Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. september 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-09-17396
Tsiviilasi
VBhagi korteriühistu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VB(isikukood XXX; elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja: A S ; kostja korteriühistu (registrikood XXX, XXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu üldkoosoleku tühistamise
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Hageja nõue 21.01.2009 toimus korteriühistu üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu otsus võtta 1,5 mln krooni laenu. Hageja hinnangul on 21.01.2009 üldkoosoleku otsus laenu võtmise osas ebaseaduslik. Üldkoosoleku laenu võtmise otsuse ebaseaduslikkus tuleneb asjaolust, et kõnealune koosoleku kokkukutsumisteates ei olnud teatatud, et üldkoosolekul hakatakse arutama laenu võtmise küsimust. Hageja märgib, et kuni hagiavalduse esitamiseni oli kostja seisukohal, et 21.01.2009 üldkoosoleku otsused on seaduslikud ja tegeles nende täitmisega. Ainult pärast seda kui hageja esitas hagiavalduse kostja muutis oma arvamust ja asus seisukohale, et otsused on ebaseaduslikud. Hageja hinnangul on ka oluline asjaolu, et üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim organ. Korteriühistu juhatusel ja juhatuse liikmel ei ole õigust tunnistada üldkoosoleku otsuseid kehtetuks. Korteriühistu üldkoosolek ei ole teinud otsust, millega oleks tühistanud 21.01.2009 otsused ja ei ole seda küsimust isegi arutanud. Hageja palub tühistada korteriühistu 21.01.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta. 16.11.2009 on hageja muutnud hagi eset ja palunud alternatiivselt kohtul tuvastada eelnimetatud otsuse tühisust.
Kostja vastuväited Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et korteriühistu üldkoosolekutel on pangalaenu küsimus olnud aktuaalne vähemalt viimased kolm aastat. Arutelust otsusteni ei ole jõutud. Otsustusvõimelist üldkoosolekut on praktiliselt võimatu kokku saada. 21.01.2009 üldkoosolek kuulutati välja kui korduskoosolek, sama päevakorraga, mis toimus 16.12.2008. Hageja viibis esmasel koosolekul ja oli teadlik, et arutlusele tuleb ka pangalaenu otsustamine. Kostja viitab, et tegelikkuses on kõik hageja poolt viidatud ühistu koosoleku otsused 21.01.2009 kehtetud. Ühistu juhatus kuulutas välja küll üldkoosoleku, aga nagu hiljem selgus ühistu põhikirja järgi pole korduskoosolekut üldse võimalik kokku kutsuda.
Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS) § 21 lg 4 (kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioon) sätestas, et üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-09-17396 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab tulenevalt TsMS § 232
lg 1 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hageja palub tühistada korteriühistu 21.01.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta või tunnistada selle tühisust. Hageja tugineb hagis asjaolule, et üldkoosoleku kokkukutsumise venekeelne teade ei sisaldanud päevakorras laenu võtmise küsimust. Kostja on oma kirjalikes vastuväidetes tunnistanud, et kõik korteriühistu 21.01.2009 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna korteriühistu põhikiri ei näe ette korduskoosoleku kokkukutsumist. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS õ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus hageja nõudest. Hageja leiab, et korteriühistu 21.01.2009 üldkoosoleku ostus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta on tühine, kuna nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud teatatud, et üldkoosolekul hakatakse arutama laenu võtmise küsimust ja seetõttu ei olnud üldkoosolek pädev otsust laenu võtmise kohta vastu võtma. Kostja vastuväite kohaselt on tegemist tehnilise veaga. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 21 lg 4 redaktsioon sätestas, et üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.01.2009 toimunud üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed. Kohtule esitatud korteriühistu 21.01.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teade (tl 8) on koostatud kahes keeles – eesti ja vene keeles. Nimetatult nähtub, et vene keelne koosoleku kokkukutsumise teade erineb oma sisult eesti keelsest koosoleku kokkukutsumise teatest. Erinevus seisneb päevakorra punktis 3, kus vene keelses tekstis puudub päevakorras pangalaenu võtmine. Kohus leiab, et kuna korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli koostatud kahes keeles, siis pidi koosoleku kokkukutsuja tagama, et mõlemas keeles koostatud teated oleksid identsed. Antud juhul on need erinevad. Kohus leiab, et korteriühistu liikmed, s.h hageja ei pea tuvastama teadet lugedes, kas kahes keeles koostatud teated on identsed ja seetõttu võis hageja lähtuda venekeelsest koosoleku kokkukutsumise teatest. Seega on põhjendatud hageja väide, et koosoleku kokkukutsumise teates toodud päevakord ei sisaldanud päevakorras panglaenu võtmist. Kuna koosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 21 lg 4 kohaselt ei olnud üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, siis leiab kohus, et korteriühistu 21.01.2009 otsus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta on tühine.
Menetluskulud Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et hageja on põhjendamatult pöördunud kohtusse ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta tema kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt korteriühistu seaduse § 13 lg 3 oli hagejal õigus kohtu poole pöörduda. Hageja väidetel pöördus kostja üldkoosoleku otsuse alusel AS-i Hansapank poole laenu taotlemiseks. Nimetatud väide on paljasõnaline, kuid kohus leiab, et kostjal on võimalus juhul, kui kohus ei tuvasta vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisust, vaidlusaluse otsuse alusel laenu võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja pöördus põhjendatult kohtusse ja kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.