Tsiviilasi nr: 2-08-89221
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Ele Liiv, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.09.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-89221
Tsiviilasi
L. T. hagi OÜ A. vastu saamata jäänud töötasu ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
115 981 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ A. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L. T. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Katrin Sarap Kostja OÜ A. (registrikoodXXXXXXXX), seaduslik esindaja Ü. T.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2009.a otsus L. T. hagis OÜ A. vastu 2 kuu palga väljamõistmiseks 76 748 krooni ning lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmiseks 39 233 krooni. OÜ A. apellatsioonkaebus rahuldada. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgnevalt: Jätta rahuldamata L. T. hagi OÜ A. vastu 2 kuu keskmise palga 76 748 krooni väljamõistmiseks ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 39 233 krooni nõudes. Menetluskulu jaotus Poolte maakohtus kantud ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89221 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud L. T. (hageja) esitas 22.12.2008 ja 13.04.2009 Harju Maakohtule hagi OÜ A. (kostja) vastu, milles palus pooltevahelisest töösuhtest tulenevalt kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 76 748 krooni ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest 39 233 krooni. Maakohus liitis 15.09.2009 määrusega hageja nõuded ühte menetlusse. Hagiavalduste kohaselt töötas hageja kostja juures tegevdirektorina alates 01.08.2006 kuni 30.09.2008, mil tööleping lõpetati hageja algatusel. Hageja põhipalk oli 38 374 krooni. Kostja rikkus töölepingut ja ei maksnud hagejale töötasu 2008. aasta augusti ja septembri eest. Kokku jäi hagejal saamata 76 748 krooni töötasu. Kostjalt tuleb välja mõista ka 39 233 krooni suurune hüvitis lõpparve kinnipidamise eest. Kostja vastuväited Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ja leidis, et need on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Ta selgitas, et hageja kui tegevdirektori kohustuseks oli ettevõtte juhtimine, mh tööandja kohustuste täitmine ja raamatupidamise korraldamine. Hagejal oli võimalus käsutada kostja pangakontot. Kostja juhatus avastas 2009. aasta mais tehtud kontrolli käigus, et hageja kasutas kostja raha mh majanduskuludeks ja isikliku laenu tagastamiseks. Hageja tasus 2008. aastal majanduskuludeks 63 567,20 krooni. Kuna dokumendid on esitatud vaid 44 945,10 krooni kulutamise kohta, on summade vahe 22 484,10 krooni. Samuti tasus hageja endale 317 850 krooni laenu tagastamiseks, samas kui hageja ei ole kostjale sellises summas raha laenanud. Hageja on saanud seega kostjalt oma töökohustusi rikkudes alusetult kokku 340 334,10 krooni. Kostja nõudis hagejalt 224 353,10 krooni tagastamist hiljemalt 09.06.2009 ja esitas tasaarvestuse avalduse. Hageja nõuded on seega lõppenud. Palgaseaduse järgi võis kostja hagejalt saada olevad summad ka palgast kinni pidada. Kostja leidis samuti, et hageja on 2008. aasta augusti ja septembri töötasu kätte saanud. Pooled leppisid töölepingu lõpetamisel kokku, et hageja viimane tööpäev on 30.09.2008 ning talle makstakse välja teenitud töötasu kuni 30.10.2008. Ajavahemikus 01.01.2008 kuni 11.08.2008 tasuti hagejale töötasu 9 kuu eest kokku 274 000 krooni. Kahe kuu palk tasuti avansina (ühe kuu töötasu avansina märtsis ja teise kuu töötasu ettemaksuna augustis). Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 17.11.2009 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 115 981 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tööandja hagi aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 49 lg 2 alusel kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses ning lõpparve tuleb töötajale TLS § 74 lg 2 järgi välja maksta töölepingu lõpetamise päeval. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 alusel alusetult saadu tasaarvestamiseks. VÕS § 197 lg 1 suhtes on
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89221 erinormiks palgaseaduse (PalS) § 36 lg 1. Selles sätestatakse, mida võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada. PalS § 36 lg 1 kohaselt ei olnud kostjal õigust sellist kinnipidamist teha. Hageja nõue kahe kuu eest saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Samuti on hagejal TLS § 119 lg 1 alusel õigus saada kostjalt ühe kuu keskmise palga suurust hüvitist lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Apellatsioonkaebus Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et maakohus jättis analüüsimata kostja vastuväite ja sellekohased tõendid, mis kinnitavad, et hageja oli kõik saadaolevad töötasud avansina kätte saanud. Ajavahemikul 01.01.2008 kuni 11.08.2008 tasus kostja hagejale töötasu 9 kuu eest kogusummas 274 000 krooni, millest kahe kuu töötasu oli makstud avansina. Kuivõrd hagejale oli 2008.a septembrikuu lõpuks tasutud 9 kuu töötasu, siis olid kostja poolt hagejale kõik saadaolevad töötasud makstud. Sisuliselt oli lõpparve hagejale avansina ette tasutud, mistõttu ei saanud tekkida kinnipidamisega viivitamise nõuet. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole olukord, kus töölepingu lõpetamise korral jääksid tulevikus väljamakstavate palga või muude kulude arvelt makstud avansilised maksed töötajale, ning lisaks juba avansina saadud palgale oleks töötajal õigus lõpparvena nn saamata jäänud palgale. Hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest 39 233 krooni nõudes on aegunud. Hageja tööleping lõppes 30.september 2008.a. Hageja esitas nõude 13.04.2009.a. Tegemist ei ole palga (töötasu) nõudega, vaid hüvitise nõudega, mille esitamise tähtaeg on 4 kuud (ITLS § 6 lg 1). Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vahepealne menetluse käik Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.02.2010 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus 15.06.2010 otsusega nr 3-2-1-61-10 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-89221 ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 17.novembri 2009.a kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et tööleping töötajaga lõpetati 30.09.2008.a, töötaja algatusel ja sellekohane kokkulepe sisaldas klauslit „töötajale makstakse välja teenitud töötasu kuni 30. oktoobrini 2008.a“ (tl 8). Vaidlus on selles, kas hagejal on õigus saada kostjalt töötasu 2008.a augusti ja septembri eest või on hageja selle avansina kätte saanud. Juhul, kui hageja ei ole viidatud töötasu kätte saanud, on tal õigus hüvitisele lõpparve kinnipidamise eest. Alles sellise nõude olemasolu korral tekib küsimus hüvitisenõude aegumisest.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89221 Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli õigus käsutada kostja Swedbank AS-is avatud arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX ja kasutada kostja huvides kontol olevaid rahalisi vahendeid. Poolte esitatud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel oleks muid lepingulisi suhteid peale töösuhte. Töölepingu p 4.1. kohaselt oli töötaja põhipalk 38 374 krooni kuus (tl 7), mis teeb töötasu suuruseks peale tulumaksu kinnipidamist ligikaudu 30 000 krooni. Kostja konto väljavõttelt (tl 94-95) nähtub, et 03.04.2008.a on kostja kontolt tehtud ülekanded hageja arveldusarvele selgitusega „töötasu“ 10 000 krooni ja „töötasu märts + avanss + isikliku sõiduauto kompensatsioon“ 33 000 krooni ning 08.08.2008.a ülekanne 30 000 krooni selgitusega „ettemaks“. Konto väljavõttelt nähtub ka asjaolu, et isiklikus sõiduauto kompensatsiooni maksti hagejale 2 000 – 3 000 krooni kuus, seega võib pidada kirjega „töötasu märts + avanss + isikliku sõiduauto kompensatsioon“ ülekandes sõiduauto kompensatsiooni 3 000 krooni suuruseks. Kokkuvõttes on kostja tasunud ajavahemikus 01.01.2008.a-11.08.2008.a hagejale kokku 274 000 krooni (selgitustega töötasu + auto kompensatsioon + avanss), millest 3 000 krooni (03.04.2008.a makse) on sõiduauto kompensatsioon ja see on samas suurusjärgus hageja üheksa kuu töötasuga ( 9 x 30 000 = 270 000 krooni). Täpsemaid arvestusi ei ole kumbki pool esitanud. Seega tuleneb nimetatud tõenditest, et hageja oli kostjalt tema poolt hagis nõutud augusti ja septembri kuu palga avansina kätte saanud juba enne töölepingu lõpetamist. Osas, milles töötasu oli avansina juba kätte saadud, ei ole hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 2) tulenevalt töötajal õigus seda PaS § 32 alusel nõuda ka siis, kui tööandja ei ole seda vastava kuu töötasust kinni pidanud (PaS § 36 lg 2). Töölepingu lõpetamise kokkuleppes sisalduv klausel töötajale töötasu maksmise kohta kuni oktoobrini 2008.a ei oma sisulist tähendust, kuna oktoobri kuu töötasu ei ole hageja nõudnud. Hageja poolt apellatsiooniastmes esile toodu, et 03.04.2008.a ja 08.08.2008.a hagejale tehtud maksed kirjetega „avanss“ ja „ettemaks“ on tehtud kostja jooksvate majanduskulude katteks, kuna kostja juhatuse korraldusel tasus hageja kostja töötajatele töötasu osaliselt sularahas, ei ole usutavad. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud, et tegemist oli ettemaksu/avansiga, vaidlust ei ole selles, et hageja oli kostja tegevjuht, kes täitis tööandja kohustusi ja kellel oli arvelduskonto käsutamise õigus, ei olnud kostja kohustus tõendada, et maksed on tehtud muul eesmärgil. Nimetatud asjaolule ei ole hageja oma hagiavalduses kohtumenetluse käigus maakohtus tuginenud ega seda ka tõendanud. Kuivõrd aeguda saab ainult tõeline nõue, on kostja vastuväited hüvitisenõude aegumise kohta asjakohatud ja ringkonnakohus neid ei analüüsi. Hageja nõue augusti ja septembri kuu palga maksmiseks, samuti lõpparve kinnipidamisest tulenev viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 3 sätestatule tuleb kohtuotsuse muutmisel muuta ka menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 jätab ringkonnakohus nii maakohtu kui apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89221 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.