7.Saata kohtuotsus pärast otsuse jõustumisest 15 päeva möödumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 4 osas täimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.05. oktoobril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt kuni 1999.a lõpuni müüs hagejatele soojusenergiat Voka Katlamaja, kus toodeti soojusenergia ning see toimetati soojustrassi kaudu hagejateni. 1999.a sügisel asutas Toila vallavalitsus AS-i Toila V.V.(kostja) eesmärgiga müüa Toila valla tarbijatele maagaasi, soojusenergiat, vett ning osutada kanalisatsiooniteenust.
2.1999.a sügisel rajas kostja omavoliliselt oma vahenditega hagejatele soojusenergia müümiseks korterelamutesse maagaasil töötavad lokaalsed soojussõlmed. KÜ Voka Männiku 1 soetas oma vahenditega soojussõlmi tsirkulatsioonipumba, kellele KÜ Vokamäe tasus 1⁄2 tsirkulatsioonipumba hinnast.
3.Tegelikkuses ei ole kostja soojusenergia tootja ega müüja, kuna kostja ei tooda soojusenergiat ega edasta seda trasside kaudu tarbijateni. Kostja omab vaid gaasitrasse, mille kaudu jõuab hagejateni maagaas, mida kasutatakse elumajade lokaalsetes gaasikateldes soojusenergia tootmiseks. Soojusenergia müügi eest arveldamine on toimunud 2 (13)
2-09-50368 korteriomanikele kuuluvate soojusmõõtjate järgi, kahes elamus aga gaasimõõtjate järgi, kus gaasi kogus konverteeritakse megavattideks tunnis.
4.Hagejad on tarbinud kostja poolt müüdavat soojusenergiat soojusenergia ostumüügilepingute alusel, KÜ Tigi 1, KÜ Igiit, KÜ Voka Männiku ja kostja vahel on sõlmitud kirjalikud ostu-müügilepingud, ülejäänud hagejatega on sõlmitud suulised ostumüügilepingud.
5.Kostja juhatuse 31.03.2008.a korraldusega määrati soojusenergia müügihinnad tarbijagruppidele 1 MWh ilma käibemaksuta vastavalt 887 krooni, 895 krooni ja 650 krooni. Kostja juhatuse 31.07.2008.a korraldusega tõsteti tarbijagruppidele müügihinnad 1 MWh eest vastavalt 1 050 krooni, 1 058 krooni ja 813 krooni, kuid hinnatõstmisele ei ole järgnenud ühtegi põhjendust ega selgitust. Hagejad ei ole nõus kostjapoolsete hinnatõstmisega, sest hinnad on pidevalt olnud põhjendamatult kõrged võrreldes lähipiirkondade soojusenergia müüjate hindadega. Hagejad on sunnitud tasuma kostja poolt ette dikteeritud hinda. Kostja esitas 11.09.2009.a hagejatele võlanõude/pankrotihoiatuse, milles nõutakse võlgnevuse tasumist, mille hagejad on jätnud tasumata, põhjusel, et kostja kasutab soojuse tootmisel hagejate elektrienergiat.
6.Soojusenergia müügilepingute punkti 1.3. kohaselt teatab müüja soojusenergia müügihinna muutustest ostjale kirjalikult 1 kuu ette. Ühtegi põhjendust või alust müügihinna tõstmiseks müügileping ei näe ette. Kuigi müügileping KÜ-ga Narva mnt 7 ei näe samaväärset punkti, kohaldab kostja sellist punkti nii lepingule KÜ-ga Narva mnt 7 kui ka teistele müügilepingutele. Hagejatel ei ole võimalik kostjaga müüdava soojusenergia/maagaasi hinna osas läbirääkimisi pidada või muul viisil mõjutada lepingutingimuse sisu, sest kostja on keeldunud igasugusest koostööst. Hagejad leiavad, et müügilepingu punkt, mis võimaldab kostjal muuta ühepoolselt soojusenergia/maagaasi hinda, on tüüptingimus.
7.Hagejad palusid vastavalt KÜS § 2 lg 1, KOS § 1 lg 1, TsÜS § 53 lg 1, lg 2, VÕS § 28 lg 2, § 35 lg 1, § 42 lg 1, lg 3 p 14 tuvastada hagejate liikmete (korteriomandite omanike) omandiõigus selliselt, et iga hageja majandava elumaja soojussõlm kuulub samas majas asuvate korteriomanike kaasomandisse.
