Kohtulahend

planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) sätteid. Piirdeaiad, valgustuspostid ning soojavee- ja küttetorustik on maaga püsivalt ühendatud, mistõttu ei saa neid käsitleda ehitusmaterjalidena. Võõral maal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste õiguslik staatus on reguleeritud AÕS RakS §-des 152 ja 153. Võõrale maale enne 1. aprilli 1999. a õiguslikul alusel püstitatud tehnovõrgu või -rajatise omanikul on õigus nõuda kümne aasta jooksul, arvates tehnorajatistega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatiste teenindamiseks ja remontimiseks. Kui tehnorajatiste omanik ei nõua servituudi seadmist või ei likvideeri selle aja jooksul tehnorajatisi, on maatüki omanikul õigus nõuda tehnorajatiste kõrvaldamist või sellega seotud kahjude hüvitamist tehnorajatiste omaniku poolt. AS Tabal omandas tehnorajatised 6. detsembri 1995. a müügilepinguga. Rajatiste olemasolust ja nendega seonduvatest kohustustest on I. Pappelit teavitatud Tallinna Linnavalitsuse 14. märtsi 1997. a korraldusega nr 718k, mis oli maa tagastamise aluseks. I. Pappel ei omandanud maatükki koos rajatistega. AÕS RakS reguleerib erisätetega võõral maal asuvate rajatistega seonduvat ning AÕS RakS §-d 14 ja 15 ei ole kohaldatavad. Rajatised on püstitatud Tallinna Taarabaasi poolt enne 1. aprilli 1999. a ning ka maakasutus on vormistatud ettenähtud korras. I. Pappel rikkus rajatiste lammutamisega nende omaniku AS Tabal õigusi. AS-l Tabal oli õigus esitada taotlus servituudi seadmiseks, kuid I. Pappel ei teatanud AS-le Tabal servituudi seadmisest keeldumisest ega nõudnud rajatiste lammutamist või ümberpaigutamist. Rajatiste taastamiseks puudub õiguslik alus. Apellatsioonkaebuse linnakohtu otsusele esitasid kõik protsessiosalised. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Lisaks kehtib AÕS RakS § 152 tehnorajatiste omaniku suhtes, kelleks oli tööde tegemise ajal AÕS §de 16, 136 ja 158 kohaselt I. Pappel ise.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

nagu, alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Lisaks on kolleegiumi arvates rajatise tehnorajatiseks lugemisel oluline, et rajatis oleks ehitatud õiguslikul alusel ning oleks tehnorajatisena tegelikult kasutatav. Rajatis ei pea tingimata tehnorajatisena kasutuses olema, kuid seda peab olema võimalik olemasoleval kujul sihtotstarbeliselt kasutada eelkõige teise kinnistu huvides. Tehnorajatiseks ei saa lugeda püsivalt kasutusest välja langenud või mitte kunagi kasutusel olnud rajatisi, mida oleks kunagi võinud tehnorajatistena kasutada. Asja uuesti läbi vaadates peab ringkonnakohus välja selgitama, kas vaidlusaluste rajatiste näol oli tegemist tehnorajatistega ning hindama asjas kogutud tõendeid, muuhulgas hageja esitatud akti ja kostja ehitusprojekti parkla rajamiseks, ja kassaatori väiteid, et rajatised ei olnud kasutuses.

õiguskonfliktide ületamine on reguleeritud AÕS RakS §-des 152 - 154.

Sel juhul tuleb kõne alla hüvitis AÕS § 139 või TsK § 448 alusel AÕS §-s 139 sätestatud hüvitise saamise nõude kaotamisest tulenevalt. Ringkonnakohtu otsuses on õigesti märgitud, et kahju suuruse osas saab lähtuda vaid asjas kogutud tõenditest. Samas on kohtu ülesanne leida põhimõte, millest kahju hüvitise arvestamisel lähtutakse. Asja materjalidest nähtub, et kohus on kahju hüvitise määramisel lähtunud rajatiste taastamisväärtusest. Ringkonnakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta võtab aluseks taastamisväärtuse, rikkudes nii TsMS § 330 lg-s 4, aga ka § 95 lg-s 1 sätestatut. TsK § 448 lg-s 1 ja § 222 lg-s 2 sätestatud kahju täieliku hüvitamise printsiip näeb ette tegelikult põhjustatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, peab ta otsustama, kas hageja esitatud arvutus saab olla tekkinud kahju aluseks, näiteks kas tal oli võimalik rajatisi edaspidi sihipäraselt kasutada, s.t kas ja millises ulatuses tal üldse kahju tekkida saab. Kui tal ei olnud võimalik rajatisi kasutada, võib kahju suuruse hindamisel rajatiste taastamisväärtuse aluseks võtmine olla põhjendamatu. Kahju hüvitise arvestamisel tuleb arvestada ka planeerimis- ja ehitusseaduse nõudeid kinnisasja omaniku suhtes, muuhulgas võib tulla kõne alla PES § 59 p-st 1 tulenev kohustus hoida krunt korras. Kahju hüvitamise põhimõtte kindlaksmääramise näol on tegemist materiaalõiguse kohaldamisega, mida kohus teeb omal algatusel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.