TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Tsiviilasi nr 2-10-12721 Viru Maakohtu 10.09.2010 määrus

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; epost [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 400 krooni. Määruse peale eestkoste seadmise osas võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 17.03.2010.a Sillamäe Linna (Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on E B psüühiliste erivajadustega inimene ning iseseisvaks eluks ja tehingute tegemiseks võimeline ei ole. Psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Sagedaseks probleemiks on vägivaldne ja agressiivne käitumine. Ta ei ole 2(6)

Tsiviilasi nr 2-10-12721 Viru Maakohtu 10.09.2010 määrus

suuteline enda eest hoolitsema. Psüühilise seisundi ja tahte-tundeelu väljendunud alanemise tõttu vajab ta igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.02.2009 määruse alusel viibib E B SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas ravil. Psühhiaatriakliiniku ülearsti arvamusel ei vaja E B enam statsionaarset haiglaravi, vaid vajab ööpäevaringset tugevdatud järelvalvega hooldamist erihooldekodus. Tema suhtes ei ole võimalik muid abinõusid kasutada. Avaldaja palub määrata E B eestkostja viieks aastaks ja paigutada E B kinnisesse asutusse üheks aastaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, E. B esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Eestkoste Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. 04.05.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 48, mis on koostatud kohtupsühhiaatrilise eksperdi Ilmar Soomere poolt (tl 51) nähtub, et E B põeb kroonilist rasket vaimuhaigust paranoidse skisofreenija näol ning lisaks esineb vaimne alaareng. E B ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada ega teha varalisija juriidilisi tehinguid. Tema kohtuistungil ärakuulamine võib temas tekitada stressi ja tervise halvenemist. Teda on võimalik ära kuulata haiglatingimustes. E B vajab eestkostet kuna ta pole võimeline iseseisvalt korraldama oma olmet ja ravi. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). N B on kohtu poolt ära kuulatud 11.06.2010 (tl 117) ning ta on andnud oma kirjaliku nõusoleku E B eestkostjaks olemiseks (tl. 23). Kohus arvestades ka sellega et N B on E B ema, leiab et N B sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Ülalmainitud ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda E B vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema 3(6)

Tsiviilasi nr 2-10-12721 Viru Maakohtu 10.09.2010 määrus

tavalises keskkonnas ära kuulata. E B esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva arvamuse kohaselt (tl 135-137) on E. B tõepoolest skisofreenia, s.t psüühikahäire, seega ei pruugi ta kõikidest oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega on täidetud E. B kui täisealisele isikule eestkostja määramise eeldus. Pisitehingute tegemise õiguse võiks E. Bsiiski jätta. Esindaja leiab et pisitehingute tegemiseks (näiteks kuni 50 krooni päevas), võiks jääda E. B endal otsustusõigus, s.o ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus nõustub E B esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning arvestades arvamuses ära toodud põhjenduste ja toimiku materjalidega leiab, et E B tuleb jätta õigus teha tehinguid millede väärtus ei ületa 50 krooni päevas. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks E B ärakuulamist kohtuistungil. Viru Maakohtu 12.05.2010 määruse alusel on E B erinõude korras ära kuulatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuniku poolt tema tavalises keskkonnas. E B on nõus et tema eestkostjaks oleks tema ema N B (tl 104). Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 183 lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus seab E B üle eestkoste kuni 10.09.2015 aastani, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Hiljemalt 01.10.2013 kohus kontrollib kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-10-12721 Viru Maakohtu 10.09.2010 määrus

TsMS § 194 lg-st 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Hoolekandeasutusse paigutamine TsMS § 533 lg 1 p 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 2 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Raviarsti M.-L. Heuer poolt 01.02.2010 koostatud E. B haigusloo väljavõttest (tl 7) nähtub, et Eduard Bukato on olnud elukohajärgse psühhiaatri jälgimisel ja teda on 13 korda hospidaliseeritud psühhiaatriahaiglasse. Alates 1997 elas Sillamäe Hooldekodus. 21.05.2008 peksis hoolekodu töötajat tekitades viimasele kehavigastusi, mille tagajärjel paigutati Ahtme Haigla psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibis kuni 10.06.2008. diagnoos paranoidne skisofreenia. 23.09.2009 rehabilitatsiooniplaani (tl 8-14) alusel jäeti E B ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse. Viru Maakohtu 11.02.2009 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-09-1154 kohaldati E B suhtes psühhiaatrilist sundravi ja paigutati ta SA Viljandi Haigla Psühhiaatrilise sundravi osakonda kuni tema psüühilisest seisundist tingitud ohtlikkuse äralangemiseni (tl 16-19). TsMS § 537 lg 1 kohaselt kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta, on olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater või muu pädev arst. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. 17.06.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 61, mis on koostatud kohtupsühhiaatrilise eksperdi Carmen Arak poolt (tl 130-131) nähtub, et E B esineb raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia kujul ja lisaks kerge vaimne alaareng. Ravita jätmisel ohustab ta eeskätt teiste elu, tervist ja julgeolekut. E B saab psühhiaatrilist abi osutada vaid tema tahteta ning ravi jätkub kuni vajaduse äralangemiseni psühhiaatriakliinikus sundravina. Edasine hooldus peaks toimuma tugevdatud järelvalvega erihooldeasutuses. Eeldatav kestus esialgselt üks aasta. Eduard Bukato esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva arvamuse kohaselt (tl 135-137) ilmneb skisofreenia juba lühiajalisest vestlusest esindatavaga ning E B seisund ei võimalda tal väljendada oma tahet, s.h ei suuda anda teadvustatud nõusolekut raviks ja hoolduseks. E B aastane paigutamine kinnisesse asutusse on esindatava huvides. E B põhiõiguste rikkumist 5(6)

Tsiviilasi nr 2-10-12721 Viru Maakohtu 10.09.2010 määrus

seejuures tuvastatud ei ole. Kohus leiab et E B paigutamine hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele on põhjendatud ja vajalik. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on täidetud. Haigusloo väljavõttest, Viru Maakohtu 11.02.2009 kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-09-1154 ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 61 nähtub et E B võib olla vägivaldne, st. ohustab haiglaravita teiste elu, tervist või julgeolekut. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktidega nr 48 ja 61 on tuvastatud et E B esineb raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia kujul ja lisaks kerge vaimne alaareng ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 61 asjaolu et E B saab psühhiaatrilist abi osutada vaid tema tahteta ning hooldus peaks toimuma tugevdatud järelvalvega erihooldeasutuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ning E B on oma ettearvamatuses, vägivaldsuses ja suutmatuses oma tegusid kontrollida ning teha toiminguid ohtlik teistele, seda eelkõige haiglaväliselt, kus lisaks ohtlikkusele ei saa ta iseseisvalt ka hakkama. Kohus leiab et eeltoodu tõendab seda piisavalt. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud SHS § 19 lg-s 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta ühe aasta kaupa (SHS § 19 lg 3). Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.