8.07. oktoobril 2009.a esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hagejate esindaja tuvastada tüüptingimuste tühisus, mis annab kostjale võimaluse ühepoolselt muuta oma heaksarvamise järgi teenuse hindasid ja kohustada kostjat lõpetama nimetatud tüüptingimuste kasutamine õigussuhtes korteriomandite asukohaga Narva mnt. 9, Männiku 1, Männiku 3, Narva mnt. 7, Tiigi 3, Tiigi 7, Tiigi 1 ja Tiigi 11 omanikega.
HAGI TAGAMINE
9.Koos hagiga esitatud hagi tagamise taotluses palusid hagejad hagi tagamise korras keelata kostjal korterelamute soojusenergia/maagaasiga varustamise katkestamine; reguleerida pooltevahelist õigussuhet, kohustades kostjat müüma hagejatele maagaasi AS-i Eesti Gaas poolt Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnaga 5.88536 krooni m3; või kohustada kostjat müüma hagejatele maagaasi/soojusenergiat keskmise soojusenergia turuhinnaga, so 522.37 krooni/MWh; või kohustada kostjat võimaldama hagejatel kasutada kortermajades asuvaid 3 (13)
2-09-50368 soojasõlmed ise sooja tootmiseks, võimaldades neil sõlmida maagaasi ostmiseks müügilepingud AS-iga Eesti Gaas.
10.Viru Maakohtu 07.10.2009.a kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus osaliselt hagi tagamiseks keelati kostjal korterelamute asukohaga Narva mnt. 9, Männiku 1, Männiku 3, Narva mnt. 7, Tiigi 3, Tiigi 7, Tiigi 1 ja Tiigi 11 soojusenergia/maagaasiga varustamise katkestamine. Ülejäänud osas jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata.
11.26. oktoobril 2009.a esitas kostja määruskaebuse Viru Maakohtu 07.10.2009.a hagi tagamise määruse peale. Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2009.a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu hagi tagamise kohtumäärus muutmata.
KOSTJA VASTUS HAGILE
12.16. novembril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt vale on hagejate väide kostja poolt omavoliliselt katelde rajamise kohta. Kostja on viie hagejaga, so KÜ-ga Narva mnt 7, KÜ-ga Narva mnt 9, Voka, KÜ-ga Voka Männiku, KÜ-ga Tiigi 7, KÜ-ga Igit sõlminud tähtajalised mitteeluruumi rendilepingud, millede punkti 2.1.1. alusel kohustus kostja kasutama üüritud ruume soojatootmise otstarbel ning punkti 3.1.1. alusel on kostjal õigus paigaldada üüritud ruumi seadmeid üürileandjale sooja tootmiseks. Gaasikatelde puhul on tegemist tehnorajatistega AÕS § 158 ja § 158 1 mõistes, mis on kostja omandis ja mida on võimalik suhteliselt kergesti eemaldada.
13.Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt vaheotsuse tegemiseks. Kostja palus jätta hagi omandiõiguse tuvastamise nõudes TsMS § 2, § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks. Hagejad nõuavad nende liikmeteks olevate korteriomanike omandiõiguse tuvastamist tuginedes KÜS § 2 lg 1, kuid nimetatud sätte alusel ei ole korteriühistul õigust esindada oma liikmeid. Juhul, kui omandiõiguse tuvastamise nõuet ei ole võimalik jätta läbivaatamata, palus kostja TsMS § 449 lg 1 alusel tuvastada, et tegemist on valede hagejatega ja teha omandiõiguse tuvastamise osas lõppotsus, jättes selles osas hagi rahuldamata.
14.Kostja nõustus hagejate väitega, et KKütS ei ole vaidluses otseselt kohaldatav, kuna soojusenergia tootmiseks kasutatakse hagejate majades asuvaid gaasikatlaid, kuid leidis, et TsÜS § 4 alusel saab vaidluses kohaldada KKütS sätteid. KKütS § 8 lg 4, § 9 lg 3 tulenevalt on soojatootjal võimalik hind muuta, teatades sellest üks kuu ette ning juhul, kui soojatootja ei pea hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama, siis on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada oma haldusterritooriumil soojuse piirhinna kooskõlastamise kord. Kui soojatootja ei pea KKütS alusel kooskõlastama soojuse hinda Konkurentsiametiga ning kohalik omavalitsus ei ole kehtestanud soojuse piirhinna kooskõlastamise korda, siis soojatootjal on võimalik kehtestada soojahind ühepoolselt, teavitades sellest tarbijat vähemalt 1 kuu ette.
15.Kostja toodab soojuse gaasikateldega. Gaasi hind on viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Kostja ei ole tõstnud soojuse hinda vastavalt oma heaksarvamisele. Soojuse müügihinna määramiseks kostja on kasutanud Konkurentsiameti metoodikat ning soojuse hinnakalkulatsioonid on väljas Toila valla kodulehel. 4 (13)
2-09-50368
16.Hagejad viitavad VÕS § 42 lg 3, mis reguleerib lepinguid, mille üheks pooleks on tarbija. VÕS § 34 kohaselt on tarbijaks füüsiline isik. Hagejad on juriidilised isikud, kes on sõlminud soojusenergia ostu-müügilepingud omal nimel.
17.Kostja toodab igale hagejale soojusenergiat eraldi katlast, mis muudab soojuse hinda suhteliselt kalliks, kuna ühe gaasikatla kulud jagunevad suhteliselt väikese arvu tarbijate vahel. Sellepärast ei ole võimalik võrrelda kostja soojusenergia müügihindu KKütS alusel soojust tootvate äriühingutega, kes toodavad soojuusenergiat kümnetele tuhandetele tarbijatele ning kogu soojusenergia tuleb ühest katlast.
18.Hagejad kinnitavad, et kostja rajas gaasikatlad sooja tootmiseks hagejate majadesse kostja vahendite arvelt. Katelde paigaldamine on toimunud 10.a tagasi. Kogu selle aja jooksul on hagejad ostnud soojusenergiat kostjalt. Hagejate ja kostja vahel on määramata ajaks sõlmitud müügilepingud. Müügilepingu mõistliku ajal ülesütlemisega võivad hagejad pääseda „ahistavast“ lepingust. Hagejad soovivad saada tasuta katlad, selle asemel, et osta endale katlad.
19.Hagejad maksavad elektrienergia eest, mida kostja katlad tarbivad. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 1.4. alusel tarbib kostja soojusenergia tootmiseks vajaliku elektrienergia hagejate arvel. Seega soojusenergia tootmiseks vajaliku elektrienergia kulud katavad hagejad vastavalt lepingule. Juhul, kui kostja peaks soojusenergia tootmise kulu tasuma, lisataks see kulu hagejate soojaarvele. HAGEJA SEISUKOHT JA TAOTLUS KOLMANDATE ISIKUTE KAASAMISEKS
20.02. veebruaril 2010.a esitatud hagejate seisukohas hagejate esindaja ei nõustunud kostja väitega, et hagi on esitatud vale hageja poolt. Esindaja lähtudes KÜS § 2 lg 1 on seisukohal, et korteriühistul on õigus esitada hagi ka korteriomanike kaasomandi omandiõiguse tuvastamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et hagi on esitatud vale hageja poolt, st. et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludes tuginedes üldse võimalik või et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, siis palus esindaja hagi omandiõiguse tuvastamise nõudes jätta TsMS § 423 l g 2 p 1 või p 2 alusel läbi vaatamata.
21.Kostjal on hetkel kehtivad mitteeluruumide rendilepingud vaid KÜ-ga Narva mnt 9, Voka ja KÜ-ga Narva mnt 7. Ülejäänud lepingute tähtajad on saabunud. Kostja on esitanud hagejatele allakirjutamiseks uued lepingud, millest 6 korteriühistut on keeldunud. Sellest tulenevalt puudus poolte tahe, et lepingud muutuksid tähtajatuteks. Juhul, kui kostja leiab, et tal on õigus ehitada gaasikatlad üürilepingu alusel, siis tulenevalt VÕS § 285 lg 3 võib üürnik üürilepingu lõpetamisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürilepingute lõppemisel kostja gaasikatlaid elamutest ei eemaldanud, see ei oleks ka olnud võimalik asja kahjustamata. Samuti ei ole kostja esitanud hagejatele nõuet kulutuste hüvitamiseks parenduste tegemise eest.
5 (13)
2-09-50368
22.Hagejad ei nõustunud kostja vastuses toodud seisukohaga, et gaasikatelde puhul on tegemist tehnorajatiste AÕS §158 ja § 1581 mõttes, leides, et kostja ei ole rajanud gaasikatlaid asjaõiguse alusel ning katlad ei ole vajalikud teise kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks. Need on rajatud ühe maja jaoks. Samuti ei ole tegemist tehnorajatistega avalikes huvides AÕS §1811 mõistes.
