja lõpetati kuni 01.07.2009 kehtinud Töölepingu seaduse ajal, seega tuleb asja menetlemisel lähtuda sel perioodil kehtinud Töölepingu seadusest.
10.Hageja väide, et tema töötasu oli töölepingu lõpetamisel 9200 krooni kuus, seejuures töötamise eest AS-s Järve Bussipark oli ette nähtud 4200 krooni kuus ja Atko Õlitööstuse OÜ tegevjuht

2 (4)

Erkki Veismanni ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus Atko Õlitööstus juhataja ametikoha eest täiendavale töötasule 5000 krooni kuus. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja töötasu kostja juures töölepingu lõpetamisel 3000 krooni kuus.

11.Hageja leiab ekslikult, et tal on õigus hageda kostjalt Atko Õlitööstuse esindajaga sõlmitud töölepingu alusel töötasu Atko Õlitööstuses töötamise eest. Kostja AS Järve Bussipark ja OÜ Atko Õlitööstus puhul on tegemist erinevate äriühingutega. Hagejal oli sõlmitud tööleping kostjaga ja kostjal oli TLS § 49 p.2 ja töölepingu p.4 alusel kohustus maksta palka töölepingus kokkulepitud suuruses ja ajaks kostja poolt antud tööülesannete täitmise (töö) eest. Hageja ja OÜ Atko Õlitööstus vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kostjal töötasu maksmise kohustust ei tekkinud. Õiguslikku tähendust ei oma see, et Atko Õlitööstus OÜ ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppes (töövaidluskomisjoni toimiku lk 23) viidatakse töölepingu nr 187 06.03.03 lisale 1. Hageja nõue töötasu väljamõistmiseks kostjalt OÜ-s Atko Õlitööstus täidetud tööülesannete eest 5000 krooni kuus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Kas hageja ja OÜ Atko Õlitööstus vahel oli hagiavalduses näidatud perioodil samuti tööleping sõlmitud, kohus TsMS § 439 alusel selles menetluses seisukohta võtta ei saa.
13.Tulenevalt sellest, et pooled ei vaidle selle üle, et 01.02.2004 lepiti kokku põhipalgas 4000 krooni ja lisatasus 200 krooni, kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et Töövaidluskomisjoni toimiku lk 23 olevale töölepingu muudatusele tegi kostja kanded tagantjärele, töölepingu muutmise kande on kostja allkirjastanud vaid korra (01.02.2004), siis järeldab kohus, et hilisemad nn tagantjärele tehtud kanded on tööandja poolt allkirjastamata. Kuna ka hageja eitab selliste kokkulepete olemasolu, on tõendamist leidnud, et hagejal oli töölepingu lõpetamisel õigus töötasule 4200 krooni kuus.
14.Maakohus peab vajalikuks märkida kostja väite kohta, mille kohaselt töölepingu lõpetamisel 22.05.2007 oli hageja töötasu 3000 krooni, et see ei ole tõene ka seetõttu, et alates 01.01.2007 oli kehtivaks kuupalga alammääraks 3600 krooni.
15.Kostja poolt välja antud palgatõendi kohaselt on perioodil veebruar 2007 kuni 22.05.2007 hagejale töötasu arvestatud järgmiselt: Veebruar 2007 3600 krooni; Märts 2007 2291 krooni; Aprill 2007 1891 krooni; Mai 2007 5850 krooni koos lõpparvega (töövaidluskomisjoni tl 8 hageja kinnitus sellest).
16.Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja töötas sel perioodil töölepingus kokkulepitust vähem tööpäevi.
17.Lähtudes sellest, et hageja põhipalgaks oli 4000 krooni, oli tema keskmine päevatasu 181,80 krooni.
18.Hageja nõuab saamata jäänud töötasu perioodi eest alates 15.02.2007 kuni 22.05.2007. Sel

3 (4)

perioodil oli kokku 65 tööpäeva (kohus lähtub tööaja ja töötasu arvestamisel töölepingu p-st 3):

1.alates 15.veebruarist veebruaris 10 tööpäeva, seega 10x181,80+200= 2018 krooni;
2.märtsis 22 tööpäeva, seega 22x181,80+200=4199,60 krooni;
3.aprillis 20 tööpäeva, seega 20x181,80+200=3836 krooni ;
4.kuni 20.05.2007 13 tööpäeva (20.05.2007 oli pühapäev), seega 13x181,80+200=2563,40 krooni. Seega hagejal oli õigus vaidlustatud perioodi eest töötasule summas kokku 12 617 krooni. Tööandja on talle arvestanud vaidlustatud perioodi eest töötasu kokku 13 632 krooni.
19.Tsiviilasja materjalide kohaselt kohustus kostja hagejale välja maksma töölepingu lõpetamisel saamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist 47 kalendripäeva ulatuses, seega tuleb lugeda, et nn lõpparvena arvestatud maikuu tasu võis olla osa saamata jäänud puhkuse tasust.
20.Maakohus leiab, et kostja tööandjana ei ole rikkunud töölepingust ja TLS-st tulenevat kohustust töötasu väljamaksmise osas ja seega tuleb jätta saamata töötasu nõue ja viivise nõue (TLS § 35) rahuldamata.

MENETLUSKULUD

21.TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta Ü.-A. V. kanda.
22.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus