Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

2-09-30831 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik Toomas Vahi (edaspidi hageja) asus 07.10.1999. a tööle OÜ-s Terauto (edaspidi kostja). Kostja lõpetas hagejaga töölepingu ette teatamata 30.04.2009. a ettevõtte likvideerimise tõttu TLS § 86 p 1 alusel. Hageja tööstaaži pikkuseks oli seega 30.04.2009. a seisuga 9 aastat 6 kuud 21 päeva. 30.06.2009. a esitas Toomas Vahi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse OÜ Terauto vastu vastu viie kuupalga suuruse hüvitise nõudes ja 04.08.2009. a esitas hageja hagiavadluse täiendused. Hagihind on 96 999 krooni. Hageja palub nimetatud hagiavaldusega kostjalt välja mõista TLS § 87 lg 2 alusel hüvitis kahe kuu keskmine töötasu ulatuses, kuna kostja ei teavitanud hagejat ettevõtte likvideerimisest vastavalt TLS § 87 lg 1 p-le 1. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 90 lg 1 alapunkt b alusel kolme kuu keskmise tööpalga ulatuses, sest töölepingu lõpetamisel kostja hagejale hüvitisi ei maksnud, mille kohta on tehtud vastav märge ka lepingu lõpetamise kandes. 25.09.2009. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.01.2010. a ja kostja seaduslikule esindajale s.o likvideerijale kätte toimetatud 17.05.2010.a. /tl 98/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-09-30831 Hageja esitas 16.06.2010. a kohtusse taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude hüvitise väljamõistmist viie kuupalga ulatuses s.o summas 96 999 krooni, millest kuuluvad maharvamisele seaduses ettenähtud maksud. Hageja on kohtule esitanud: hageja ja kostja vahel 07.10.1999. a sõlmitud töölepingu /tlk 18-21/, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 07. oktoobrist 1999. a määramata ajaks autojuhtekspediitorina ning nimetatud tööleping on lõpetatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p 1 alusel 01.05.2009. a ja viimane tööpäev oli 30.04.2009. a, märkega – hüvitust ei ole makstud /tlk 21/; kostja väljastatud palgatõend hageja viimase kuue kuu töötasu kohta /tlk 22-23/, mille kohaselt oli hageja keskmine töötasu 19 399,80 krooni /tlk 23/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Vastavalt TLS § 71 p-le 4 tööleping lõpeb tööandja algatusel (§ 86). TLS § 72 lg 1 kohaselt on tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (§-d 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Hagiavalduse kohaselt lõpetati tööleping TLS § 86 p 1 alusel, kuid kostja nimetatud asjaolust hagejat ei teavitanud. TLS § 86 p 1 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel. TLS § 87 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel - mitte vähem kui kaks kuud. TLS § 87 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale § 90 1. lõikes ettenähtud hüvitust. TLS § 90 lg 1 p 1 alapunkt b kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5 – 10 aastat - kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt OÜ-lt Terauto hageja Toomas Vahi kasuks välja mõista hüvitis: TLS § 87 lg 1 p 1 sätestatud töölepingu lõpetamisest etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu kahe keskmise kuupalga ulatuses s.o summas 38 799,60 krooni; TLS § 90 lg 1 p 1 alapunkt b alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses s.o summas 58 199,40 krooni. Nimetatud summadest kuuluvad mahaarvamisele seaduses ettenähtud maksud. Kuna vastavalt kostja B-kaardi väljavõttele on kostja käesoleval ajal likvideerimisel, siis selgitab kohus hagejale, et vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 209 lg-le 2 likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 212 lg 1 kohaselt likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. ÄS § 213 kohaselt peavad võlausaldajad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. ÄS § 210 sätestab, et kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

2-09-30831 Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.