23.Hagejad ei nõustunud kostja vastuväidetega vaidluse lahendamiseks KKütS sätete kohaldamise kohta, sest KKütS § 2 alusel on kaugküte soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu. Kostja on ka ise tõdenud, et KKütS reguleerib erinevat õigussuhet, kui see on hagejate ja kostja vahel. Juhul, kui analoogia korras tuleb kohaldada KKütS, siis ei saa seadust kohaldada osaliselt, vaid kostjale meelepäraste osas.
24.Kas Toila valla kodulehel avaldatud kostja hinnakalkulatsioonis on kajastatud Konkurentsiameti metoodikat, ei ole teada. Hinnakalkulatsioonis ei kajastu eelmise perioodi tegelik kulu ning puudub võimalus märgitud summade kontrollimiseks. Küsitav on ka gaasi eest makstav ühiku hind 6 krooni /m3 ja kasum 629 krooni ning tööjõu ja juhtimise kulu. Kostjal on mitmeid muid tegevusalasid peale soojuse toomise/gaasimüügi, mis ei ole kasumlikud ja mille kahjumit kaetakse soojatootmise arvelt. Hagejad palusid kohustada kostjat esitama selgitused ja dokumentaalsed tõendid gaasikulude 64 344 000 krooni, elektrienergia kulu 35 443 krooni, kemikaalide kulude 5 390.55 krooni, muude kulude 2 189 krooni, finantskulude 382 038 krooni, ekspluatatsioonikulude 442 546.80 ning juhtimiskulude 250 575.16 krooni kohta
25.Kuivõrd kostja on tõstatanud küsimuse, kas tegemist on õigete hagejatega ning et kas vastavat hagi ei peaks esitama hoopis korteriomandite omanikud, palusid hagejad kaasata menetlusse kolmandate isikutena igast elumajast ühe isiku, so T.V.`i, M. R.`i, K. K.`e, T. V.`u, S. M.`i, L.-M. K.`i, A. V.`e, K. P.`i ja U. J.t`i.
KOSTJA VASTUS HAGEJA TAOTLUSTELE
26.22. veebruaril .2010.a esitatud vastuses palus kostja jätta rahuldamata kolmandate isikute kaasamise taotlus, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud isikud on hagejate liikmed või et neile kuuluvad korteriomandid. Samuti ei anna kolmandate isikute kaasamine hagejatele õigust esitada korteriomandite omanike nimel hagi omandiõiguse tunnustamiseks.
27.Kostjale palus TsMS § 229 lg 1, § 230 lg 1, § 236 lg 3 alusel jätta hagejate taotlus dokumentaalsete tõendite ja seletuste väljanõudmise osas rahuldamata.
MENETLUSE KÄIK
28.Viru Maakohtu 08.03.2010.a kohtumäärusega jäeti hagejate taotlus kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamata.
29.03. mail 2010.a esitas hagejate esindaja kohtule taotluse 07.10.2009.a hagi tagamise abinõude täiendamiseks, kohustades kostjat korterelamutes korteriühistult taotluse saamisel seiskama gaasikatlad ja gaasikatlad taaskäivitama. Taotluse kohaselt hakkab küttehooaeg lõppema ja ajutiselt (kütteperioodi väliseks perioodiks) on ära langenud vajadus kortermaju 6 (13)
2-09-50368 gaasikateldega kütta. Osa hagejatest on esitanud kostjale taotluse gaasikatelde seiskamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud, põhjendades seda sellega, et 07.10.2009.a kohtumäärusest tulenevalt puudub tal võimalus gaasikatelde seiskamiseks.
30.10. mail 2010.a esitatud vastuses kostjal ei olnud vastuväiteid hagi tagamise abinõude täiendamise taotlusele. 31 Viru Maakohtu 11.05.2010.a määrusega täiendati hagi tagamise täiendamise abinõud . kohustati kostja. Voka alevikus asuvates korterelamutes Narva mnt. 9, Männiku 1, Männiku 3, Narva mnt. 7, Tiigi 3, Tiigi 7, Tiigi 1 ja Tiigi 11 vastavalt korteriühistult taotluse saamisel seiskama vastava kortermaja gaasikatla ja vastavalt korteriühistult taotluse saamisel vastava kortermaja gaasikatla taaskäivitama.
