TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega.

ASJAOLUD

Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) esitas 06.mail 2010.a. Viru Maakohtule avalduse täisealise H.T.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on H.T. Kiviõli linna sotsiaaltöötajate vaateväljas alates 2008 aasta suvest kuni käesoleva ajani kui vanur, kellel on märgatavad probleemid mäluga, kellel võib kahtlustada dementsust. Kiviõli Linnavalitsuse määras H.T.le 2009 aastal avahooldusteenuse. Kuna klient ei teinud omalt poolt koostööd, siis ei andnud antud teenus positiivset tulemust. Avaldaja on seisukohal, et H.T. tervis ei parane, vaid halveneb pidevalt ning oma igapäeva elu korraldamisega ta iseseisvalt hakkama ei saa, otsustas avaldaja suunata ta hooldekandeasutusse. Alates 27.04.2010 asub H.T. pansionaadis Merekalda Aa külas Lüganuse vallas. Avaldaja on seisukohal, et H.T. huvides on kohtu kaudu tema teovõime piiramine ja eestkostja määramine vajalik. Avaldaja poolt on kindlaks tehtud, et H.T. puhul ei esine ühtegi füüsilist isikut, kel oleks soov ja motiiv asuda tema eestkostjaks, seega palub avaldaja määrata H.T. eestkostjaks Kiviõli Linnavalitsus. Viru Maakohtu 11. mai 2010 kohtumäärusega määrati H.T.`le esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. 11. mai 2010.a. Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati H.T.`le ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. H.T. esindaja selgitas kohtule, et esindatav tunnistas, et vajab abi. Ta ei taju ümbritsevat adekvaatselt. Esindaja jätab avalduse rahuldamise kohtu otsustada. Kohtuistungil esitas avaldaja kohtule taotluse kohtu nõusoleku saamiseks vastavalt PkS § 187 kinnisasja tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik suunatud tähtajatule hooldusele hoolekandeasutusse. Tema hoolekandekulud kaetakse vanaduspensionist ja

puudujääva osa katab avaldaja oma vahendite arvelt. Puudutatud isikul on tekkinud võlgnevus kommunaalteenuste eest tasumisel kogusummas 2 824,60 krooni. Eeltooduga seoses palub avaldaja kohtu nõusolekut korteriomandi võõrandamiseks, et katta sellega korteriomandiga seoses tekkinud võlgnevust ja hoolekandeasutuse hoolekandekulusid (tl 44-48).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 11.05.2010 kohtumäärusega määrati H.T.le esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. H.T.t esindas vandeadvokaat Oleg Nišajev. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 07.06.2010 aktist nr KP-45-10/1074 nähtub, et H.T.l esineb tõsiselt väljendunud psüühikahäire- „ hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest“, ning ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. H.T.l on selline võimetus kestva iseloomuga ja ta vajab eestkostet. Eksperdi arvates, kui arvestades praegust psüühilist seisundit, peaks eestkoste olema H.T. suhtes igakülgne ja arvestades haiguse väga halba prognoosi tervistumisele, siis peaks eestkoste olema pidev( tl 25-26). Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas H.T. ära temale tuttavas keskkonnas ( tl 34). Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 205 lg 3, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. H.T. elukoht rahvastikuregistri andmetel on Soo 17-67, Kiviõli linn ( tl 5). Kohus määrab H.T.`le eestkostjaks Kiviõli Linnavalitsuse. Perekonnaseaduse ( PkS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.

TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab H. T. eestkostjaks Kiviõli Linnavalitsuse kuni 15.septembrini 2015. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Maakohus leiab, et avaldaja taotlus nõusoleku saamiseks kinnisasjatehingu tegemiseks on põhjendatud. PkS § 187 p.1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisvara või asjaõigust. PkS § 192 lg.3 kohaselt on eestkostjal õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas oma eestkostest tingitud vastutuse kindlustamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Kohtule esitatud Kiviõli Linnvalitsuse kirjast nähtuvalt on puudutatud isikul tekkinud temale kuuluva korteriomandiga seoses kommunaalkulude võlgnevus ja avaldaja kannab osaliselt puudutatud isiku hoolekande kulusid. Puudutatud isikul puuduvad lähedased isikud, kes võiks tema vara pärida. Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isiku võimetus oma tegudest aru saada ja neid juhtida kestva iseloomuga, seega korteriomandi võõrandamata jätmisel võib sellega seotud kommunaalteenuste võlgnevus kasvada ja võlgnevuse suurenemine ei ole eestkostetava huvides. Eeltoodust tulenevalt on avaldus puudutatud isiku korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku saamiseks põhjendatud. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja

ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.