KOHTUISTUNG
32.17. juunil 2010.a toimunud kohtuistungil hagejate lepinguline esindaja jäi haginõuete juurde, leides, et tegemist on kohaste hagejatega. Kui kohus leiab, et tegemist ei ole kohaste hagejatega, palus esindaja, et kohus otsuse motiveerivas osas omandiõiguse osas seisukoha võtaks. Esindaja selgitas, et tavaliselt edastatakse soojust läbi soojatrassi. Hagejad on olukorras, kus tarnijaga dikteerib neile hinnad. Hagejad soovivad ise osa võtta hinna kujundamisest. Omandiõiguse tuvastamisel on hagejatel võimalus valida alternatiivne tarnija. Poolte vahel sõlmitud mitteeluruumide rendilepingud ei reguleeri omandiõigust. Kui asjad ühendatakse ja päraldis liitub olulisele asjale, siis kuulub see osa olulise asja omanikule. Lepingus sisaldub punkt, et soojamüüja loob sooja hinnad ainuisikuliselt, see on tüüptingimus. Hagejad on tarbijate esindajad ja sellepärast nõuavad nad tüüptingimuse kasutamise lõpetamist. Esindaja väitel on probleemiks asjaolu, et õigussuhtele ei laiene kaugkütteseadus. Sellepärast soovivad hagejad omandiõiguse tunnustamist. Kui kostja võtab oma soojussõlmed ära, siis ei laiene hagejatele ka maagaasiseadus. Hagejad soovivad tulevikus kasutada trasside kasutamise teenust. Esindaja kinnitas, et ei ole omandiõiguse tunnistamise nõudelt riigilõivu tasunud ja nõustus sellega, et riigilõivu tasumist lahendab kohus asjas tehtavas lõpplahendis.
33.Kostja lepinguline esindaja ei nõustunud hagiga. Eesindaja jäi kostja seisukoha juurde, et KÜS § 2 lg 1 annab korteriühistule õiguse esindada korteriühistu liikmeid majandusega seotud küsimustes, sh sõlmida lepinguid. Seadus ei anna korteriühistule õigust nõuda korteriomanike omandiõiguse tuvastamist. Seetõttu on tegemist valede hagejatega. Omavalitsus ei ole välja toonud, kuidas hinda kooskõlastada. Hagejad põhjendavad hagi esitamist sellega, et neil ei ole muud võimalust hinna määramiseks. Kui hagejad sooviksid seda hinda kontrollida, siis on neil võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Esindaja nõustus asjaoluga et hagejale ei laiene kaugkütteseadus, kuid laieneb konkurentsiseadus.
34.Esindajad palusid anda neile täiendava tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi mittesaavutamise korral palusid nad lahendada vaidlus edasi kirjalikus menetluses. Kohus rahuldas esindajate taotluse ja andis neile tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks kuni 17.08.2010.a ning kooskõlastades nendega määras lahendada asi edasi kirjalikus menetluses. Juhul, kui kohtu määratud tähtajaks kompromissi ei saavutata, andis kohus pooltele võimaluse samaks tähtajaks kõike võimalike 7 (13)
2-09-50368 tõendite esitamiseks ning teatas neile, et kohus teeb asjas kohtulahendi teatavaks 14.09.2010.a kell 16.00.
POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
35.17. augustil 2010.a teatas kostja esindaja, et hagejate nõue näidata neile kõiki kostja raamatupidamise dokumente, on ebamõistlik. Vältimaks raamatupidamise dokumentide sattumist kolmandate isikute kätte, peab kontrolli läbi viima sõltumatu organ nagu näiteks Konkurentsiamet või Tarbijakaitseamet.
36.Kostja pakkus hagejatele võimalust vormistada hinna muutmise regulatsioon pooltevahelise lepinguga, kuid hagejad ei ole sellele võimalusele vastanud. Kostja pakkus hagejatele võimalust omandada kostjalt gaasikatlad, kuid hagejad leidsid, et kostja peaks need gaasikatlad hagejatele andma tasuta, millega kostja ei saa nõustuda.
37.Hagejate esindaja tegi kostjale ettepaneku, et kostja müüks hagejatele gaasi, mille ostuhinnale oleks lisatud ainult gaasi müümiseks vajalikud kulud. Selle ettepanekuga ei ole võimalik nõustuda põhjusel, et kostjal puudub maagaasiseaduses nõutud tegevusluba gaasi müümiseks.
38.Kostja toodab soojust maagaasist, mille hinda kostja mõjutada ei saa, kuid mille hind pidevalt muutub. Soojuse hinna määramisel on kostja lähtunud Konkurentsiameti kehtestatud metoodikast ning soojuse hinnakalkulatsiooni on kostja avalikustanud internetis. Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama ning kohustama kostjat lõpetama lepingu tingimuse kasutamise, mis võimaldab sooja hinna muutmist, siis ei ole selge, millise hinnaga peaks kostja hagejatele soojusenergiat müüma. Samal ajal on ka kaugkütteseaduse alusel soojust müüval äriühingul võimalik soojuse hinda tõsta ühepoolselt.
39.Kostja esindaja on vastuse punktis 2 ekslikult viidanud rendiseaduse § 15 lõikele 1. Kostja lepingud hagejatega lõppesid 2005.a lõpus ja pärast rendilepingute lõppemist jätkas kostja asja kasutamist ning hagejad ei ole avaldanud teistsugust tahet, siis VÕS § 310 lg 1 alusel muutus rendileping tähtajatuks üürilepinguks ning seega on kostjal ruumide kasutamiseks õigus.
40.17. augustil 2010.a esitas hagejate esindaja vastuse samal päeval saabunud kostja vastusele, milles rõhutas, et asjas toimunud kohtuistungil anti pooltele tähtaeg läbirääkimiste pidamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Tähtaega ei antud hagiavalduse täiendamiseks või täiendava vastuse esitamiseks ja kostja esitatud menetlusdokument ei ole asjakohane.
41.Hagejatel ei ole tingimata vajalik kostja raamatupidamisdokumente vaadelda, mistõttu seda nõuet hagejate 28.07.2010.a pakkumuses ei esitatudki. Hagejad on aastate jooksul tarbitud teenuse eest ülikõrget hinda tasunud (s.h amortisatsiooni tasudes), mistõttu tehtigi ettepanek leppida katelde omandi kuuluvuses kokku selliselt, et kostja mingit täiendavat tasu ei saaks. 8 (13)
2-09-50368
42.Üürilepingud kostjaga on lõppenud. Kostjal puudub otsene valdus hagejatele kuuluvates katlaruumides, mistõttu ei ole võimalik kohaldada VÕS § 310 lg 1 sätestatud normi. Kostja ei kasuta hagejate valduses olevaid katlaruume.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
43.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte esindajate seiskohtadega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Omandiõiguse tuvastamise nõue
44.Hagiavalduse kohaselt 1999.a sügisel rajas kostja omavoliliselt oma vahenditega hagejatele soojusenergia müümiseks korterelamutesse maagaasil töötavad lokaalsed soojussõlmed. Tegelikult peab hageja soojussõlmedeks gaasikatlaid koos tsirkulatsioonipumbaga (hagiavalduse punkt 2.2.1). Kostjal ei ole vaidlust tema poolt hagejate valduses olevatesse mitteeluruumidesse lokaalsete gaasikatelde paigaldamise üle, kuid leiab, et ta tegi seda mitte omavoliliselt, vaid hagejatega sõlmitud rendilepingute alusel.
45.Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas hagejatel on õigus nõuda oma nimel esitatud hagiga kolmandate isikute (korteriomanike) omandiõiguse tuvastamist asjale, mida hagejad valdavad korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks. Samuti annab kohus hinnangut sellele, mis ennast kujutavad kostja poolt igasse elamusse paigutatud gaasikatlad ning kas kostja poolt olemasoleva soojussõlme asemele gaasikatla paigaldamine teeb kostjat gaasikatla omanikuks.
46.Hagejad on korteriühistud. KÜS § 2 lg 1 alusel korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Nimetatud ühine majandamine ja ühistu liikmete ühine esindamine hõlmab muu hulgas ka KÜS § 151 lg 1 sätestatud teenuste osutamist, sh elamu hoolduse ja remondi tegemist ning elamu majandamiseks vajalike teenuste ostmist.
47.Hagiavalduse juurde lisatud tõendite kohaselt, sõlmis kostja soojusenergia ostumüügilepingud, 25.09.2000.a KÜ-ga Igit, 24.01.2000.a KÜ-ga Narva tn.7, 06.09.2000.a KÜ-ga Tiigi 1 (I kd, t. lk. 39-47). Ülejäänud hagejate ja kostja vahel on sõlmitud suulised soojusenergia ostu-müügilepingud. Poolte vahel on sõlmitud ka mitteeluruumide üürilepingud, millede valdajaks olid hagejad. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 1 alusel valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Hagejate nõudeks ei ole AÕS § 80 lg 2 alusel korteriomanike omandiõiguse tunnustamine ega asja väljanõudmine. Kuna hagejate nõudeks on poolte vahel sõlmitud rendilepingute alusel kostjale üle antud mitteeluruumidesse paigaldatud soojussõlmede (katelde) kuuluvuse tuvastamine, millede kaudu osutatavaid soojusenergiateenuseid hagejad korteriomanikele ostavad, siis esindavad hagejad soojussõlmede omandiõiguse kuuluvuse tuvastamise hagis kõike korteriomanike huvid KÜS § 2 lg 1 alusel. Seega vastus käesoleva otsuse punktis 45 toodud esimesele küsimusele on jaatav, sest AÕS § 32, § 36 lg 1 tulenevalt on tegemist kohaste hagejatega ja kohtul puudub alus TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel hagi läbivaatamata jätmiseks, mistõttu lahendab kohus vaidluse sisuliselt. 9 (13)
2-09-50368
48.Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et gaasikatlad on tehnorajatis, kuid see ei tähenda, et hagejatel on nende talumiskohustus. AÕS § 158 lg 1 alusel kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AÕS § 1581 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 23.05.2002.a otsuse nr 3-2-1-67-02 punkti 8 kohaselt tehnorajatiseks on eelkõige elektri- ja sideliinid, gaasi-, soojus- ja veetrassid ning muud sarnased liinid, trassid ja juhtmed (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikud abirajatised nagu alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). 49.. Kostja vastuse juurde lisatud tõendite kohaselt sõlmis kostja rentnikuna viie hagejaga mitteeluruumide rendilepingud tähtajaga kuni 01.01.2005.a, so 16.11.1999.a KÜ-ga Tiigi 7, 01.11.1999.a KÜ-ga Voka Männiku, 03.01.2000.a KÜ-ga Narva mnt 9, 27.10.1999.a KÜga Narva tn 7, 01.11.1999.a KÜ-ga Igit (I kd, t. lk. 156-180). Ülejäänud hagejatega rendilepinguid sõlmitud ei ole. 20.02.2007.a sõlmis kostja uue mitteeluruumi üürilepingu KÜ-ga Narva mnt 9, Voka ja KÜ-ga Narva mnt 7 tähtajaga kuni 31.12.2010.a (I kd, t. lk. 181-186). See, et rendilepingute punktide 3.1.1. alusel oli rentnikul õigus paigaldada renditud ruumidesse seadmed rendileandjale sooja tootmiseks, ei tähenda, et rentnik sai paigaldatud soojussõlme omanikuks. Lepingute punktides 3.1.2. leppisid pooled, et rentnikul on õigus paigaldada ruumidesse valvesüsteem, mis on rentniku omand ja mida rentnikul on õigus lahkudes kaasa võtta, kui rendileandja selle maksumust ei kompenseeri. Et soojussõlmede omandiõigus kuulub rentnikule, ei ole pooled rendilepingutes kokku leppinud.
50.Kostja ehitatud soojussõlmed (gaasikatlad) koosnevad kateldest, tsirkulatsioonipumpadest ja torudest, mida saab käsitleda tehnorajatisena. Samas see ei tähenda, et selle tõttu kuulub hagejate valdustes olevatel kinnisasjadel asuvad tehnorajatised kostjale ning et hagejad ja korteriomandite omanikud peavad tehnorajatisi taluma. Kostja paigaldatud gaasikatlad ei ole mõeldud teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks, vaid on ehitatud iga elamu jaoks eraldi ja on mõeldud ühe elamu soojusega varustamiseks.
51.Et soojussõlmed ehitati korteriomandi omanike kaasomandis olevatele kinnisasjadele AÕS § 5 sätestatud omandiõiguse või piiratud asjaõiguse (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) alusel või et hagejatel on seadusest tulenev tehnorajatiste talumiskohustus, ei ole tuvastatud. Kostja vastuväited sellel ei põhine. Kinnisasja osade mõisted on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §54, mille 2. lõike alusel kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsival 10 (13)
2-09-50368 ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus ei ole kinnisasja osa. Hagejatel ei ole seadusest tulenevat kostja ehitatud tehnorajatiste talumiskohustust. Kostjal ei ole tekkinud omandiõigust gaasikatelde suhtes, ei ole tal ka nende suhtes tekkinud piiratud asjaõigusi. VÕS § 346 lg alusel rentnik peab hoidma päraldisi korrapärasele majandamisele vastavas seisundis ning ka sellises ulatuses ka päraldised asendama. Rentniku poolt asendatud päraldised lähevad rendileandja omandisse. Kuna elumajade soojussõlmed on korteriomanike ühisomandis, siis gaasikatelde ja tsirkulatsioonipumpade omandiõigus kuulub korteriomandite omanikele.
52.TsÜS § 55 lg 1 alusel ehitise osad on asjad, millest on see ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Olukorras, kus projektijärgsed majadesisesed soojussõlmed on kostja poolt asendatud, ei ole võimalik asendatud gaasikatlaid eemaldada ilma kinnisasju oluliselt kahjustamata, sest selle tulemusel elamute soojusenergiaga varustamine taielikult katkeb. Sellepärast omandiõiguse tuvastamise nõudes kohus rahuldab hagi. VÕS § 359 lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda päraldiste väärtuse suurenemise hüvitamist. Tüüptingimuste tühisuse tuvastamise nõue
53.Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt poolte vahel on sõlmitud kostja soojusenergia ostu-müügilepingud, KÜ-ga Igit, KÜ-ga Narva tn.7 ja KÜ-ga Tiigi 1 on sõlmitud kirjalikud lepingud, ülejäänud hagejate ja kostja vahel aga on sõlmitud suulised lepingud. Soojusenergia müügilepingute punkti 1.3. järgi soojusenergia müügihinna muutustest teatab müüja ostjale kirjalikult 1 kuu ette (I kd, t. lk. 39-44). Hagejad leiavad, et lepingu säte, mis võimaldab kostjal muuta ühepoolselt soojusenergia/maagaasi hinda, on tüüptingimus, mistõttu paluvad nad VÕS § 35 lg1, § 42 lg 1, § lg3 p 14 alusel tuvastada tüüptingimuse tühisust.
54.Tüüptingimuste mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 35, mille 1. lõike kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 43 lg 1 alusel tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 43 lg 3 p 14 sätestatud korras tüüptingimuste tühisuse tuvastamise eelduseks on: 1) lepingu üheks pooleks on tarbija; 2) lepingus nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi.
55.VÕS § 34 tulenevalt tarbija sama seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus nõustub kostja vastuväidetega VÕS § 42 lg 3 alusel hagejatel tüüptingimuste tuvastamise nõudeõiguse puudumise kohta. Hagejad on korteriühistud. KÜS § 2 lg 1 alusel korteriühistu on 11 (13)
2-09-50368 korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 esimese lause alusel mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Seega hagejad ei ole füüsilisest isikust tarbijad, mistõttu ei ole neil ka õigust VÕS § 42 lg 3 p 14 alusel nõuda tüüptingimuste tühisuse tuvastamist.
56.Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kuna nad sisuliselt esindavad korteriomanikke, siis tuleks hagejaid käsitleda tarbijatena. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seadus ei sätesta, et korteromand kuulub ainult füüsilisele isikule, AÕS ega KOS tulenevalt ei ole välistatud korteriomandi kuulumine juriidilisele isikule.
57.Kohus selgitab pooltele, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 alusel omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Hagejad on pöördunud küll Toila valla poolt asutatud kostja poole soojuse hinna kooskõlastamiseks, kuid Toila Vallavalitsuse poole KOKS § 6 lg 1 või TsÜS § 5 ja kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lg 3 alusel soojuse piirhinna määramiseks ja piirhinna kooskõlastamiseks, ei ole hagejad pöördunud. Seega oli kostjal õigus määrata müügihind ühepoolselt vastavalt soojusenergia ostu-müügilepingute punktidele 1.3 ja sellist lepingu tingimust ei ole võimalik tunnistada tühiseks tüüptingimuseks. Nendel põhjendustel jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Menetluskulud
58.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejad ei ole omandiõiguse tuvastamise osas hagihinda nimetanud ega sellelt nõudelt riigilõivu tasunud. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hagejad väidavad, et gaasikatlad on amortiseerinud, samas mis on nende tegelik väärtus, ei ole nad välja toonud. TsMS § 132 lg 2 alusel kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Arvestades, et hagejad on mittetulundusühingud ja 1999.a paigaldatud gaasikatlad on osaliselt amortiseerinud, TsMS § 136 lg 1 alusel loeb kohus omandõiguse tuvastamise nõude hagihinnaks 5 000 krooni iga hageja nõude kohta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja sama seaduse lisa nr 1 alusel mõistab kohus igalt hagejalt riigituludesse 1 000 krooni riigilõivu. Kohtu määratud hagihind 12 (13)
2-09-50368 ei tähenda, et selle summa võõra käesoleva otsuse põhjenduste punktis 52 toodud päraldise väärtus suurenes.
59.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
60.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik .
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.